Kuidas teha nii, et häid ettevõtlusõpetajaid jaguks igasse kooli?

Piret Arusaar.
Artikli autor Piret Arusaar, Starter Eesti programmijuht

Ettevõtlusõpe julgustab uutmoodi mõtlema ja tegutsema. Kui õpetajas on sädet ja järjepidevust noori innustada, kujuneb temast suunamudija ja ettevõtlusõppest tulevaste innovaatorite kasvulava. Ettevõtlusõpe laieneb, kuid õpetamise tase koolides on ebaühtlane ja õpetajate ettevõtluspädevus ei tule vajadusele järele. Mida teha, et häid ettevõtlusõpetajaid oleks igas koolis ning kvaliteetne ettevõtlusõpe jõuaks kõigi noorteni? 

Ettevõtlusõpe pole lõpueksami aine, miks seda üldse vaja on? Küsimus on asjakohane. Mitte kõik koolijuhid, õpetajad või lapsevanemad ei mõista, milleks kooli ettevõtlusõpe. Tegemist pole ka riigieksami ainega. Kuid ühiskondlik ootus on, et üldharidusest väljuks ettevõtlik, eluga toime tulev noor. Muutuvas keskkonnas hakkama saamine eeldab uusi oskusi. Ligi kolmandiku töökohtade sisu on tulevikus teistsugune kui praegu, selgub OECD analüüsist „The Future of Work“. Koostöö- ja meeskonnatöö oskus, loov probleemilahendamise või analüüsi- ja kriitilise mõtlemise oskus ning ettevõtlikkus on üldpädevused, mida tuleviku töötajal lisaks erialaoskustele vaja läheb. Ettevõtlusõppes saab end eri rollides ning tegevustes proovile panna, mis sunnib mugavustsoonist väljuma. Tulevikutööks valmistumisel on ettevõtlusõppel eri haridustasemetel oluline roll, kinnitab ka strateegia „Eesti 2035“.

Turvaline võimalus proovida koolis firma loomist ja juhtimist annab ettevõtlusoskusi ja suurendab valmisolekut alustada tulevikus oma ettevõttega. Uuringute järgi on ettevõtlusõppes osalenute ettevõtlusaktiivsus teistest kuni poole kõrgem. Koolist saadud praktiline kogemus innustab ja julgustab. Näiteks õpilasfirma programmis kätt proovinud Kaarel Kotkas on internetipõhist isikutuvastusteenust pakkuva idufirma Veriff asutaja. Uued töökohad ja nutikad lahendused loovad uut väärtust, mis hoogustavad majanduse arengut.

Ettevõtlusõppe rakendamisel on palju kombineerimisvõimalusi. Näiteks võib ettevõtlusainena läbi viia õpilasfirmade programmi ning siduda aines algatatud ideed eri üld- ja erialaainetega või korraldada ettevõtlusõpet koolikeskkonnast väljas ettevõtetes. Kui ettevõtlusõpe õppekavasse ainena ei mahu, on abi ainete lõimimisest.

Tartu kutsehariduskeskuse ja Miina Härma gümnaasiumi ettevõtlusõpetaja Tiina Aidnik katsetab sellel õppeaastal ettevõtlusõppes uut formaati. Sügisel alustati kahepäevase häkatoniga ja noored läbisid kahe päeva jooksul ettevõtluse etapid ideede genereerimisest kuni prototüübi arendamiseni. Kes soovis oma ideega edasi minna, sai seda teha erialaainetes või täiendava juhendamise abil. Sama meetodiga jätkatakse järgmisel õppeaastal, sest noorte jaoks oli kogemus inspireeriv.

Kuigi ettevõtlusõpe ei mõjuta otseselt kooli edetabelikohta, annab see iseseisvaks eluks oskused, millega saab igas olukorras hakkama. Need on sama väärtuslikud kui matemaatika- või füüsikateadmised.

Pädevaid ettevõtlusõpetajaid napib

Viimase viie aasta jooksul on ettevõtlusmoodulit rakendatud enam kui kolmesajas koolis. Kuid ettevõtlusõppe tase on ebaühtlane, selgub haridusstrateegiast 2035. Õpetajad on sageli sattunud ettevõtlust õpetama juhuse tahtel ja neil puudub selleks vajalik haridus. See tingib õppe kvaliteedis suuri erinevusi, ilmnes autori tehtud lühiuurimusest õpetajate ettevõtluspädevusest. Uurimuses osalesid valdkondade eksperdid, õpetajad ja koolijuhid.

Väike ainemaht ja valikaine staatus mõjutab õpetaja motivatsiooni end ettevõtlusõppe jaoks koolitada ning pädeva ettevõtlusõpetaja leidmine võib osutuda suureks peavaluks. Näiteks tõi üks koolijuht uurimuses välja, et ettevõtlusõpet tahetakse, aga enne tuleb õpetajad välja koolitada ja see võtab aega. Palju mõjutab koolimeeskonna hoiak. Paljude õpetajate jaoks on ettevõtlusõpe ikkagi uudne ja pigem kohustus. Kui koolijuht ei mõista ettevõtlusõppe vajadust, jääb see tagaplaanile ja pärsib õpetaja valdkondlikku enesetäiendamist. Koolijuhi initsiatiivil on suur jõud ning see mõjutab palju seda, millisena ettevõtlusõpet koolis nähakse. Esimesena meenub Võru gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits, kelle vedamisel on ettevõtlusõpe kooli õppekavas olulisel kohal.

