Esimene üle-eestiline praktikaportaal

Selleks, et ettevõtted saaksid endale leida lihtsalt, kiirelt ja usaldusväärselt erialase haridusega praktikante, on loodud esimene üle-eestiline praktikaportaal www.kutsepraktika.ee. Portaal koondab ja vahendab praktikasoove ning praktikapakkumisi kutseõppurite ja ettevõtete vahel. 2015/2016 õpib kutseõppeasutustes üle 25 000 kutseõppuri, kelle õppe üks osa on erialane praktika ettevõttes. Iga õppur sooritab ühes õppeaastas 2×5 nädalat praktikat. 

Viis põhjust, miks võtta praktikant oma ettevõttesse!
1. Võimalus pakkuda noorele esimest töökogemust ning lüüa kaasa järelkasvu arendamisel.

2. Võimalus tutvuda tulevikutalentidega juba varakult – parimad praktikandid saate tööle võtta.

3. Lisatööjõud kiirel ajal või puhkuste perioodil.

4. Praktikandid toovad ettevõttesse värskeid ideid ja on varustatud kõige uuemate koolitarkustega.

5. Praktikant annab Teie ettevõttele väärtuslikku tagasisidet.

Mida peab tegema, et leida erialase haridusega praktikant?
Esimeseks sammuks on konto loomine www.kutsepraktika.ee portaalis. Seejärel on võimalik internetiportaali üles laadida enda praktika kuulutusi või otsida praktika avalduste kaudu sobivaid kandidaate. Pärast kuulutuse avaldamist, saavad kutseõppurid praktikale kandideerida ning Teie valite endale sobiva praktikandi.

Hea ettevõtja! Teie käsutuses on kõikide Eesti kutseõppeasutustes õppivate tulevaste tipptegijate praktikasoovid ning Teie saate teha nende seast endale sobiva valiku lihtsalt, kiirelt ja mugavalt. Ja mis kõige parem – seda kõike ühest kohast!

Kui olete huvitatud lisa informatsioonist või praktikaportaali tutvustusest Teie ettevõttes, siis palun võtke ühendust kas e-maili teel: info@kutsepraktika.ee või telefonidel: +372 5354 3630 (Katrin); +372 5805 5800 (Carmen).

Noore esimesed sammud tööelus

16. detsembril toimus juba teine koostöövõrgustiku „Unistused ellu!“ ja SA Innove koostööst sündinud ühisseminar, mille peateema on noorte töökogemus. Selle aasta riigikontrolli aastaraportis toodi välja, et Eestis oli möödunud aastal nii tööhõivest kui ka õppetööst kõrvale jäänud tervelt 34 000 15–29-aastast noort. Nende seas on ka emapuhkusel olijad ning välismaale läinud noored, kuid see arv on siiski suur. Samal ajal kurdavad ettevõtjad tööjõu puuduse üle ning selle üle, et noortel ei ole tööharjumust ja elementaarset töödistsipliini.

Seminaril prooviti leida lahendusi, mis soodustaksid noorte paremat ettevalmistust tööturule sisenemiseks, tööharjumuse kujunemiseks ning ühtaegu toetaks teadlikke karjäärivalikuid. Arutleti, kuidas saaksid noored üldharidussüsteemis rohkem praktikakogemusi ning kuidas noortega tegelevad asutused (Rajaleidja, noortekeskused jt) võiksid seejuures koolidele abiks olla. Küsiti, mis motiveeriks tööandjaid rohkem noortele töö- või praktikakohti pakkuma.

Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik Tiina Annus andis ülevaate erinevate riikide senisest praktikast noortele tööharjutamise võimaluste pakkumisel ning seostatuna karjäärivalikute hõlbustamiseks. Nagu ka Eestis, on kõige laialdasemalt levinud nõustamis- ja teabekeskused, portaalid ametite ja töövaldkondade kohta, messid, avatud uste päevad ettevõtetes jne. Mitmes riigis on õpilastele üldhariduslike õpingute osana korraldatud tööpraktika, et noortel oleks võimalus lähemalt töömaailmaga tutvust teha. Esineja märkis, et sellisest korraldusest võiksime eeskuju võtta ka Eestis.

