Eesti õpilasfirmade laadal sulatasid sulavad šokolaadilusikad eestlaste südamed

13. veebruaril toimunud kõigi aegade suurim Eesti õpilasfirmade laat enam kui 190 õpilasfirmagapakkus erinevaid ja lennukaid äriideesid, millega said külastajad tutvuda Rocca al Mare ja Kristiinekaubanduskeskustes. Lisaks müügitegevusele premeeriti ka silmapaistvamaid õpilasfirmasid.

Rocca al Mare kaubanduskeskuses lõid külastajate seas laineid puulusika otsas müüdavad šokolaadid,millest saab valmistada maitsvat kakaod. Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Vanalinna Hariduskolleegiumiõpilasfirma Spoony sai oma vahva ideega nii Ajujahi ja SEB panga innovatsioonipreemia kui ka parimatoote preemia. Lisaks sellele moodustas Spoony 1300-eurone käive rohkem kui viiendiku Rocca al Marekeskuses toimunud laada kogukäibest.

Kristiine keskuses tegi parimat müüki Võru Gümnaasiumi õpilasfirma Cheeset, kes müüs koduseidjuustuvalmistamise komplekte. Parimaks tooteks tunnistati seal Tallinna 21. Kooli õpilasfirmaCordGuard 3D prinditud juhtmekaitsed iPhone’i toodetele. Toode on noorte poolt ise disainitud ningesialgset mudelit on juba turult saadud tagasiside põhjal ka vastupidavamaks muudetud.

Innovatsioonipreemiaga premeeriti Kristiines teklikotte tootev õpilasfirma Bison Hugo TreffneriGümnaasiumist.

Parima teenuse preemia pälvis Kristiine keskuses kino- ja teatripiletite vahendusportaali loonudTallinna 21. Kooli õpilasfirma TAGS. Rocca al Mare keskuses tunnistati parimaks teenuseks EBSGümnaasiumi õpilasfirma SIBIS, kes vahendab talukaupa.

Rahvusvahelistest õpilasfirmadest paistsid silma Soome-Eesti ühisõpilasfirma I’m Blue, kes valmistabise soome mustikatest tervislikku limonaadi ja Eesti- Läti ühisõpilasfirma Yummy Questions, mis teebšokolaadimälumängu.

Selle aasta õpilasfirmade laada kogukäive ületas kahes keskuses 10000 eurot.

Laada korraldaja, JA Eesti tegevdirektori Epp Vodja sõnul on rõõm tõdeda, et aasta-aastalt muutubõpilasfirmade tase ning toodete kvaliteet järjest paremaks. “Õpilasfirmade laat ei ole pelgalt võimalusoma toodet müüa, vaid see on eelkõige koht, kus õpilased saavad reaalse kogemuse ning tuulttiibadesse, et elus palju enamatki saavutada,” lisas Vodja.

Eesti õpilasfirmade laata toetas ja Kesk-Läänemere ühisõpilasfirmad tõi laadale Interreg Central-Balticprogramm Euroopa Regionaalarengu fondist. Laata rahastasid Fast Track Education, TallinnaEttevõtlusamet, SEB pank ning 27 eraannetajat.

 

Spoony
Foto: Junior Achievementi Eesti

Balti-Ameerika Vabaduse Fond pakub 11. klassi õpilastele võimalust arendada oma liidrioskusi Ameerikas

Balti-Ameerika Vabaduse Fond pakub 11. klassi õpilastele võimalust veeta pea 1 kuu 2016.a. suvelAmeerikas ja arendada oma liidrioskusi, ettevõtlikkust, inglise keelt ja palju muud. Osalemine ontasuta, st fondi poolt on tegemist täisstipendiumiga, noortel peab endal kaasas olema u 300 dollarittaskuraha.

Liidriakadeemia on toimunud juba 2 suve järjest ja Eestist on osalejaid olnud nii Tartust, Tallinnast,Võrust, Karksi-Nuiast, Sauelt väga erinevatest koolidest ja erinevate oskuste ning teadmistega õpilastenäol.

Julgustame 11. klassi õpilasi kandideerima, sest lisaks professionaalsele kogemusele pakub antud stipendium võimalust reisida USAsse, tutvuda sealse kultuuriga ning külastada muuhulgas ka New Yorkija Washingtoni.