Ettevõtluspädevus kui eduka karjääri tingimus

Ettevõtluspädevuses on ühendatud ettevõtlikkus – enesejuhtimise ja sotsiaalsete olukordade lahendamise võimekus, väärtust loova mõtlemise oskused ning ettevõtlusoskused –, võime märgata turuvõimalusi, leida lahendusi ja äriideid ellu viia. Õpilasfirmade vilistlasuuringutest selgub, et programmi lõpetanud on teistest töötajatena edukamad ja eluga enam rahul. Ka tööandja peab heade meeskonnatööoskustega ja probleeme loovalt lahendavat töötajat kasulikumaks, mis annab paremad võimalused tööturul ja karjäärivalikul tervikuna.

Kuidas on olukord õpetajate ettevõtluspädevusega? Uurimuses osalenud ekspertide arvates on õpetajate ettevõtluspädevus pigem tagasihoidlik, ettevõtlusõpetajate enda hinnangul pigem kõrge. Selgema pildi annaks tõenduspõhise hindamisvahendi kasutuselevõtt. Õpetajate ja koolijuhtide hinnangul takistab nende ettevõtluspädevuse arendamist info killustatus, vähene teadlikkus ja riigi visiooni puudumine.

Euroopa Komisjoni raport „Koolide arendamine ja õpetamise täiustamine, et anda noortele edasiseks eluks hea stardipositsioon” (2017) käsitleb ettevõtluspädevust võtmepädevusena, mida kõikidel noortel peab olema võimalik arendada. Eestis pole ettevõtluspädevus põhikooli ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades ning kutseharidusstandardites üldpädevusena defineeritud. Õpetajate hinnangul pole ettevõtluspädevus õpiväljundina õppekavas oluline. Ekspertide arvates on aga just see eeldus, et ettevõtluspädevuse arendamine muutuks süsteemseks ja õpetaja õpitee ning ettevõtlusõppe loomulikuks osaks. Toetan ekspertide seisukohta, sest õpetaja kõrge ettevõtluspädevus toetab muutunud õpikäsituse elluviimist, sh innovaatiliste õppemeetodite kasutamist, ning parandab õppe kvaliteeti.

Ettevõtlusõpetaja mitu rolli

Ühiskonna ootustega kohandumine toob ettevõtlusõpetajale mitu rolli. Lisaks noore väärtuskasvataja rollile eeldab ettevõtlusõpe õpetajalt meeskonna juhendaja ja individuaalse võimestaja ehk coach’i ülesannete täitmist. Praktilise ettevõtlusõppe loomulik osa on teooria sidumine reaalse eluga. Sisend selleks tuleb ideaalis ettevõtluskogemusest, mida täiendab lai ettevõtluskontaktide võrgustik, värsked teadmised majanduskeskkonna suundumustest, uuenduslikest ärimudelitest ning toodetest. Ettevõtlusõpe võiks olla mänguline ja põnev, siin on abiks näitlejameisterlikkus.

Me eeldame supervõimet, meeletut entusiasmi ja mitmekesist valdkondlikku pädevust. Et ettevõtlusõpe täidaks oma eesmärki, on õpetaja mitmekesistel oskustel suur mõju. Hea ettevõtlusõpetaja on eeskuju ja omamoodi suunamudija, kellel on palju järgijaid.

Minu ettevõtlusõpetaja, koolis kõige parem ta …

Ettevõtlusõppe kõrge kvaliteet on haridusstrateegia 2035 üks eesmärke. See on saavutatav, kuid vaja on valdkondlikku võrgustikku kuuluvate partnerite, sh ministeeriumite, koolide, tugistruktuuride ja ettevõtjate ühist arusaama eesmärkidest ja koostööd.

Ettevõtlusõppe programm „Edu ja tegu“ käivitas kaks aastat tagasi ettevõtlusõpetaja baaskursuse, mille on läbinud ligi sada õpetajat. Lähiaastate perspektiivis tuleb lisaks ettevõtlusõpetajatele arendada ka teiste ainete õpetajate ettevõtluspädevust. Minu ettepanek on seada fookus koolimeeskondade koolitamisele, mis loob laiema kandepinna arusaamale, miks ja kuidas ettevõtluspädevust koolis kujundada. Ühe õpetaja koolitamine ei anna tulemust, kui teised kaasa ei tule. Meeskonnakoolitus toetab ettevõtluspädevuse lõimimist ainete vahel ning annab ettevõtlusõpetajale vajaliku küünarnukitunde. Kuna praktiline täiendõpe paelub õpetajaid ja koolijuhte enim, tuleb neid julgustada meeskonnana osalema õpilasfirma või „Starteri“ programmides. Õpetajatele suunatud häkatonid on alternatiiv, mis võimaldab start-up-maailmaga lähemalt tutvust teha.