Tööpraktikate eduka korraldamise võimalikkusest rääkis Kääpa Põhikooli õpetaja Aiki Jõgeva. Kääpa koolil Võrumaal on aastatepikkune koostöökogemus Saksamaa kooliga Friederich-Spee-Gesamtschule, kellega koostöös korraldatakse õpilasvahetuse ja tööpraktika projekti. Aiki Jõgeva tõi välja, et Saksamaa partnerkoolis on 9. klassis tööpraktika kolm nädalat ja 10. klassis kaks nädalat. Praktika kohtade leidmine pole probleem, käiakse väga erinevates kohtades, näiteks hotellides, lasteaias, autoremonditöökojas, veterinaarkliinikus jne.

Soomes on põhikooli õppekavas tööpraktikal väga oluline osa. Selle korraldatusest andis videoettekande vahendusel ülevaate Soome Jyväskyla Ülikooli õppejõud Jaana Kettunen. Esimese praktilise töökogemuse saavad seal kõik õpilased juba 7. klassis, otsides ise endale praktikakoha enamasti oma vanemate töökohas või kohalikust andmebaasist valitud ettevõttes.

Seminaripäeva teises pooles toimunud töörühmadest jäid peamiselt kõlama alltoodud mõtted.

·        Karjääriõpetus koos tööharjutamisega peaks olema õppekavas kohustuslik.

·        Igas koolis peaks olema selge vastutaja, kes teemaga tegeleb.

·        Hariduse ja tööelu seos peab muutuma tihedamaks ning koolidel peab välja kujunema regulaarne koostöö piirkonna ettevõtetega.

·        Tuleb üle vaadata kehtiv noorte töötamist puudutav regulatsioon ning muuta seda senisest paindlikumaks.

·        Peame rohkem märkama ja tunnustama tublisid ettevõtteid, kes noortele töö- ja praktikakohti pakuvad.

Päeva lõpetas paneeldiskussioon, kus osalesid oluliste osapoolte esindajatena Mait Palts (Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor), Janar Holm (Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler), Egle Käärats (Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler) ning Alar Karis (riigigikontrolör).

Alar Karis rõhutas, et teiste riikide kogemust ei saa automaatselt üle võtta ja üksikud mõtted ei tööta, need on vaja süsteemi panna. See on aga tõsi, et mida varem puutuvad noored tööeluga kokku, seda parem. Mait Palts märkis, et noortele tööelu kogemuse võimaldamisel on olulised kolm tegurit: koolijuhtide motivatsioon teemaga tegelemiseks, ettevõtjate valmisolek ja teadlikkus regulatsioonist ning tugistruktuurid. Seejuures võiks iga koolijuht tunda oma valda nii hästi, et tal oleks teada, millised ettevõtted seal tegutsevad ning kellega koostöös saaks õpilastele n.-ö. päriselu kogemust anda. Ka Janar Holm tõi välja, et esimene signaal koostööks peaks tulema koolist – kool peaks näitama initsiatiivi ja looma esimese kontakti ettevõttega. Kindlasti on oluline, et kool tajub oma osa selles, kuidas õpilastel kujunevad lisaks õpiharjumusele ka tööharjumus ning armastus töö vastu. Sotsiaalministeeriumi esindaja andis lubaduse, et lähiajal on plaanis noorte, sh alaealiste tööd puudutavad regulatsioonid lauale tõsta, et asjakohaseid muudatusi teha.

Paneelis tõdeti, et probleem muutub aasta-aastalt aktuaalsemaks, kuna rahvastikuprognoosi järgi jääb tööl käivaid inimesi vähemaks ning ülalpeetavaid tuleb aina juurde. Seejuures on oluline pöörata tähelepanu haridussüsteemis vajalikele muudatustele, tõsta ettevõtjate teadlikkust ja valmisolekut ning vaadata üle ka noorte töötamist puudutav regulatsioon. Oma panuse lubasid anda kõik paneelis osalenud.

(Foto: Madli Leikop)

 

      

Seminari toimumist toetas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Ettevõtlusõppe programm arendab ettevõtlikku hoiakut nii õppijatel kui õpetajatel

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi kinnitas ettevõtlusõppe programmi järgmise aasta tegevuskava, käivituvad tegevused on suunatud õpilastele, üliõpilastele, õpetajatele, õppejõududele ja ettevõtjatele, et kujundada ja süvendada ettevõtlikku hoiakut.