Balti-Ameerika Vabaduse Fondi eesmärk on tugevdada Balti riikide ja Ameerika Ühendriikide vahelisi sidemeid läbi inimkapitali investeerivate programmide ning Liidriakadeemia programm on selle üheks põnevaks näiteks. Liidriakadeemia on toimunud 2014.a. ja 2015.a. suvel ning programmi saatis suur populaarsus ja edu. Kogu Baltikumist valitud noored liidrid kirjeldasid programmis osalemist kui kogemust, mis muutis nende elu ja andis juurde palju väärtuslikke teadmisi, kogemusi ning oskusi.

2016. aasta juulikuus reisivad kokku umbes 40 Liidriakadeemiasse valitud õpilast Eestist, Lätist ja Leedust Ameerikasse, et programmi jooksul arendada liidrioskusi, ettevõtlikkust ning tutvuda Ameerika ja selle ajalooga. Programmi jooksul külastatakse ka Bostonit, New Yorki ja Washingtoni.

Nõudmised stipendiumile kandideerimiseks

Kandideerida saavad õpilased, kes on hiljemalt 1. juuliks 16 aastat vanad  ning astuvad keskkooli viimasesse klassi Liidriakadeemiale järgneval sügisel. Kandidaatidelt oodatakse inglise keele oskust tasemel, mis võimaldab osaleda seminaridel ja osa saada igapäevastes tegevustes.

BAFF Liidriakadeemia stipendium hõlmab järgmist

  • Lennupiletid
  • Liidrikoolitus
  • Majutus, toitlustamine
  • Ekskursioonid
  • Tervisekindlustus ja 24/7 tugi

Liidriakadeemias osaleja ja lapsevanema kohustused

  • Osalejatel peab olema USA-sse sõiduks sobilik pass
  • Osaleja koos ühe lapsevanemaga peab osalema Riias toimuval väljasõidu eelsel instrueerimisel
  •  Taskuraha neljaks nädalaks (kokku umbes $300 USD)

Programmis osalemiseks tuleb kandidaatidel esitada vajalikud kandideerimisdokumendid ning parimadkandidaadid kutsutakse intervjuule. Avalduste esitamise tähtaeg on 5. märts 2016.a.

Lisainfo programmi ja kandideerimistingimuste kohta veebilehel.

Eesti õpilasfirmade laat 13. veebruaril toob kokku ligi 200 õpilasfirmat

Kutsume kõiki huvilisi külastama aegade suurimat Eesti õpilasfirmade laata Kristiine ja Rocca al Marekeskustes sellel laupäeval, 13. veebruaril kell 12 – 17. Tegu on juba 20. õpilasfirmade laadaga!

Laadal osaleb ligi 200 õpilasfirmat, nende hulgas 11 Kesk-Läänemere ühisõpilasfirmat, mis onmoodustatud Eesti, Soome, Rootsi ja Läti õpilasfirmade koostöös, lisaks õpilasfirmad Türgist. Rocca al Mare keskuses müüvad oma tooteid ja pakuvad teenuseid 84 õpilasfirmat, Kristiine keskuses on väljas112 õpilasfirmat.

Õpilasfirmade tegevusvaldkond laieneb iga aastaga. Sel aastal on näiteks mitmeid õpilasettevõtteid, kespakuvad põnevaid toidukaupu: tehakse kitsejäätist, pakutakse komplekti koduseksjuustuvalmistamiseks, šokolaadilusikaid mõnusa kakao tegemiseks ja šokolaadimälumängu,vahendatakse talutooteid jm. Ka teenuseid on aasta-aastalt rohkem ja põnevamaid, näiteksvahendatakse Eesti disainerite tooteid, teatripileteid, jätkatakse mitmel aastal edukalt tegutsenud õpiabiteenusega, pakutakse mitmesuguseid koolitusi.

Laadal osalevate õpilasfirmade kataloogiga saab tutvuda aadressil www.ja.ee/laat2016.

Õpilasfirmasid hindab laadal ettevõtjatest ja äriinimestest žürii. Auhindu antakse välja kokku 11kategoorias, sealhulgas parima toote ja teenuse, innovatsiooni, müügitegevuse, stiilseima boksi jarahvusvahelise tegevuse eest. Parimate autasustamine on mõlemas keskuses kell 17.00 – 17.45.

Eesti õpilasfirmade laata toetab ja Kesk-Läänemere õpilasfirmad toob laadale Interreg Central-Balticprogramm Euroopa Regionaalarengu fondist. Laata rahastavad Fast Track Education, TallinnaEttevõtlusamet, SEB pank ning 27 eraannetajat.