Õpetajate värbamise mitmekesisus (nt „Noored kooli“ programm jt) on kooli toonud mitmesuguse tausta ning kogemusega inimesi. Ettevõtjad on varasemast rohkem valmis haridussüsteemi panustama ja mentorina noori toetama, nende aktiivsem kaasamine ettevõtlusõppes muudab õppe praktilisemaks ning mitmekesisemaks. Sageli napib neil aga pedagoogilisi oskusi. Lahendus võiks olla veebipõhiste praktiliste õppematerjalide koostamine pedagoogika ABC-st või tagurpidi mentorlus, kus õpetaja on ettevõtja mentor.

Laiema kasvulava loob õpetajaõppes ettevõtluspedagoogika suuna rakendamine, mida lisaks Tallinna ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli ühisele magistriõppele tuleb arendada ka Tartu ülikoolis. Riigi vedav roll visioonide loomisel ettevõtlusõppes omab strateegilist kaalu, sh tuleb selgeks vaielda, kas ettevõtluspädevus peab õppekavas olema õpiväljund ning majandus- ja ettevõtlusõppe moodul üldhariduses kohustuslik.

Kokku tuleb leppida tulevikuperspektiiv, mis võimestab valdkondlikku arengut ja innustab õpetajat ettevõtluspädevust arendama. Tuleviku väljakutseteks valmistumine on ülesanne, mida ei tohi lükata homseks.


Kasutatud allikad

  • Venesaar, U., Täks, M., Arro, G., Malleus, E., Loogma, K., Mädamürk, K., Titov, E. ja Toding, M. Ettevõtluspädevuse mudel ettevõtlusõppe arendamise alusena. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 6 (2), 118–155. 2018. https://doi.org/10.12697/eha.2018.6.2.06
  • Euroopa Komisjon. Hariduse ja koolituse valdkonna ülevaade 2019. Eesti. Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus. https://0cn.de/1mxx
  • Euroopa Komisjon. Koolide arendamine ja õpetamise täiustamine, et anda noortele edasiseks eluks hea stardipositsioon. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. 2017. https://0cn.de/ukvu
  • Haridus- ja teadusministeerium. Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035. Eelnõu. https://lingid.ee/IZjKv
  • Loor, K. Ettevõtlusharidus teeb õnnelikuks. Äripäev, 13.09.2018. https://lingid.ee/BTDKj
  • SA Kutsekoda. OSKA uuring „Eesti tööturg täna ja homme 2019–2027“. https://lingid.ee/7taRv
  • Strateegia „Eesti 2035“ Vabariigi Valitsuse tegevuskava ja mõõdikute eelnõu. 2020. https://lingid.ee/fMOk0
  • OECD. The Future of Work. https://www.oecd.org/future-of-work/reports-and-data/

Allikas: Õpetajate Leht

Kujutlusvõime kasvulava

Nukuteatrimuuseum sündis teatrinukkude väljapanekuna, kuid on aastate jooksul kasvanud laiemalt nukuteatrikunsti tutvustavaks keskuseks. Igas vanuses inimeste kujutlusvõimet aitab kasvatada muuseumi pakutav nukumõtlemise meetod.

Hoolimata ajutisest pausist saab ka märtsis korraldada enesearendamis- või pereüritusi meie virtuaalsetel kohtumistel, hakata virtuaaldetektiiviks või kohtuda erinevate teatriametitega.

Virtuaaldetektiivina Nukuteatrimuuseumis
Pereüritus, kus igas vanuses osalejad saavad panna proovile enda nutikuse. Detektiivide ülesanne on virtuaalsel rännakul Nukuteatrimuuseumis koguda vajalikke vihjeid ning teha saadud informatsiooni põhjal järeldused, et ülesande vastus leida. Mängu käigus õpitakse vahet tegema erinevat liiki teatrinukkudel, kelle suurused ja vanused võivad olla väga erinevad. 

Mäng on algselt mõeldud algklasside õpilastele, kuid sobib hästi virtuaalse ettevõtmisena peredele, kus saavad osaleda töötajad koos lastega. Küsi pakkumist Nukuteatrimuuseumist: muuseum@eestinoorsooteater.ee

Virtuaalkohtumine teatritöötajaga
Põnevas teatrimaailmas töötavatel inimestel on üpris erilised ja haruldased ametid, millest oleks ehk midagi üle võtta ka mõnel teisel organisatsioonil või ettevõttel?  Teatrikuul on võimalik tutvuda selliste Eesti Noorsooteatris töötavate inimestega, kes tavaliselt publiku ette ei satu – näiteks lavastust ette valmistavad töötajad nagu nukumeister ja dekoraator ning etendust teenindavad töötajad nagu helitehnik ja grimeerija. Kohtumine toimub virtuaalselt ning kestab 45 minutit. Küsi täpsemat infot Nukuteatrimuuseumist: muuseum@eestinoorsooteater.ee.