„Ettevõtlikkus on ühiskonna ja inimese edu peamisi võtmeid ja seda hoiakut on vaja kujundada juba koolieas,“ ütles haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi. „Ettevõtlusõpe eeldab koostööd praktikutega.“

Õpilased ja üliõpilased saavad võimaluse ise programmis kaasa lüüa, arendades mentorite juhendamisel oma äri- või projektiideid ning osaledes võistlustel jt ettevõtlusalastel ühisüritustel.

Õpetajad, õppejõud ja ettevõtlust toetavad spetsialistid saavad oma oskusi ja teadmisi arendada ettevõtlusteemalistel täienduskoolitustel, sh ettevõtlusõppe pedagoogika, mentorluse, intellektuaalse omandi jt valdkondades. Täienduskoolitustel arendatakse diskussiooni õpetajate ja õppejõudude ning praktiseerivate ettevõtjate ja mentorite vahel ettevõtlusõppe kvaliteedi tõstmiseks.

Algaval aastal on õpetajahariduse vallas fookuses ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe lõimimine õppekavadesse. Plaanis on töötada välja ja rakendada esimesed ettevõtluspedagoogika ja ettevõtl(ikk)use moodulid. Alustatakse ettevõtlusõppe moodulite väljatöötamist ja nende lõimimist teiste erialade õppekavadega.

Taust

Tegevuste elluviimisel osalevad kõrgkoolid, üldharidus- ja kutsekoolid, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Teenusmajanduse Koda, SA Innove, Junior Achievement Eesti, maakondlikud arenduskeskused jpt.

Programmi tegevuste maksumus kuni 2016. aasta lõpuni on 1,95 miljonit eurot, mis moodustab kolmandiku kogu programmi eelarvest. Programmi kogumaksumus kuni 2018. aastani on ligikaudu 6 miljonit eurot, millest veidi üle 5 miljoni moodustab Euroopa Sotsiaalfondi toetus ja 0,9 miljonit eurot riiklik kaasfinantseering.

Ettevõtlusõppe arendamine on osa tööturu ja õppe tihedama seostamise programmist. Programm on koostatud Eesti elukestva õppe strateegia rakendamiseks ja selle eesmärk on viia õppimisvõimalused vastavusse tööturu vajadustega.

Noorte tööle võtmist takistavad mitmed tegurid

16. detsembril toimuval seminaril „Noorte esimesed sammud tööelus“ tutvustati ettevõtjate seas tehtud küsitlust, kus püüti välja selgitada nende valmisolek alla 18-aastaste noortega töötamisel. Noorte edukaks sisenemiseks tööturule on vaja tõhustada koolide ja ettevõtete vahelist koostööd ning luua paremad praktikavõimalused juba põhikoolis. Seminar toimub SA Innove ja ettevõtete koostöövõrgustiku „Unistused ellu!“ koostöös.

Värskest Riigikontrolli raportist selgus, et Eestis on 34 000 noort vanuses 15-29 aastat, kes ei käi tööl ega koolis. Tänane konkurentsitihe keskkond nõuab noortelt oluliselt paremat ettevalmistust ning teadlikke valikuid karjääri planeerimisel. Praktika peaks olema üldharidussüsteemi loomulik osa.

Kaubanduskoja juht Mait Palts ütles, et noorte tööhõivele aitaks kaasa praktiline õppetöö ning koolipoolne toetus tööturule sisenemiseks. Paralleelselt tuleks üle vaadata ka tänane alaealiste tööregulatsioon. „Näiteks võiks kaotada nõude, mis lubab alaealistel töötada vaid kuni pool koolivaheaja kestusest. Paljud noored tahaksid isegi rohkem töötada, kuid selline nõue piirab nende võimalusi töö leidmiseks. Näeme ühe võimalusena ka teatud maksusoodustuste kehtestamist, näiteks osaline sotsiaalmaksu vabastus osalise tööaja korral julgustaks ettevõtjaid rohkem noori tööle võtma“, lisas Palts.