Õpilasfirma on JA Eesti ettevõtlusõppe programm, mille kaudu õpitakse ettevõtlust enam kui 80 Eestiõppeasutuses. Õpilasfirmadel on tänavu rekordaasta. Eesti põhi-, kesk- ja kutsekoolides tegutseb selõppeaastal rohkem kui 280 õpilasfirmat, mis on 50 võrra mullusest enam. Rohkem kui 1000 noort saabriskivabalt ettevõtjaks olemist proovida.

Õppuritele suunatud äriideede arenguprogramm otsib mentoreid!

Aasta algul startis kõrg- ja kutsekoolide õppuritele suunatud üle-eestiline äriideede arenguprogramm. Tegemist on osana tegevusest „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ (EETA), mis keskendub õpilaste, üliõpilaste, õpetajate, õppejõudude ja ettevõtjate ettevõtliku hoiaku kujundamisele ja süvendamisele. 

Äriideede arenguprogramm e eelinkubatsioon toimub semestripõhiselt, mille jooksul arendavad noored oma idee ärimudeliks. Selle ülesehitamisel on lähtutud eri haridustasemetel juba toimuva ettevõtlusõppe ja startup valdkonna arendustegevuste parimatest praktikatest. Eelinkubatsiooni jooksul on noortel võimalik osaleda idee ja meeskonna arengut toetavas neljakuulises praktilises koolitusprogrammis. Meeskonnad saavad täiendavat tuge mentoritelt ja valdkonnapõhist nõustamist. Iga semestri lõpus toimuval võistlusel esitlevad meeskonnad oma ärimudelit. Õppuritele on kõigis tegevustes osalemine tasuta.

Eelinkubatsiooni jätkutegevustes pakutakse meeskondadele individuaalset nõustamist, tehakse koostööd Eestis tegutsevate ettevõtlusinkubaatorite ja kiirenditega, et pakkuda meeskondadele võimalust arendada oma ärimudelit edasi, kasutades vajaduse korral mentoreid ja tuge lisarahastuse leidmisel.

Mentoritena soovime kaasata vähemalt kolmeaastase kogemusega ettevõtjaid ja ettevõtte juhtimiskogemusega praktikuid, kes on valmis oma teadmisi ja kogemusi jagama alustavate tudengimeeskondadega nii eelinkubatsiooni- kui õppeprotsessis. Mentorina saad olla inspiratsiooni ja väljakutsete esitajaks noortele, kuid ka nõuandja ja meeskonna arengu toetaja ideest ärimudelini. Eelinkubatsiooni perioodiks on 4 kuud ja mentori panust eeldame keskmiselt kolm tundi kuus. Tegevuse raames arendatakse välja mentorite avalik andmebaas ja kõrgkoolide ülene mentorvõrgustik, mis loob võimaluse leida sobivaim mentor meeskonna ideest ja vajadustest lähtuvalt. 

Mentoritele pakume koolitust vastavalt varasemale mentorkogemusele ning võimalust panustada noorte ettevõtjate põlvkonna arengusse. Huvi korral mentorina kaasa lüüa, võta palun ühendust mentorvõrgustiku suunajuhiga (Ester Eomõis; Ester.Eomois@ebs).

Üle-eestilise eelinkubatsiooni programmi elluviimisel osalevad Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Estonian Business School, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor.

EETA kodulehekülg: https://www.htm.ee/et/ettevotlusope

Tegevust toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist.

Kontaktisik:
Piret Arusaar
Eelinkubatsiooni tegevussuuna juht
TÜ ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
E-mail: piret.arusaar@ut.ee
GSM: 51 62 945

Säästmisteemaliste mängude konkurss!

Ettevõtlusteater MTÜ kutsub koole osalema säästmisteemaliste mängude konkursil! Konkursile on hiljemalt 15. veebruariks oodatud lauamängud, veebilahendused ja teised igapäevases õppetöös kasutatavad mängud. Rohkem informatsiooni leiate aadressilt www.ettevotlusteater.eu.

Pidulik tänuüritus, kus tunnustatakse võitjaid ja kõiki osalejaid, toimub 15. märtsil Rakvere Targa Maja kompetentsikeksuses:  https://www.facebook.com/TargaMajaKompetentsikeskus/?fref=ts

Rohkem informatsiooni  konkursi kohta annab Piret Põld (piretpold@gmail.com)

Noored Kooli ootab kandideerima!