Teatrihariduse päev Eesti Noorsooteatris
Eesti Noorsooteatri Teatrihariduse päev toimus 3. veebruaril ning veebiülekannet saab tänu Elisa Stage teenusele tasuta järelvaadata.

Päev käsitles põhiteemana teatri ja loova mõtlemise rolli noore inimese vaimses arengus ja tutvustati kevadpoolaasta uuslavastusi. Vaatamissoovitus kõigile noortega töötavatele inimestele ja muidugi noortele endale.

„Tööle kaasa!“ – võimalik ka virtuaalselt!

Loova tuleviku kooli 6. klassi õpilane tööeluga tutvust tegemas

15. veebruaril toimus algatus „Tööle kaasa!“. Päeva raames avasid tööandjad uksed või virtuaalsed uksed oma töötajate lastele, et neil oleks võimalik põhjalikumalt oma vanemate töö ja töökeskkonnaga tutvuda. Algatus toimus üle-eestiliselt neljandat aastat ning oli suunatud 1.-9.klassi õpilastele.

Sel aastal oli „Tööle kaasa!“ päeva organiseerimine osalenud koolidele ja tööandjatele eelmiste aastatega võrreldes suuremaks väljakutseks. Arvestada tuli kehtivate tervisekaitsenõuetega ning vastavalt võimalustele ja vajadustele sai korraldada kogu päeva ka virtuaalselt. Algatuse eestvedajad olid selleks tarbeks uuendanud ka tööandjatele ja koolidele mõeldud abistavad juhendid, kust mitmeid ideid leida võis. Vastavalt võimalustele sai tööandja korraldada näiteks virtuaalseid õppekäike, teha eelnevalt salvestatud videod töökohtadest, otseülekandeid ja jutuajamisi erinevate ametikohtade esindajatega töökohast või siis virtuaalseid kohtumisi teiste töötajate lastega, kes samuti “Tööle kaasa!” päevast osa võtsid. Kui töökeskkond ohutult võimaldas, siis sai loomulikult tööle kaasa minna ka tavapärasel viisil.

Vaatamata keerukale väljakutsele oli tagasiside positiivne

Olukorrast tulenevalt oli sel aastal ka osalus madalam võrreldes eelmiste aastatega, mistõttu eriline kiitus neile tööandjatele ja koolidele, kes ka keerulisel ajal leidsid võimalusi, et õpilastele töömaailma tutvustada. Kokku osales umbes 500 tööandjat, 50 kooli ning ligi 1500 õpilast. Osalenute tagasiside oli väga positiivne ning leiti nutikaid lahendusi, kuidas kehtivate piirangute raames siiski kõike korraldada. Järgnevalt on välja toodud mõned näited, millist tagasisidet tuli nii osalenud tööandjatelt kui koolidelt.

Tööandjate kogemused:

Saaremaa Tarbijate Ühistu: „Eriline aeg nõuab teistmoodi lähenemist ja otsustasime sellel aastal, et terve kaasa töötamine on virtuaalne. Tagasisidestavas vestluses on välja koorunud aga tore tõsiasi: ettevõttest sai osalejatele pilt seetõttu palju avaram. Seda mis lapsevanem tööl teeb on läbi igapäevaste koduste vestluste lastel teada aga suuremat pilti saime sellel aastal kindlasti palju paremini tutvustada.“

Sanitex OÜ: „See on väga tore algatus. Õpilane saab näha töö telgitaguseid. Analüüsida iseenda oskuseid, tundeid, isikuomadusi, ka seda kas see oleks talle tulevikus sobiv amet. Paneb õpilast mõtlema kastist välja.“

Aeternum Koolitus ja Konsultatsioonid OÜ: „Õpilastel on põnev osaleda reaalses töömaailmas ja huvitav on ka nende ehedat tagasisidet enda tööle saada.“

Koolide kogemused:

Ruila Põhikool: „Õpilased koostasid päevast etteantud küsimustikku arvestades PowerPoint esitluse. Tööd laetakse üles ka kooli kodulehele “Ettevõtlusprojekti” alla. Päev oli osalenud lastele väga meeleolukas ning õnnestus väga hästi. Saadi uusi teadmisi ohutuse kohta, veedeti kvaliteetaega vanematega,, esineti kaasõpilastele, kus jagati oma kogemust. Tahaks veel sellist päeva korraldada.“

Rakvere Gümnaasium: „Väga tore algatus ja hästi korraldatud. Palju erinevaid võimalusi ja mõtteid  päeva läbiviimiseks. Õpilastel oli põnev päev. Suureks abiks olid korralikud  juhendid, näidiskirjad, töölehed.“

Järgmisel aastal jälle

Nagu ka eelnevatel aastatel, oli algatusega võimalik liituda kahel moel. Ettevõtte initsiatiivil, kus ettevõte korraldas praktilise õppepäeva oma töötajate lastele, sel juhul registreerus ettevõte. Võimalik oli kaasa lüüa ka koolipoolsel initsiatiivil, kus algatuses osaleti kogu klassi või kooliga. Sel juhul pöörduti tööandja poole läbi kooli ja lapsevanema ning registreerus kool. Algatus „Tööle kaasa!“ on läbi aastate saanud head tagasisidet ja nii mõnedki osalenud koolid ja tööandjad on öelnud, et see on muutunud neile juba traditsiooniks. Järgmisel aastal tähistab „Tööle kaasa!“ juba viiendat aastat, mil taaskord on osalema oodatud kõik tööandjad, koolid, õpilased ja lapsevanemad. Lisainfo: www.töölekaasa.ee.