Küsitlusele vastas 170 ettevõtjat. Pisut alla poolte neist on noori juba tööle võtnud, ligikaudu pooltel see kogemus aga puudub. Mitmed ettevõtjad toovad koja korraldatud küsitluses välja, et noorte tööle võtmisel on üks suurimaid takistusi vähene töödistsipliin ja ranged piirangud tänases seadusandluses. Tavaliselt kutsutakse alaealisi noori abistavatele töödele, näiteks teenindajateks, haljastustöödele, aga appi ka ehitustele ning muudele hooajalise iseloomuga töödele. Alaealiste tööle võtmise peamise takistusena tõid vastajad kõige enam välja seda, et alaealiste töötamine on ülereguleeritud. Nõueteks, mille muutmine aitaks motiveerida noori tööle võtma, toodi välja, et noored võiksid töötada ka rohkem kui hetkel lubatud pool koolivaheaja kestusest. Samuti märgiti, et noortel võiks olla lubatud pikemad tööpäevad ning alaealise tööle võtmiseks vajaliku loa hankimise protsess võiks olla lihtsam.

Küsitluse kokkuvõttega saab tutvuda siin ja ankeediga siin

Täiendav info:

Maarja Loorents
Kaubanduskoja kommunikatsioonijuht
maarja@koda.ee

JA Eesti hakkab koos Soome, Rootsi ja Läti JA organisatsioonidega looma rahvusvahelisi õpilasfirmasid Kesk-Läänemere regioonis.

6.-8. novembril toimus Tallinna 21. Koolis projekti Central Baltic Enterprise without Borders (Kesk-Läänemere ühisõpilasfirmad) avakonverents, millest võttis osa rohkem kui 100 õpilasfirmade liiget Eestist, Lätist, Soomest ja Rootsist. Kolme päeva jooksul said erinevate riikide noored omavahel tuttavaks ning otsisid koostööpartnereid ühiseks ettevõtluseks.

Konverentsi käigus loodi algatus 24 ühisõpilasfirmale, kelle koostöötahe ning -võime pannakse proovile lähikuudel. Selle aja jooksul toetavad neid aktiivselt õpetajad ja mentorid ning peab selguma, kes noortest on valmis tegelikuks koostööks ning rahvusvaheliseks ettevõtluseks. Tulemusi näidanud õpilasfirmad saavad osaleda Soomes toimuvas innovatsioonilaagris 15.-16. jaanuaril.

Tegemist on suure kolme-aastase koostööprojekti algusega, mille eesmärgiks on luua  vähemalt 50 reaalselt tegutsevat rahvusvahelist õpilasfirmat Kesk-Läänemere regioonis. Projekti käigus saavad selle aja jooksul rahvusvahelise äri kogemusi umbes 500 noort. JA Eesti juhi Epp Vodja sõnul on tänapäeva kiirestiarenevas maailmas oluline, et juba gümnaasiuminoored saaksid kogemuse suhtlemisest erinevate kultuuridega ning ärikultuurist ja -keskkonnast lähiriikides. „Noortele on vaja lisaks ettevõtlusjulgusele süstida ka mõistmist, et riigipiirid ei ole piiriks ettevõtlusele,“ kinnitas ta.

Pärast ühiste õpilasfirmade loomist avalaagrites Eestis ja Soomes osalevad ühisfirmad partnerriikide – Soome, Rootsi, Läti ja Eesti – õpilasfirmade laatadel ning müüvad koos oma tooteid. Eesti publik saab rahvusvaheliste õpilasfirmadega tutvuda juba 13. veebruaril Tallinnas toimuval õpilasfirmade laadal Kristiine ja Rocca al Mare keskustes.

Edukaimad ühisõpilasfirmad kutsutakse maikuus Lätis korraldatavale lõpuseminarile, kus kuulutatakse välja parimad Kesk-Läänemere ühisõpilasfirmad. Esimesel aastal katsetatakse ühisõpilasfirmade loomise mudelit, mida vajadusel järgneval kahel aastal edasi arendatakse ja täiendatakse. Projekti käigus antakse välja ka õppematerjale ja koolitatakse õpetajaid.

Kesk-Läänemere ühisõpilasfirmade projekti (Central Baltic Enterprise without Borders) rahastab Interreg Central Baltic programm Euroopa Regionaalarengufondist. Projekti eesmärk on kasvatada ettevõtlikumat noort põlvkonda.