SA Noored Kooli kutsub inimesi üles kandideerima 10. lendu.  Progamm on asutatud Heateo SA ja Swedbanki poolt 2006. aastal eesmärgiga tuua võimekaid inimesi haridusse mitte pedagoogiliselt erialalt, kes töötavad selle nimel, et igal lapsel Eestis oleks võimalik saada väga hea haridus. Tänaseks on haridus- ja juhtimisprogramm jõudnud levida juba 39.riiki üle maailma.  Kahe aasta jooksul töötavad osalejad koolis õpetajana ja paralleelselt läbivad intesiivse ettevalmistuskoolituse, mis toetab nende kasvamist heaks juhiks ja õpetajaks. Pärast programmi on osalejatel vaba valik, kas ja kuidas nad soovivad jätkata oma karjääri hariduses või soovivad jääda haridusega seotuks muudes valdkondades töötades.  Täna on NK programmil 88 vilistlast, kelles 80% töötab endiselt koolis (õpetaja, õppelajuhataja, arendusjuht, koolijuht) ja 60% neist on haridusega seotud ehk panustavad haridusse teistes valdkondades töötades (Haridusministeerium, Kiva, Rajaleidja, Innove jmt).

Hetkel toimub värbamine 10.lendu ja huvilistel on võimalik oma kandideerimissoov meile edastada hiljemalt 13.03.

Tallinnas ja Tartus toimuvad mitmed erinevad üritused, kuhu saab registreerida SIIN

Juhul kui tunned, et NK võib olla osa sinu unistuseni jõudmisest, siis uuri lisa www.nooredkooli.ee .

Meie usume, et muutus võib alata just nimelt Sinust!

Bright Minds aitab koolinoortel 5 maakonnas oma äriideid arendada

Mullu novembris käivitus Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory ning Swedbanki koostöös koolinoorte äriideede konkurss Bright Minds, et julgustada ja toetada noori oma ideid ellu viima. Käesoleval õppeaastal kaasatakse maakondlike partnerite abil noori  Harjumaalt, Läänemaalt, Saaremaalt, Järvamaalt ja Viljandimaalt. Programmiga kutsutakse liituma veel mentoreid üle Eesti.

Konkursi eripäraks on selle raames läbitav startup-stiilis koolitusprogramm, mis annab noortele põhiteadmised ettevõtte loomisest ning toob kätte tänase ettevõtlusmaastiku võimalused. Ettevõtluskeskkonnana on Mektory oma laborite ja juba tegutsevate idufirmadega iseenesest inspireeriv ning ideede kasvatamiseks suurepärane koht. Programmiga on liitunud juba mitmed mentorid, kuid täiendavad ärinõustajad on jätkuvalt teretulnud!

Koolinoorte äriideede konkursi eesmärk ei ole pelgalt õpilasfirmade või start-up ettevõtete loomine, seeläbi kasvatatakse ja kinnistatakse ettevõtlikku ellusuhtumist noorte seas. Oluline roll on seejuures õpetajate, õpilaste ja kohalike ettevõtjate koostööl, mille kaudu toetatakse kogukondlikku arengut.

Esimesel aastal toimub konkursi koolitusprogramm koostöös 5 maakonnaga: Viljandimaa ja Järvamaa poolt on partneriteks kohalikud arenduskeskused, Läänemaal Innovatsioonikeskus INNOKAS, Saaremaal Kuressaare Gümnaasiumi koolituskeskus Osilia ja Harjumaal Viimsi Kooli Teadmiskeskus. Konkursi koolitusprogrammi aitavad ellu viia TTÜ ärikorralduse instituut, TTÜ mehaanikateaduskond, ja Estonian Business School, lisaks nii üleriigiliselt tegutsevad kui kohaliku tasandi ettevõtted ja start-up-firmad. Konkurssi aitab lisaks Swedbankile ellu viia ka Tallinna Ettevõtlusamet.

Detsembris alanud koolitusprogrammi üritused ja äriideede lihvimine maakondades kestab kuni märtsini, meeskondi toetavad nõu ja jõuga mentorid erinevatest ettevõtetest ja maakondadest.

Konkursi Bright Minds finaalüritus toimub 25. mail, mil selguvad kõige säravamate äriideedega välja tulnud meeskonnad. Konkursi auhinnafondi suurus on 6000 eurot.

Lisainfot konkursi ja registreerumise kohta leiab aadressilt: www.ttu.ee/brightminds.

Mait Palts: kool ja ettevõtja koos

Kelle ülesanne on tagada, et noortel tekiks töömaailmast adekvaatne pilt? Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts kirjutab tänases Postimehes, kuidas võiksid koolid ettevõtjatega koostööd teha.