Tänasest saab esitada aasta õpetaja kandidaate

Haridus- ja Teadusministeerium tunnustab sel aastal üheksandat korda haridustöötajaid ja hariduse toetajaid. Aasta õpetaja konkursile saab ministeeriumi veebilehel kandidaate esitada 8. märtsist kuni 18. aprillini. Vabariigi Valitsus määrab haridustöötajatele väljapaistvate tööalaste saavutuste eest kümme riiklikku aastapreemiat ning kuni kolm elutööpreemiat.


Haridus- ja teadusminister Liina Kersna ütles, et õpetajate ja teiste haridustöötajate panust viimase aasta pidevalt muutuvates oludes töötades on raske üle hinnata. „Õpetajad on kui võlurid, kelle töö tulemusena sünnivad väiksemad ja suuremad haridusimed iga päev. Möödunud aasta on nõudnud haridustöötajatelt suurt pingutust, et õppetöö saaks heal tasemel jätkuda. Olen tänulik kõigile pühendunud ja suure südamega tööd tegevatele õpetajatele ning koolimeeskondadele. Kutsun üles neid inimesi märkama ja tunnustama, sest suurepärane töö väärib esiletõstmist.“


Aasta õpetaja 2021 kümne kategooria parimatele määrab Vabariigi Valitsus riikliku aastapreemia suurusega 10 000 eurot ning lisaks kuni kolm haridustöötaja elutööpreemiat suurusega 65 000 eurot. Väiksemate preemiatega tunnustatakse aasta hariduse sõbra ja aasta haridusteo laureaate. Kõik tunnustuse saajad on viimase kolme aasta jooksul silmapaistvalt aidanud kaasa õpilaste individuaalsele ja sotsiaalsele arengule ning nende panus väärib esiletõstmist ja jagamist.


Kandidaate saab 18. aprillini esitada kokku kolmeteistkümnes kategoorias. Seejärel alustavad parimatest parimate väljaselgitamiseks esmalt tööd piirkondlikud komisjonid ja kõrghariduse komisjon. Augustis koguneb riiklik hariduspreemiate komisjon, mille liikmed teevad lõppvaliku riiklikule tasandile esitatud kandidaatide seast. Komisjoni kuuluvad haridusega seotud organisatsioonide esindajad ning eelmistel aastatel tunnustatud haridustöötajad. Auhinnad antakse üle 2. oktoobril Ugala teatris toimuval aasta õpetaja galal “Eestimaa õpib ja tänab“, millest teeb otseülekande Eesti Televisioon.


Kategooriad:
1. aasta lasteaiaõpetaja
2. aasta klassiõpetaja
3. aasta klassijuhataja
4. aasta põhikooli aineõpetaja
5. aasta gümnaasiumiõpetaja
6. aasta kutseõpetaja
7. aasta tugispetsialist
8. aasta huvialaõpetaja
9. aasta õppejõud
10. aasta õppeasutuse juht
11. aasta hariduse sõber
12. aasta haridustegu
13. haridustöötaja elutööpreemia (kuni kolm)

Aasta kooli kategoorias algab kandidaatide esitamine, kui koolimajad on taas kõikidele õpilastele õppetööks avatud.

Kandidaatide esitamine ja statuudid

Koosloomeprogramm viib kokku koolid ja hariduslahendusi arendavad ettevõtted

Algas taotlusvoor haridustehnoloogilisse koosloomeprogrammi, mis viib kokku Eesti haridusasutused ja hariduslahendusi arendavad ettevõtted. Programmi eesmärk on luua Eesti haridusele kvaliteetseid digilahendusi ja vältida tulevikus olukorda, kus meie õpilastel on võimalik õppida vaid välismaiste ja võõrkeelsete rakenduste abil.

Programmi koordineerib Tallinna Ülikool koostöös Startup Estonia, EdTech Estonia ja Haridus- ja Noorteametiga. Projekti käigus kohtuvad ettevõtted regulaarselt koolidega, kaasates arendusse ka õppijad. Harno on toeks programmis osalevatele haridusasutustele, Startup Estonia iduettevõtetele ning Tallinna Ülikool pakub osapooltele metoodilist ja didaktilist tuge ning toetab tõenduspõhisust koosloome protsessis.

Programmis osalemiseks saab esitadataotlusi kuni 16. märtsini SIIN

18. märtsil valitakse välja sobivad nõustajad, kes pääsevad programmi. Osalevate koolide esindajad ehk nõustajatest projektipartnerid saavad valida endale ettevõtte, kelle tehnoloogiline lahendus neid kõnetab ja kellega nad järgnevate kuude jooksul koostööd soovivad teha. Programm kestab oktoobrini.