Tallinnas toimunud avakonverentsi pilte vaadake palun JA Eesti Facebookist.

Konverentsil osalenud Rootsi õpilase lugu vaadake siit

Kas noorte töötamise regulatsiooni tuleks muuta?

Kaubanduskoda soovib kaardistada ettevõtjate kogemused alla 18-aastaste noorte tööle võtmisest ning küsida tagasisidet täna kehtiva alaealiste töötamist puudutava regulatsiooni kohta. Kas see soodustab noorte töökogemuse omandamist ja tööharjumuse tekkimist? Mida tuleks tänases regulatsioonis muuta või teisiti teha? Oleme sel teemal ette valmistamas seminari, mis toimub juba 16. detsembril ning seetõttu on kõikide ettevõtjate sisend väga oodatud! 

Palume Teil vastata küsimustele. Küsimustiku leiate siit »

Vastamine on anonüümne ja võtab aega kuni 10 minutit. Tulemused avalikustatakse seminaril „Noore esimesed sammud tööelus“.

Palume vastata enne 4. detsembrit 2015.

Lisainfo:
Liisi Hansen
Ettevõtlikkuse valdkonna projektijuht
E-post: liisi.hansen@koda.ee
Tel: +372 604 0084

Saa rahvusvaheline kogemus ettevõtjate vahetusprogrammis Erasmus!

Eesti Kaubandus Tööstuskoda kutsub ettevõtjaid osalema „Erasmus noortele ettevõtjatele” programmis. See on üleeuroopaline vahetusprogramm ettevõtjatele, kus osalejad saavad otsida Euroopas uusi turge, koostöövõimalusi ning äripartnereid. 

Keda ootame osalema?

Uus ettevõtja. Plaanib ettevõtlusega alustada (ei ole veel registreerinud ettevõtet) või on juba asutanud oma ettevõtte, aga mitte rohkem kui 3 aastat tagasi. Uuele ettevõtjale võimaldab programm õppida teistelt kogenud ettevõtjatelt. Vajalik on esitada äriplaan (soovitavalt inglise keeles), finantsprognoosid (2 aastaks) ja personaalne CV (soovitavalt Europass vormil ja inglise keeles). Õppimise aeg välismaal aeg on 1-6 kuud. Kulud katab Euroopa Komisjon.

Vastuvõttev ettevõte. Ootame osalema ettevõtjaid, kellel ettevõtluskogemust üle 3 aasta. Hästi sobivad eksportivad ettevõtted, kes plaanivad laieneda välisturgudele, otsivad uusi kontakte ja tahavad leida värskeid ideid oma ettevõtte arenguks. See on suurepärane võimalus erioskuste või teadmise sissetoomiseks oma ettevõttesse huvipakkuvalt sihtturult. Sissetulevale ettevõttele töötasu maksma ei pea (külastust rahastab Euroopa Komisjon) ning vastuvõtjal on vaja panustada ainult oma ajaga.

Võimalikud tegevused ja kasu vastuvõtvale ettevõttele:

·         Saad põhjaliku sihtturu analüüsi. Sind külastav ettevõtja tunneb kohalikku turgu ja saab otsida just Sinu ettevõtte profiilile vastatavat vajalikku infot.

·         Uued värsked ideed oma ettevõtte arendamiseks.

·         Uued oskused ja teadmised. Sind külastaval ettevõtjal võib olla teadmisi valdkonnas, mida Sina ei tea ja see võib rikastada teie ettevõtte toote- ja teenuste arendamist. Programmi senine kogemus on näidanud, et enamikule ettevõtjatest meeldib see kogemus väga, nii et nad otsustavad võtta ka edaspidi vastu uusi ettevõtjaid.

·         Keelekompetentsi ja suhtlusoskuse arendamine.

·         Edaspidine koostöö partnerina, näiteks edasimüüjana, agendina vms.

Rohkem infot programmi kohta siin!  Programmi kodulehekülg. Edulugudega saab tutvuda siin või FB lehel Erasmus for Young Entrepreneurs.

Programm kestab 2016.aasta lõpuni ning selle aja jooksul on võimalik kõigil huvilistel oma taotlus esitada!