Me räägime palju sellest, et noorte haridusvalikud on juhuslikud. Tagajärjeks on olukord, kus pärast kooli lõpetamist ja tihti ka eriala omandamisel selgub, et paljudel ei ole õpituga päriselus midagi peale hakata. Süüdistada siin pelgalt koole, et nemad õpetasid valesid erialasid või on õppekavad halvad, ei ole päris õige. Igal asjal on oma põhjus. Kes aga peaksid hoolitsema selle eest, et noored teaksid, mida ootab ja pakub talle tänapäevane töö? On see kool, lapsevanem, riigi tugistruktuurid või hoopis ettevõtjad? Lihtne oleks öelda, et kõik. Ent kui öelda, et see on kõigi ülesanne, siis ei ole see lõpuks kellegi asi.

Laias laastus määravad noore karjäärivalikuid kodu, kool ja teda ümbritsev keskkond. Viimase all tuleb eelkõige näha teda ümbritsevat (sotsiaal)meediat ja suhtlusvõrgustikke. Kuigi tänapäeva noored on tunduvalt iseteadlikumad ja suudavad otsida ja orienteeruda infomaailmas edukalt, tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, et bittide ja baitide kaupa saabuv info nutiseadme ekraanil ei jääkski ainsaks, vaid täiendaks noorte arusaama reaalsest maailmast ja aitaks tal selles toime tulla. Ühel hetkel peab ta seda suutma, ja ilma vanemate või õpetajate järelevalveta.

Karjääriõpe ettevõtetes

Niisiis, mida saaks teha kool veelgi paremini, et peale õppekava läbimise ja õpiharjumuse tekke ning mitmesuguste tarkuste omandamise oleks noorel teadmised ka sellest, mida ootab temalt töömaailm ning mida peab ta tegema, et hiljem selles maailmas edukas olla. Seda kõike siis lisaks väga kvaliteetsele haridusele. Karjääriõpe on siin oluline märksõna. Kuid see ei tohiks jääda paberile, vaid õpilastele tuleb näidata, kuidas asjad tegelikult väljaspool klassiruumi käivad. Mida rohkem näeb noor, kuidas erinevaid töid ja ameteid päriselus tehakse ja peetakse, seda adekvaatsem on tema maailmapilt. Kui ta näeb, kuidas keevitatakse alumiiniumit, oskab ta ka keemia- ja füüsikatunnis luua seoseid õpitavaga. Siis ei ole ka termiliste ja keemiliste reaktsioonide õppimine enam ehk nii keeruline, kui tead, mida see tegelikult tähendab.

Olen veendunud, et koolijuhil, õppealajuhatajal ja õpetajatel on kindlasti suhted oma kandi ettevõtjatega või vähemalt peaksid olema. Ei ole palju tahta, et koolijuht teaks, mis ettevõtted tema läheduses tegutsevad – vähemalt suuremad. Ei tohiks käia üle jõu leppida nendega kooliaasta alguses või ka jooksvalt, kuid siiski piisava ajavaruga kokku, et klass läheb neile külla või tuleb ettevõtja kooli. See peab toimuma ja saabki toimuda vaid kohalikul tasandil, mitte ministeeriumi või mõne muu riikliku institutsiooni korraldatuna. Viimased peaksid aitama siis, kui näiteks Kilingi-Nõmmelt soovitakse viia klass lapsi Pärnusse või Tartusse, sest kohapealsed võimalused on juba ammendunud. Kohalike ettevõtjatega suhtlemine ja nende põimimine oskuslikult õpiprotsessi võiks olla koolitöö loomulik osa. Kooli ülesanne on tagada, et lisaks matemaatika-, võõrkeele- või füüsikateadmistele omandaks õpilane teadmised, oskused ja hoiakud, mis aitavad tal töömaailmas hakkama saada, ning tihe koostöö oma piirkonna ettevõtjatega on selleks parim viis.

Kool saab lisaks karjääriteadmistele kaasa aidata ka sellele, et meilgi tekiks tava saata õpilased ühel-kahel päeval aastas oma vanemate töö juurde, kus nad näevad, millega vanemad tegelevad, mis tööd nad teevad, ning räägivad sellest pärast ka teistele. Need, kes sellist võimalust kasutada ei saa, võiksid samal ajal osaleda aga koolitöös, kus ettevõtja räägib oma tegemistest või käiakse koos ettevõttes ekskursioonil.

Samavõrd oluline kui töö vaatlemin, on aga ka reaalse töökogemuse omandamine. Ühel hetkel tahab noor ka juba ise käega katsuda ja proovida. Seda peab samuti võimaldama ning miks ei võiks seegi olla osa õppekavast. Küllap leiavad paljud selle tööharjutusevõimaluse vaheajal ka iseseisvalt või vanemate abiga, kuid neid, kes hätta jäävad, võiks aidata nii kool kui ka Rajaleidja keskused.