Programmi ajakava:

  • 23. märts kell 15:00 – eelüritus veebis: kandideerivate meeskondade esitlused (3-minutilised pitchid) programmis osalevatele koolidele ja programmi läbiviijate esindajatele
  • 25. märts – kuue valitud meeskonna väljakuulutamine
  • 26. märts – programmi avaseminar online: kuus valitud meeskonda esitlevad uuesti oma teenust ja toimub partnerkoolide-ettevõtete leidmine (matchmaking) ning programmi sisututvustus
  • Aprill-juuni – programmi töötoad ning kohtumised projektipartnerite ja ettevõttega
  • Juuli-august – tootearendus, ettevõtete iseseisev töö
  • September – kohtumised projektipartnerite ja ettevõtetega ning vahekokkuvõtted
  • Oktoober – sügisesel koolivaheajal programmi lõpetamine ja osalenud meeskondade ning koolide tunnustamine

Loe kokkuvõtet eelmise aasta programmist SIIT.

Startup Estonia ootab kandideerima alustavaid ettevõtteid, kelle seast valitakse programmi välja kuus haridustehnoloogilisi lahendusi loovat meeskonda. Ettevõtete taotlusvoor on leitav SIIT.

Koosloome hariduses põhineb Soomes välja töötatud ja Espoos juurutatud mudelil KYKY Living Lab ning Inglismaal University College London (UCL) hariduse instituudi poolt loodud programmil EDUCATE. Koosloomeprogrammi aitavad ellu viia Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Programmi kaasrahastatakse Euroopa Struktuurifondide vahenditest.

Lisainfo:

Aivar Hiio

Innovatsiooni- ja koostöökeskus

Haridus- ja Noorteamet

aivar.hiio@harno.ee

Uut ettevõtlus- ja karjääriõppe ainekava “Ettevõtlikuna töömaailma” tutvustavad seminarid

III kooliastmele on valminud uus ainekava „Ettevõtlikuna töömaailma“ , mis lõimib ettevõtlusõppe ja karjääriõppe olulisemad teemad ning arendab ettevõtlikku hoiakut, aitab kujundada ettevõtlus- ja karjääripädevust ning põhikooli lõpetajate valmisolekut tulla toime elukestvas õppes ja tööturul.

Valikaine maht  on 35 tundi III kooliastmes, soovitavalt 8. või 9. klassis. Arvestades põhikooli väheseid tunde valikaineteks, annab uus valikainekava õpilastele hea ülevaate mõlemast teemast tulevikuks kaasa (mis on eriti oluline neile, kes ei jätka õpinguid).

Valikaine on jagatud kolmeks suuremaks teemaks:

  1. ettevõtluskeskkond ja ettevõtlikkuse kujundamine,
  2. võimalused töömaailmas,
  3. rahatarkus ehk finantskirjaoskus.

Selleks, et uus ainekava parimal moel meie õpilasteni jõuaks,  toimuvad uut ainekava tutvustavad seminarid õpetajatele ! Kõik kolm seminari on identsed, vali omale sobiv aeg ja registreeru siin

30.03 (teisipäev) kell 14.15-16.00
21.04 (kolmapäev) kell 14.15-16.00
24.05 (esmaspäev) kell 14.15-16.00

Ainekava koolitajad on oma ala parimad eksperdid: staažikas ettevõtlusõpetaja, majandus- ja ettevõtlusõpetajate seltsi esinaine Elbe Metsatalu, rahatarkuse ekspert Liisi Kirsch ning karjääriõppe spetsialist Kersti Kivirüüt.

Valminud on õppija ettevõtluspädevuse arendamise ja enesehindamise juhend

Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames valminud ettevõtluspädevuse arendamise ja enesehindamise juhend on mõeldud õpetajatele ja õppejõududele abiks õpilaste ning üliõpilaste ettevõtluspädevuse alapädevuste käsitlemisel õppetöös, et toetada õppijate ettevõtlikkuse arengut ja paremat toimetulekut õppetöös ja igapäevaelus.

Enesehindamine on üks võimalusi õppijatel ettevõtluspädevuse sisu paremaks mõistmiseks ja selle seostamiseks isikliku kogemusega. Enesehindamise metoodika rakendamine õppetöös võimaldab õppijatel mõtestada pädevuste omadusi ja hinnata oma teadmisi ja oskusi vastavates valdkondades. Selle kaudu saab muuhulgas arendada ka kriitilist mõtlemist ning õppida märkama enda tugevaid külgi, aga ka arendamist vajavaid omadusi. Enesehindamise tulemusena saavad õppija ja õpetaja/õppejõu koostöös planeerida alapädevuste arendamist.