Enne taotluse esitamist soovitame võtta ühendust:

Kadri Rist

Teenuste osakonna projektijuht

E-post: kadri.rist@koda.ee

Tel: 604 0091

Ettevõtlusõpe viiakse uuele tasemele

Haridus- ja teadusministeerium on ette valmistamas ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe programmi, mille elluviimisesse on kaasatud ka Kaubanduskoda. Programm aitab õppimisvõimalused viia paremasse vastavusse tänaste tööturu vajadustega, et meie noored oleksid konkurentsivõimelisemad ning valmis tööturule sisenema juba ettevõtliku hoiaku ja mõttelaadiga.

Riik on suunanud programmi 2018. aastani ligikaudu 6 miljonit eurot. Küsisime programmi vedajatelt Kristi Ploomilt (haridusministeeriumi programmijuht) ja Marge Täksilt (Tartu Ülikool), mida järgmise kolme aasta jooksul plaanitakse programmi elluviimiseks teha.

Oktoobris allkirjastas minister Jürgen Ligi programmi, mille kohaselt hakkab riik süsteemselt arendama ettevõtlikkust ja ettevõtlusõpet kõigil haridustasemetel. Mida see tähendab?
Selle programmi eesmärk on tõsta teadlikkust ettevõtlusõppest, toetada ettevõtliku hoiaku arendamist ja tõsta õpetajate/õppejõudude ettevõtlusõppega seonduvaid kompetentse. Toetatakse koostööd haridusasutuste ja ettevõtjate vahel, pakutakse tudengitiimidele ja õpilasfirmadele toetusvõrgustikku oma ideede realiseerimiseks ja arendamiseks. Luuakse kaasaegsed õppevahendid, koolitatakse õpetajaid. Lihtsustatult öeldes saab ettevõtlusõpe uue metoodika, koolitatud õpetajad ja õppejõud ning kaasaegsemad õppematerjalid.

Miks on vaja ettevõtlikkust või ettevõtlusõpet arendada, miks selline programm ellu kutsuti?
Sellel on mitmeid põhjuseid, nimetaksin siinkohal mõned. Erinevad raportid ja uuringutulemused kinnitavad, et ettevõtlusõpe, eriti kui see toetub kaasaegsetele, kogemuspõhistele õppemeetoditele, on tänase hariduse lahutamatu osa. Reaalsete, eluliste probleemide lahendamine aineõppes aitab luua parema seose teooria ja praktika vahel. Ettevõtlikum eluhoiak aitab noortel kujuneda aktiivseteks kodanikeks, ettevõtlusteadlikkus loob paremad võimalused tööturul – nii töötaja kui tööandjana. Ettevõtlusõpe panustab ka üldiste pädevuste, näiteks suhtlemis- ja koostööoskuste ning aja planeerimise arendamisse juba varases eas. Tervikuna toetab kogu programm ettevõtlike inimeste osakaalu suurendamist ning loob võimalused Eesti konkurentsivõime tugevdamiseks.

Mida siiani selles valdkonnas on tehtud ja kuidas uus programm sellest erineb?
Siiani ei ole ettevõtlusõppe arendamisele süsteemselt lähenetud. On olnud mitmeid initsiatiive, kuid praegune programm võtab arvesse kõik haridustasemed ning seab väga selged eesmärgid. Näiteks õppetööks vajaminevate materjalide väljatöötamine, ettevõtjate õppetöösse kaasamine ning õpilas- ja tudengifirmade toetamine.

Kes ja kuidas hakkavad programmi ellu viima?
Programmi elluviimise eest vastustab Haridus- ja teadusministeerium ning juhtpartnerid on Tartu Ülikool ja SA Innove hariduse agentuur. Programmi on partneritena kaasatud Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia; Estonian Business School, Ettevõtluskõrgkool Mainor, SA Junior Achievement Eesti ja maakondlikke arenduskeskusi esindav Ida-Viru Ettevõtluskeskus.

Lisaks on kaasatud Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Teenusmajanduse Koda, üldharidus- ja kutsekoolide esindajad ning teised valdkonnaga seotud organisatsioonid.