Mida saab teha tööandja, et noorte ettekujutus töömaailmast oleks parem kui praegu? Peamiselt saab see hõlmata tegevusi, mis koondatavad kahe nimetaja alla: eeskuju näitamine ning tööpraktika võimaldamine. Tuleb muidugi silmas pidada, et ettevõtja on ja jääb eelkõige ettevõtjaks, ta ei saa võtta koolitaja või riigisüsteemide rolle. Tean, et on palju ettevõtjaid, kes on hea meelega valmis vastu võtma õppekäike, olema juhendaja, mentor ning pakkuma head praktikohta noortele. Paljud ettevõtjad on aastaid endale päevaks töövarju võtnud. Need kogemused on mõlemat poolt rikastanud. Seda teevad igal aastal sajad, kui mitte tuhanded ettevõtjad niikuinii. Usun, et veidi parema korralduse ja enam läbimõeldud lähenemise korral teeksid nad seda veelgi rohkem ja süsteemsemalt. Näiteks on programmi «Tagasi kooli» kaudu 2015. aasta jooksul antud 482 külalistundi 14 079 õpilasele ning kaubanduskoja juurde koondunud noorte ettevõtlikkust toetavate ettevõtjate ja organisatsioonide võrgustikust on ligemale sadakond organisatsiooni järjepidevalt seotud nende tundide andmise või ekskursioonide vastuvõtmisega. See kõik on kokku väga suur panus sellesse, et noorte arusaamine töömaailmast oleks asjalik.

Kuid nagu öeldud, saaks kooli ja ettevõtja koostööd veelgi paremaks lihvida. Ettevõtjad on selleks küll sageli ise initsiatiivi üles näidanud, kuid eestvedaja võiks siin olla pigem kool, kes oskab seda võimalust kõige paremini õppetööga seostada ja ka ettevõtjaga ühiseid eesmärke läbi arutada. Igal ettevõtjal soovitan alati koolilt küsida, millist eesmärki tema ettevõtte külastus või külalistund peaks kandma ning mida temalt täpselt oodatakse. Näiteks võib eesmärgiks olla mitmesuguste üldharidusainete õppimine praktilises keskkonnas (füüsika- ja energeetikasektor). Samuti võib õppekäigu eesmärk olla tutvuda kodukoha töötamisvõimalustega või konkreetsete ametite töötingimustega. Et üks seesugune õppekäik kõige paremini ette valmistada, oleme koostanud ka spetsiaalse juhendmaterjali «Tunne tööd!».

Esimene töökogemus alus järgmistele

Pean väga tähtsaks seda, et ettevõtja, pakkudes noortele jõukohast ja sobivat tööd õppetöövälisel ajal, teeks seda ausalt ja seadusekuulekalt, sest esimene töökogemus jääb noorele pikalt meelde. Sellest sõltub, kas tulevikus küsib ta töötasu ümbrikus või tahab teenida palka ausalt. Et selline harjumus tekiks, on kahtlematult oluline roll tööandjatel.

Palju on maailmas korraldatud ka juba alguses põgusalt mainitud nn töövarjupäevi, kus nii töötajad kui tööandjad võtavad endaga tööle kaasa enda lapsed, võimalusel ka teised soovijad ning miks mitte ka õpetajad ning võimaldavad oma tööd päeva või kahe jooksul kõrvalt vaadelda. See on hea võimalus näidata, millega tegelete, innustada noori ja tekitada neis huvi.

Milline roll on riigil ja tugistruktuuridel?

Riik saab luua õigusliku keskkonna – tagades, et nõuded, mis kehtivad näiteks alaealiste lühiajalisele töölevõtmisele, ei oleks karmimad kui vaja. Praegu on mõned reeglid tööaja ja lubatud tööde kohta meil rangemad kui nn vanas Euroopas. Näiteks ei luba seadus 16-aastasel noorel töölepingu alusel muruniidukiga tööd teha. Selliseid näiteid on veel. Samuti saaks lihtsustada ettevõtja kohustusi noorte töötamisest teavitamisest, et me liigse bürokraatiaga ettevõtja motivatsiooni ja valmisolekut noorele esimest töökogemust pakkuda juba eos ei pärsiks. Ka strateegilisel tasemel arusaama süvendamine, et tööpraktika ning ettevõtlusest ja töömaailmast adekvaatse pildi loomine on samuti haridusmaailma ülesanne, on ministeeriumite roll. See on paljuski küll mõtteviisi küsimus, kuid tihti peitub võti ka kirjapandud strateegiates, õppekavades, juhendites.