Juhendis on toodud kõikide ettevõtluspädevuse mudeli alapädevuste detailsed kirjeldused ja selgitused ettevõtjate videote kasutamiseks, mis näitavad pädevuste olulisust reaalse elu olukordades. Seejärel antakse soovitusi ettevõtluspädevuse alapädevuste arutelude ja rühmatööde läbiviimisel ning ettevõtluspädevuses oluliste teemade mõtestamisel, kirjeldatakse enesehindamise rakendamise võimalusi. Juhendis on olemas ka nõuanded ja tagasiside tekstid nii õppijale kui ka õpetajale/õppejõule enesehindamise tulemuste tõlgendamiseks, et edasist õppetööd planeerida.

Ettevõtluspädevuse enesehindamise juhendi aluseks oli Edu ja Tegu uuring „Ettevõtluspädevuse enesehindamise metoodika täiendamine ja rakendamine toetamaks õppija ja õpetaja/õppejõu arengut läbi teadlikkuse ja teadmiste tõstmise ettevõtlikkusest ja ettevõtluspädevusest tervikuna“. Keskne uurimisküsimus oli: Millised on võimalused toetada enesehindamise kaudu õppija ettevõtluspädevuse arengut?

Uuring viidi läbi ja juhend valmis TalTechi, Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli koostöös Euroopa Sotsiaalfondi toel.

Tutvu juhendiga siin: 

ETTEVÕTLUSPÄDEVUSE ARENDAMISE JA ENESEHINDAMISE JUHEND 2021

Head kasutamist!

Kes kroonitakse Eesti parimateks õpilasfirmaks ja minifirmaks?

Igal kevadel valitakse välja Eesti parim õpilasfirma ja parim minifirma – nii ka sel aastal. Võistlus “Eesti parim minifirma 2021” toimub 6. mail Eesti Töötukassa Karjäärikeskuses Tallinnas. Võistlusele saavad kandideerida sellel õppeaastal registreerunud ja tegutsenud põhikooliastme õpilastest koosnev minifirmad. Finaalikohale kandideerimiseks on tarvis JA Eestile esitada oma minifirma tegevusaruanne. Võistluse “Eesti parim minifirma 2021” reeglid ja täpsemad kuupäevad avaldatakse JA Eesti kodulehel märtsi alguses.

Võistlus “Eesti parim õpilasfirma 2021” toimub 20.-21. mail Kultuurikatlas Tallinnas. Traditsiooniliselt koosneb võistlus neljast osast, milleks on õpilasfirma tegevusaruanne, stendivoor, vestlus žüriiga ning lavaesinemine. Võistluse reeglid ja olulised tähtajad avaldatakse JA Eesti kodulehel märtsi alguses. 

Võistluste toimumiseni on jäänud veel paar kuud aega, mis annab õpilastele täiendavaid võimalusi oma tooteid müüa. JA Eesti kutsub ülesse õpilasi oma tooteid ja teenuseid aktiivselt reklaamima ning suunama oma potentsiaalseid kliente õpilasfirmade e-poodi.

Mõlema võistluse korraldamisel lähtub JA Eesti valitsuse ja Terviseameti juhistest ning selleks ajahetkeks kehtestatud piirangutest. 

Õpilasfirmade virtuaalne laat näitas õpilaste nutikust

13. veebruaril esmakordselt täielikult veebi vahendusel toimunud aasta suurima õpilasfirmade laada tooted olid eriti uudsete lahendustega. Suurima käibe saavutas koduõppest inspiratsiooni saanud õpilasfirma Voods, mis toodab multifunktsionaalseid voodilaudu.

Õpilasfirmade programmi juhtiva Junior Achievement Eesti tegevjuht Kersti Loor sõnas, et esimene täielikult virtuaalne laat läks üldiselt edukalt ning paljud õpilasfirmad olid nende laadabokse videosilla vahendusel külastanud klientide hulgast isegi üllatunud. “Populaarseimatel ettevõtetel käis laada jooksul enam kui 30 huvilist nendega juttu ajamas ja toodete kohta uurimas. See on väga hea tulemus, kuigi traditsioonilise laada kogemusele jääb see ikkagi alla,” märkis Loor ning lisas, et õpilasfirmasid koondav e-pood jääb avatuks ning õpilasfirmad ootavad kõiki huvilisi.

Täpsemat müügistatistikat ja külastajate numbreid alles kogutakse, kuid erinevate žüriide lemmikud selgusid juba laada veebiülekande jooksul. Eriti jäi hindajatele silma, et koduõppe olukorras on õpilaste tooted muutunud isegi tehniliselt keerulisemaks, mida kajastavad ka laada müügitulemused. “Kui tavapärasel laadal on ringi käies hea õpilastelt osta erinevaid söödavaid tooteid, siis veebi vahendusel nii lihtsalt maitsmiseks asju ju ei osta. Seega oli selliste toodete käive madalam ja üleüldse on sellel aastal n-ö kohapeal söömiseks mõeldud toodetega õpilasfirmasid vähem. Õpilasfirmad on sellel õppeaastal väga uuenduslikud ja tooted nutikad,” lausus Loor. Tutvu ka õpilaste tegevusi hinnanud züriiga.