Millised on kõige suuremad väljakutsed Eestis ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamisel?
Hetkel on probleem õppetööd elluviivate spetsialistide (sh nii õpetajad/õppejõud kui ettevõtjad) vähesus ning üldine vähene teadlikkus ettevõtlikkust ja ettevõtlust toetavatest õppemeetoditest ja õppetööd toetavatest kaasaegsetest materjalidest. Samuti on vähe võimalusi ja oskusi õpilas- ja tudengifirmade toetamiseks väljapool formaalset õppetööd. Viimane on aga ettevõtlusõppe toetamise oluline komponent ning loob baasi õpilas- ja tudengiettevõtete kasvamisele reaalseteks toimivateks ettevõteteks. Ehk – suur väljakutse ongi parima ja asjakohase kompetentsi leidmine ning ekspertide sisuline kaasamine.

Kuidas saaksid erinevad ühiskonna liikmed ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamisele kaasa aidata?
Ettevõtted ja ettevõtjad saavad haridusasutusi toetada oma praktiliste kogemuste jagamisega, sest õppetöös osalevad ettevõtjad on õppuritele alati suureks inspiratsiooniks. Näiteks loob lisandväärtust teadvustamine ja mõistmine, kuidas organisatsioon toimib, millised on igapäevased probleemid, mida lahendatakse, jne.
Ettevõtted võiksid pakkuda praktika ja stažeerimise võimalusi nii õppijatele kui ka õpetajatele. Õpetaja, kes saab aru, kuidas ettevõte toimib ning millised on nende tegutsemispõhimõtted, suudab seda teadmist oma ainega paremini siduda.
Õpilas- ja tudengifirmad vajavad ettevõtjatest mentoreid, kes oskavad neid praktiliste näpunäidetega suunata.
Lapsevanemad saavad oma lapsi julgustada ja inspireerida uusi väljakutseid vastu võtma ja olla ise eeskujuks.
Ettevõtete ja kõrgkoolide teadus- ja arendusalane koostöö võib tuua kasu mõlemale poolele. Väikeettevõtjad võiksid anda julgemalt oma probleeme tudengitele lahendada. See ei pruugi alati küll oodatud lahendusi anda, ent aitab kindlasti hoida kokku ressursse, mida väikeettevõtjal niigi napib.
Usume, et kui mõlemad pooled otsivad aktiivselt koostööpunkte, võib selle tulemusena tekkida ka majanduslik kasu.

Mida ootate ettevõtjatelt, kuidas nemad saaksid kaasa aidata programmi elluviimisel?
Selleks on erinevad võimalused. Soovime väljatöötatud õppematerjalidele ja õppemoodulitele saada ettevõtjate eksperthinnanguid, et tagada nende materjalide asjakohasus. Õpilas- ja tudengitiimid vajavad oma äriideede edasiarendamiseks mentoreid ja parimad nõuandjad selleks on praktikud, kes igapäevaselt ettevõtlusega tegelevad. Lisaks soovime varasemast enam kaasata õppetöösse ka ettevõtjaid. Selleks pakume omalt poolt võimalust täiendada oma õpetamiseks vajalike teadmisi. Loodame väga, et leidub ettevõtjaid, kes on valmis investeerima haridusse ning tulevase põlvkonna ettevõtjatesse ja ettevõtlikesse kodanikesse.

Millist mõttemalli on vaja murda, et Eesti ettevõtlusaktiivsus oleks kõrgem?
Eesti inimesed peaksid olema rohkem valmis ebaõnnestumiseks. Ei tohiks karta võtta riske ja eksperimenteerida. Meile meeldib kuulda teiste edulugudest teadvustamata, kui palju on neile eelnenud läbikukkumisi. See on loomulik osa ettevõtlusest ja ettevõtlikust käitumisest. Iga ebaõnnestumine on õppetund, millest tuleb teha omad järeldused ja koos uute teadmistega edasi liikuda. Selline mõtteviisi muutus peab algama juba koolieas. Koolid peaksid toetama enam eksperimenteerimist ja läbi kogemuse õppimist, ning lähtuma vähem „õiged ja valed vastused“ mentaliteedist.
Ebaõnnestumine ei pruugi olla lõpp, vaid millegi uue algus, õppetund.

Millest saaksime igaüks ise alustada, et olla ettevõtlik?
Iseendast. Mida mina saan ära teha, et Eestis oleks rohkem ettevõtlikke inimesi? Kui miski ei meeldi, siis võikski mõelda, mida saan ise ära teha selle muutmiseks. Olgu see siis oma kodune keskkond, avalik pargipink, toode või teenus, millest puudust tuntakse. Kõige parem õpetaja on eeskuju, veel olulisem on oskus seda eeskuju märgata ja sellest oma järeldused teha.

Liisi Hansen
Ettevõtlikkuse valdkonna projektijuht
E-post: liisi.hansen@koda.ee
Tel: +372 604 0084

 

Unistused ellu! ja Innove ühisseminar “Noore esimesed sammud tööelus”

Koostöövõrgustiku „Unistused ellu!“ ja SA Innove ühisseminar „Noore esimesed sammud tööelus“

Seminaril keskendutakse alaealiste noorte töötamisele ja esimese töökogemuse omandamise võimalustele. Soovime seminaril leida lahendusi, mis soodustaksid noorte paremat ettevalmistust tööturule sisenemiseks, tööharjumuse tekkimiseks ning aitaks teha valikuid karjääri planeerimisel. Arutleme, kuidas saaksid noored rohkem praktika kogemusi üldharidussüsteemis ning kuidas Rajaleidja keskused, noortekeskused ja teised noortega tegelevad asutused saaksin seejuures koolidele abiks olla. Samuti otsime vastuseid küsimusele, mis motiveeriks tööandjaid tänasest rohkem noortele töö- või praktikakohti pakkuma.

Aeg: 16.detsembril kell 10.30-16.00

Toimumiskoht: Tallink Spa & Conference Hotel konverentsikeskuses (aadressil Sadama 11a, Tallinn)

Osalejad: ettevõtjad, hariduse-, karjääri- ja sotsiaalvaldkonna esindajad ning noorte esindusorganisatsioonid

Registreerimine: kuni 11. detsembrini aadressil anneli.perne@koda.ee

Päeva juhib Urmas Vaino

Päevakava:

10.30-11.00

Registreerimine, hommikukohv

11.00-12.35

Mis aitab õpilastel teha teadlikke valikuid tööelus – näiteid erinevatest riikidest

Tiina Annus, Haridus- ja Teadusministeerium, nõunik

 

Tööpraktika Saksamaal Kääpa Põhikooli näitel

Aiki Jõgeva, Kääpa Põhikool, õpetaja

 

Kogukonnapraktika – võimalus töökogemuseks

Nikita Kljukin, EMSL vabaühenduste liit

 

Õpilaste tööharjumuste kujundamisest Soomes

Jaana Kettunen,  Jyväskylä Ülikool

12.35-13.15

Paus

13.15-13.30

Noorte töötamist puudutavast regulatsioonist

Katre Rugo, Eesti Kaubandus- Tööstuskoda, jurist

13.30-14.15

Grupiarutelud teemadel: millised võiksid olla praktilised lahendused, mis soodustaksid noorte paremat ettevalmistust tööturule sisenemiseks, tööharjumuse tekkimiseks ning aitaks teha valikuid karjääri planeerimisel?

14.15-15.00

Grupiarutelude tulemuste tutvustamine

15.00-16.00       

Arutelupaneel

Mait Palts, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, peadirektor

Alar Karis, Riigikontroll, riigikontrolör

Janar Holm, Haridus- ja Teadusministeerium, kantsler

Egle Käärats, Sotsiaalministeerium, tööala asekantsler

Seminari toimumist toetab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

 

Haridusteemaline mõttehommik

Heateo SA korraldab ettevõtetele suunatud mõttehommikuid, mille eesmärgiks on koos arutleda, kuidas ühiskondlike valukohtade lahendamisse strateegilisemalt panustada. Neljapäeval, 19. novembril toimuval mõttehommikul keskendutakse haridusteemadele. Heategu räägib enda kogemusest antud valdkonnas ning toob inspireerivaid näiteid mõjukatest lahendustest Eestis ja välismaal.

Üritus toimub neljapäeval, 19. novembril kell 09.30 – 11.00 Telliskivi LoomelinnakusTelliskivi 60a, A3, IV korrusel koolitusruumis “Vägi”. 

Tule osalema!

Täiendav info:

Kaspar Kelder
Arendus ja partnersuhete juht
Heateo Sihtasutus
Telliskivi 60a, A3, 10412 Tallinn
GSM: 372 53426389
kaspar@heategu.ee