Kui vaadata aga laiemalt tugistruktuure, mille hulka kuuluvad maakondlikud arenduskeskused, Rajaleidja keskused, ka töötukassa, siis nende ülesanne saab olla eelkõige vahendada teadmisi ning vajadusel kooli, ettevõtjat ja miks mitte ka lapsevanemat toetada. Kui peaks tekkima olukord, kus väike maakool soovib viia põhikooli peatselt lõpetavad koolipoisid või -tüdrukud külaskäigule mõnda maailmatasemel tehnoloogiaettevõttesse, siis võiks just Rajaleidja või arenduskeskuste ülesanne olla need kaks poolt kokku viia. Või kui kool otsib keemiatundi külaliseks mõnda valdkonna tuntud ja ettevõtlikku spetsialisti – ka siis võiks tugi tulla just sealt. Kui noor soovib leida sobivat tööd koolivaheajaks, siis võiks samuti appi tulla nii arenduskeskused kui ka Rajaleidja keskused. Miks mitte ka kool. Kuid tuleb leppida kokku selged ülesanded ja rollid, et ei oleks dubleerimist ega ressursi raiskamist. Selle asemel võiks olla palju rohkem sünergiat ja noorte parema tuleviku nimel proaktiivset suhtumist.

Kokkuvõttes, noorte tööturule sisenemisel on kandev roll meil kõigil, kuid kool koos tugistruktuuridega võiks olla esimene sild noorele töökogemuse andmisel.

Ettevõtlike ja teotahteliste noorte kasvatamine on kõigi meie ülesanne. Tehkem seda siis läbimõeldumalt ja nii, et sellest rohkem tolku oleks.

Postimees, 18. jaanuar 2016

Käivitub üle-eestiline õppurite äriideede arendust toetav eelinkubatsiooni mudel

Eelinkubatsiooni mudeli rakendamine on osa tegevusest „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ (EETA). EETA eesmärk on kujundada noortes ettevõtlikku hoiakut ja arendada praktilist ettevõtlusõpet kõigil haridustasemetel, sh arendada valdkondade- ja rahvusvahelisi ning rühmatöö õppevorme.

Eelinkubatsiooni käigus arendavad noored oma idee ärimudeliks.Mudelit rakendatakse semestripõhiselt ja see on avatud kõigile kõrg- ja kutsekoolide õppuritele. Alustatakse inspiratsiooniseminaridega uute ideede leidmiseks. Sellele järgneb idee ja meeskonna arengut toetav neljakuuline praktiline koolitus. Meeskonnad saavad tuge mentoritelt ja valdkonnapõhist nõustamist. Iga semestri lõpus toimuval võistlusel esitlevad meeskonnad oma ärimudelit. Õppuritele on kõigis tegevustes osalemine tasuta.

Eelinkubatsiooni jätkutegevustes tehakse koostööd Eestis tegutsevate ettevõtlusinkubaatorite ja kiirenditega, et pakkuda meeskondadele võimalust arendada oma ärimudelit edasi, kasutades vajaduse korral mentoreid ja tuge lisarahastuse leidmisel.

Eelinkubatsiooni mudeli koostamisel on lähtutud eri haridustasemetel juba toimuva ettevõtlusõppe ja startup – valdkonna arendustegevuste parimatest praktikatest. Eelinkubatsiooni juhtkeskused Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tallinna Ülikoolis keskenduvad loome- ja tehnoloogiaettevõtluse arendamisele.

2016. aastal on kavas toetada 81 meeskonda, kelle ideest on programmi lõpuks välja arendatud perspektiiviga ärimudel.

Osalevad kõrgkoolid Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Estonian Business School, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Maaülikool teevad tihedat koostööd kutse- ja rakenduskõrgkoolidega.

Eelinkubatsiooni avaüritused toimuvad Tallinnas ja Tartus:

29.‒31. jaanuarini on Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakoolis koostöös Digixiga arendusnädalavahetus ”„Loomehäkk;

18. veebruaril on Athena Keskuses Tartu Ülikooli inspiratsioonipäev „Ideede Raju. 100 ideed, mis muudavad maailma”;

22. veebruaril toimub Tallinna Tehnikaülikooli Mektory saalis inspiratsiooniöö How to start up 2016 – Ideede Öö“.

Tegevust EETA kaasrahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest.