Virtuaallaada suurima käibega õpilasfirmaks osutus õpilasfirma Voods Vanalinna Hariduskolleegiumist, mille toode on otseselt inspireeritud koduõppe olukorrast. Nimelt toodab Voods voodis, diivanil või laua taga kasutamiseks mõeldud multifunktsionaalset voodilauda. Kokkupandaval laual on tahvelarvuti tugi, augud juhtmete jaoks, joogitopsi hoidja ning tänapäevastele õpilasfirmadele kohaselt on see täielikult toodetud mööblifirmade puidujääkidest.

ÕF Voods sai Start-up Estonia poolt ka innovatsioonipreemia ning sama auhinnaga märgiti  laadal ära Transferewise’i poolt ÕF Ultralink Tartu Jaan Poska Gümnaasiumist, kes toodab UV-valgusega baktereid hävitavaid ukselinke ning  Ajujahi poolt ÕF Fivo Tabasalu Ühisgümnaasiumist, kes toodab kompaktseid Šveitsi taskunoa põhimõttel töötavaid võtmehoidjaid.

Teiste auhindade seas jagati välja ka näiteks Negavati eripreemia, mille pälvis ÕF Konnekt, mis pakub platvormi teenuskaartide mobiilis kasutamiseks; Tele2 eripreemia laste ja noorte tervise edendamise eest sai ÕF Brave Kohila Gümnaasiumist, kes pakib vaimse tervise eneseabi loenguid; sotsiaalmeedia kuningaks tituleeriti ÕF kontekst, mis toodab humoorikate sõnumitega kondoome; Meisterliku reklaami preemia Turundajate Liidu poolt jagati õlakotte, mütse ja patsikumme kõige osavamalt reklaaminud ÕF A.R.M-ile Kadrioru Saksa Gümnaasiumist.  

Kokku osales laadal ligi 240 õpilasfirmat, millest tervelt 31 olid minifirmad ehk 7.-9. klasside õpilaste ettevõtted. Laada otseülekande jooksul tutvustati vaatajatele põnevaid õpilasfirmasid, nende tooteid ja teenuseid, stuudios rääkisid vilistlased oma lugusid nii õpilasfirmade aegadest kui praegusest tegevusest. Vaata ka galeriid, mis toimus laadashow ajal stuudios. Soodustingimustel aitas ostetud tooteid kohale toimetada DPD Eesti. 

Õpilasfirmade tooteid saab jätkuvalt osta õpilasfirmade e-poest.

Ettevõtete ja koolide koostöö heade praktikate kogumik annab ideid

Õpilaste juhendatud ettevõtlusmäng Tartu Forseliuse koolis. Foto: Kadri Saaremaa

Valminud on uus ettevõtete ja koolide koostöö heade praktikate kogumik. Kogumik annab inspiratsiooni koolidele, kes soovivad õppetööd praktilisemaks ja elulähedasemaks muuta ning teha rohkem koostööd ettevõtetega. Samuti on kogumik ka ettevõtetele, kes soovivad oma toetustegevusi hariduse valdkonda suunata, kuid ei tea millised on erinevad võimalused.

Koostöö on kasulik nii ettevõtetele kui ka koolidele

Tuleviku väljakutsetele mõeldes ja selleks valmistudes pööratakse hariduses aina rohkem tähelepanu elulisusele ja praktilisusele, et anda õpilastele realistlik arusaam töömaailmast. Parimate kogemuste ja oskuste saamise eelduseks on eesmärgistatud ja mõtestatud ning ajas sisulisemaks arenev koostöö kooli ning koostööpartneri vahel.

Kuressaare Ametikooli õpilaste kujundatud buss. Foto: Visit Saaremaa

Kogumikku on koondatud huvitavad ning sisukad näited ettevõtete ja koolide koostöötegevustest nii üldhariduse, kutse- kui ka kõrghariduse  tasemelt. Lugeda tasub kõiki, sest head ideed on kohaldatavad ka teistele haridustasemetele. Läbi koostöö saavad koolid pakkuda praktilist, huvitavat ja elulähedast õpet ning ettevõtted saavad omalt poolt panustada järelkasvu ja tutvustada noortele oma valdkonda. Selline lähenemisviis aitab kaasa noorte teadlikumatele valikutele tulevikus.

Kogumikku saab sirvida SIIN

Ettevõtete ja koolide koostöö heade praktikate kogumikII PDF printimiseks ja allalaadimiseks.

Soovid veel rohkem näiteid? Loe ka kogumiku esimest väljaannet SIIT.

Kogumiku koostasid ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu koostöös Eesti Kaubandus- Tööstuskojaga, rahastas Euroopa Sotsiaalfond.

Täname kõiki koolide ning ettevõtete esindajaid, kes jagasid oma kogemusi:  Tartu Ülikool,  Põltsamaa Ühisgümnaasium,  SA Lääne-Viru Arenduskeskus,  Jõhvi Gümnaasium,  Merkuur OÜ, Võru Kesklinna Kool,  Tartu Forseliuse Kool,  Luua Metsanduskool, Tartu Kunstikool,  Vändra Gümnaasium, Kuressaare Ametikool, Heimtali Põhikool, Tartu Ülikooli majandusteaduskond,  Tallinna 32. Keskkool,  Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool.