Valminud on Ettevõtete ja koolide koostöö heade praktikate kogumik, mis on praktiliseks abimaterjaliks haridusasutustele, kes soovivad õppetööd praktilisemaks muuta ja teha rohkem koostööd ettevõtetega. Samuti on kogumik ka ettevõtetele, kes soovivad oma toetustegevusi hariduse valdkonda suunata, kuid ei tea millised on erinevad võimalused.

Koostöö on kasulik nii ettevõtetele kui ka koolidele
Kogumikku on koondatud erinevaid näiteid koolide ja ettevõtete koostöövormidest kõikidelt haridustasemetelt. Läbi koostöö saavad koolid pakkuda praktilist, huvitavat ja elulähedast õpet ning ettevõtted saavad omalt poolt panustada järelkasvu ning tutvustada noortele oma valdkonda. Selline lähenemisviis aitab kaasa noorte teadlikele valikutele tulevikus.

Kaubanduskoja peadirektor Mait Palts lisas: „Inimene õpib kõige paremini siis, kui õppeprotsess on põnev ning kui ta saab aru, miks midagi on vaja õppida. Selleks, et meie koolides õpetatav oleks võimalikult elulähedane ning et õpilased oskaksid seostada teooriat praktikaga, peaksid koolid tegema tihedat koostööd ettevõtete ja teiste kooliväliste partneritega. Sellist sisulist ja praktilist koostööd näeb juba praegu kõikjal Eestis üsna palju. Kuid teha saab veelgi rohkem ja mõtestatumalt, et tekiks harjumus ühiselt tegutseda.“

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets märkis, et koolides süvenev arusaam, et õppijate ettevalmistamine ellu astumiseks ja tööturule sisenemiseks ning kiirelt muutuva keskkonnaga toimetulekuks on aina tähtsam juba algkoolist alates ning läbivalt kogu haridustee jooksul. „Faktiteadmiste kõrval on üha olulisem õppimise vorm ning oskus erinevates olukordades hakkama saada,“ ütles Laidmets. „Teadmisi tuleb edastada päriseluga seonduvalt, õppida läbi praktilise kogemuse ja eduelamuse ning harjutamist vajab ka eksimise ja ebaeduga toimetulek. Meie kõigi huvides on konkurentsivõimelised ja elus hästi hakkama saavad noored ning selleks vajalike 21. sajandi oskuste arendamine on oluline sõltumata kooli suurusest ja asukohast.“

Head näited, mis toimivad
Sageli kaasaks koolid hea meelega õppesse ettevõtjaid, aga ei osata kuskilt alustada. Sarnane mure on ka ettevõtjatel – teeks küll koolidega koostööd, kuid ei osata noortega midagi peale hakata.

Kogumikust leiab eriilmelisi näiteid koostööst, mis saadeti nii koolide kui ettevõtete esindajate endi poolt ning mida osalised pidasid heaks ja toimivaks praktikaks. Kuigi koostöölood on jaotatud haridustasemete kaupa, siis kindlasti tasub üldhariduskoolidel uurida ka kõrgkoolide ja kutsekoolide tegemisi ning vastupidi. Sama kehtib ka ettevõtetele, sest kõiki ideid saab vastavalt vajadusele kohandada. Seega ilmtingimata ei pea jalgratast alati ise leiutama vaid vahel võib seda laenata ka naabrilt!

Tutvu kogumikuga SIIN

Ettevõtete ja koolide koostöö heade praktikate kogumik 2018 – PDF printimiseks ja allalaadimiseks

21. novembril toimus Pärnus seminar, kus kohtusid ettevõtete ja haridusasutuste esindajad. Seminaril jagati kogemuslugusid, mida Eesti koolide ja ettevõtete koostöös juba tehtud on. Kiirkohtingul ja praktilises töötoas vahetasid osapooled kontakte ning arutasid koostöövõimaluste üle.