Kontaktisik:

Piret Arusaar

Tegevussuuna juht

TÜ ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus

E-mail: piret.arusaar@ut.ee

Hea hinneteleht ei anna automaatselt tööd, kuid on abiks ikka

Taas oleme saanud sõnumeid, et Eestil läheb statistiliselt igati hästi –  näiteks Maailmapanga, Gallupi ja George Washingtoni Ülikooli poolt läbi viidud elanike rahatarkuse uuringu tulemustes oleme kõrgel 18ndal kohal. 2014. aasta Globaalne Ettevõtlusmonitor näitab, et Eesti elanike ettevõtlusaktiivsus on 9,4%, mis on innovatsioonipõhise majandusega riikide keskmisest peaaegu kümnendiku võrra kõrgem. Kuid kas meil siis ikkagi on ettevõtluse ja finantstarkusega kõik nii hästi, nagu uuringud näitavad?

Alustame finantskirjaoskusest ehk siis rahatarkusest, selgitades esmalt mõiste sisu. Finantskirjaoskus on teadmised ja arusaamine finantsteenustest, oskused, motivatsioon ja enesekindlus selliste teadmiste rakendamisel ja arusaamine nendest, et langetada mõistlikke otsuseid finantsvaldkonnas ning et seeläbi parandada enda ja ühiskonna majanduslikku heaolu ning olla kaasatud majanduselus. Teisisõnu, see mõiste sisaldab inimeste teadmisi ja hoiakuid, aga ka ümbritsevat keskkonda ja käitumist.

Siin peitubki esimene põhjus, mis meie head testitulemused ehk teoreetiline rahatarkus alati tegelikus elus ei ilmne. Meie inimestel on küll korralikud teadmised, kuid teadmiste rakendamise oskusest jääb vajaka. Praktikas ja reaalsuses ei oska me õpitut kasutada.

Teine suurem põhjus peitub kindlasti keskkonnas – kuidas ja milliseid finantsteenuseid pakutakse, ning kui vastutustundlikud need on. Selleks on õpetlik tutvuda Grameen Bank’i juhtumiga – pank hakkas pakkuma finantsteenust – mikrolaene, eesmärgiga lahendada sotsiaalset probleemi, milleks oli vaesus. Bangladeshis tegutsenud Grameen Bank pakkus 1976. aastal (riik oli äsja iseseisvunud ning puruvaene) vaestele võimalust laenata väikest rahasummat, mille abil soetada endale mõni põllutööriist või õmblusmasin, et hakata oma leibkonnaga midagi tootma ning oma majandusliku seisu ja heaolu parandada. Sama mikrolaenude teenus teenib aga tänapäeval enamasti omanike huve ja mitte laenuvõtjate või ühiskonna omi ja vastutustundlikkust annaks veel kõvasti arendada. Ehk siis keskkond ja ärimudelid mõjutavad otseselt ka meie vastutustundlikku käitumist finantsteenuseid pakkudes ja tarbides.

Muidugi võib väita, et Eesti ühiskond mõistab, et kõik ettevõtlusvaldkonna statistika toredad numbrid ei pruugi automaatselt reaalsuses väljenduda, vaid on pigem potentsiaalsus, mis võib asjaolude kokkulangemisel ja tarmukal pealehakkamisel tõeks saada. Teisisõnu, kui oleme lõpetanud ülikooli heade hinnetega, ei tähenda see veel automaatselt, et saame kõrgepalgalisele tööle. Mis omakorda aga ei tähenda sugugi, et me peaksime halvustama häid õpitulemusi ning järeldama, et need ei näita midagi või et kogutud teadmised on täiesti kasutud.

Kahjuks, nagu ka paljude teiste probleemide lahendamisega, ei kaasne nurinaga tegusid, et parandada teooria rakendust praktikasse. Eksisteerivad mõned initsiatiivgrupid, nt Tarbijakaitseamet, Sampo Pank, LHV, Tallinna Ülikool, Tiigrihüppe SA, MTÜ Eesti Majandusarvestuse Õpetajate Kogu jt, kuid nende tegevus ei ole suutnud tekitada piisavat kriitilist massi, tekitamaks kiiret muutust. Eestis viiakse läbi ka palju erinevaid uuringuid, kuid suur osa neist jäävad vaid numbrite tasandile. Samuti soovitakse vältida vastutust, et viia ellu kaustades peituvaid strateegiaid. Suurte ühiskondlike muudatuste tekitamine eeldab aga erinevate sektorite ja organisatsioonide üksteisest lugupidavat koostööd ja partnerlust, mis tuleb vaid suure ühise teadvustatud pingutuse abil või häda sunnil. Seda viimast tuleks vältida.

* Artikkel ilmus Äripäevas 12. jaanuaril 2016.aastal, autor on Mervi Raudsaar