Tänases muutuva tööturu olukorras on vajalik, et igal noorel oleks juba varakult kokkupuude töömaailmaga ja arusaam mis on ettevõtlus ning oleks kursis erinevate ametikohtade ja valdkondadega ning oskaks seostada õpitut päriseluga. Põhikooli lõpetades võtavad noored vastu esimesi olulisi karjäärialaseid otsuseid ning seetõttu tuleks sellele tähelepanu juba siis pöörata. Selleks, et noored teaksid oma võimalusi ning tegutseksid teadlikult, saavad haridusasutustele appi tulla ettevõtted. Praktiliste ja elulähedaste teadmiste ning oskuste omandamiseks on kõige parem õppida neid praktikutelt.

Kuidas seda teha?
Aitamaks nii ettevõtetel kui koolidel sellele küsimusele vastust leida, korraldas kaubanduskoja poolt koordineeritud koostöövõrgustik „Ettevõtlikkuse edendamiseks“ ja ettevõtlusõppe programm „Edu ja Tegu“ kolmandat korda ettevõtete ja koolide koostöö inspiratsiooniseminari. Seminaril jagasid oma kogemusi mitmed Pärnumaa ettevõtjad ning üldharidus- ja kutsekoolide esindajad. Pärnus toimunud tehnoloogiapäevad olid heaks ja inspireerivaks näiteks tõestamaks, et ühise eesmärgi nimel on erinevate osapoolte koostöö võimalik. Ürituse raames tutvustati noortele erinevaid tehnoloogia erialasid läbi arvukate töötubade ja ettevõtete külastuste. Selle läbiviimiseks olid omavahel jõud ühendanud kohalikud üldhariduskoolid, kutsekool, ettevõtted, maakondlik arenduskeskus ja linnavalitus. Indrek Alekõrs Pärnu Saksa Tehnoloogiakoolist ja Matthias Eichhorst Mativesi OÜst tutvustasid edukat koostööd, läbi mille avati kutsekoolis uus automaatiku eriala. Seda võib pidada edulooks, kus ettevõtjad pöörduvad spetsialistide puudumisel kooli poole ning üheskoos leitakse sobivad lahendused. Pernova Hariduskeskusest Daisi Lorents, koos kohalike ettevõtjate Tiiu Sommeriga Lindi Käsitööaidast ja Taivi Künnapiga Loomisrõõm OÜst jagasid üheskoos projektikogemust, kus noortele tutvustati ettevõtlikuks olemist ja ettevõtluse võimalusi läbi turismi ja käsitöö. Läbi viidud praktilised töötoad ja ülesanded näitasid õpilastele, et turismivaldkond ja loomeettevõtlus võivad olla võimalused läbi mille end tulevikus teostada ning kohaliku elu arendamisse panustada.

Ettevõtlusõpe juba esimesest klassist
Vändra Gümnaasiumis alustatakse ettevõtlikkuse- ja ettevõtlusõppega juba õige varakult – 1. klassist. Kuidas seda tehakse, rääkisid Marget Privits ja Silja Enok, kes usuvad, et koolis antav hea haridus ning tihe koostöö kohalike ja kaugemate ettevõtjatega on aidanud kaasa piirkonna tänasele ettevõtlikule vaimule. Vändras toimub õppetöö nii tundides kui ka õppekäikudel, mille korraldamisse kaasatakse lapsevanemaid, vilistlasi ja ettevõtjaid. Palju õpitakse läbi tegevuse ning õpilased saavad külalisesinejaid ise valida, et esinejad oleks ikka need, keda soovitakse ise kõige rohkem näha ja kuulda.

Tööle Kaasa!
Üheks võimaluseks koolide ja ettevõtete koostööks on osalemine kaubanduskoja algatuses „Tööle kaasa!“. Ettevõttepoolset kogemust oli jagama tulnud Dairi Õun, Trimtex Paltic OÜst. Ettevõttega käis tutvumas 31 töötajate last, kes osalesid maja ekskursioonil, neljas töötoas ja vaatlesid vanemate tööd. Töötoad, kus lapsed kätt said proovida, olid kvaliteedikontrolli tegemine, toodangu pakkimine, kangast helkurite meisterdamine ja disainimine.

Õpilastele tuleks tutvustada erinevaid valdkondi
Seminari teises pooles toimus ettevõtete ja koolide kiirkohting ning sellele järgnes praktiline töötuba. Ettevõtjad tõid töötoas välja, et suureks probleemiks on töötajate leidmine ning noorte vähene huvi teatud erialade või valdkondade vastu. See huvi on ka raske tekkima, kui puudub kogemus. Üheks võimalikuks lahenduseks võiksid olla 45-minutilised praktilised töötoad, kus ettevõtted oma valdkonda koolides õpilastele tutvustavad. Kuna väikeettevõtetel puuduvad tihti selle elluviimiseks vastavad ressursid, siis võiks mõelda jõudude ühendamise peale läbi erialaliitude. Tihti kooliõpilased ei omagi ülevaadet piirkonnas tegutsevatest ettevõtetest, teatakse ainult suuremaid ja tuntumaid. Seejuures võiksid esialgu ka õpetajad käia tutvumas piirkonna erinevate ettevõtete ja nende soovide ja võimalustega.

„Tööle kaasa!“ tuleb taas!  Ajavahemikus 18.−22. veebruar 2019 avavad tööandjad uksed oma töötajate lastele, et neil oleks võimalus vanemate töö ja töökeskkonnaga lähemalt tutvuda.

Tööandjale loob algatus võimaluse tutvustada lastele ja noortele oma valdkonda, panustada järelkasvu ning olla avalikkuses märgatud kui sotsiaalselt vastutustundlik ja peresõbralik ettevõte.

Õpilane saab osaledes teadlikumaks töömaailmas toimuvast, näeb ja saab teada, mis on tema vanema igapäevatöö, milline on tema tööpäev ja -keskkond, töö sisu ja selle väärtus. „Tööle kaasa!“ on suunatud 1.−9. klasside õpilastele, lapsevanematele ja nende tööandjatele. Algatusega on võimalik liituda kahel moel:

1.  Ettevõtte initsiatiivil, kus ettevõte korraldab praktilise õppepäeva oma töötajate lastele. Sel juhul peaks registreeruma ettevõte.
2. Kooli initsiatiivil, kus algatuses osaletakse kogu klassiga. Sel juhul pöördutakse tööandja poole läbi kooli ja lapsevanema ning registreerub kool.

Eelmisel aastal avas oma uksed 500 tööandjat!
Algatus toimus üle-eestiliselt esmakordselt 2018. aasta veebruaris. Osales ligi 500 tööandjat, ligi 200 kooli ning üle 1600 õpilase. Saime paljudelt tööandjatelt ja koolidelt tagasisidet, et algatus oli igati tore ja kasulik ning võiks saada traditsiooniks. See julgustas meid algatust sellel aastal veelgi suuremalt tegema!

Algatuse elluviimisel on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja partnerid Innove ning Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Töötukassa. Algatuse elluviimist toetab ka Hasartmängumaksu Nõukogu.

Kui oled huvitatud algatusega liitumisest, siis loe lisaks ja registreeru juba täna: www.ettevotlikkus.ee/toolekaasa

Edu ja Tegu tunnustuskonkursil kuulutati eelmisel nädalal välja välja ettevõtlusõppe parimad, aasta ettevõtlusõppe edendaja tiitli pälvis Põlva Gümnaasium. Aasta ettevõtlikuks õpetajaks valiti Elbe Metsatalu, aasta õppuriks Tallinna 21. Kooli õpilane Merilin Priilinn-Türk ning ettevõtlusõppe mentoriks Ander Hindremäe. Ettevõtlusõppe programmi aasta tegija on Jane Mägi Kuressaare Ametikoolist.

Minister Mailis Repsi sõnul on kõigi kandidaatide ettevõtlikkus ning tahe ja suutlikkus midagi ära teha on imetlusväärne. “Need õpetajad, edendajad ja mentorid on näidanud väga head eeskuju, kuidas saab muuta õppimise huvitavaks ja eluliseks. Tunnustuskonkursile esitatud õppurid on suurepäraseks näiteks, kuidas võtta õppetööst maksimum ning rakendada omandatud teadmisi ja saadud kogemusi ka praktikas,” ütles Reps.

Aasta ettevõtlusõppe edendaja
Aasta ettevõtlusõppe edendaja tiitli pälvis Põlva Gümnaasium, kus usutakse, et igast ettevõtlikust inimesest ei pea saama ettevõtjat, aga iga ettevõtja peab olema ettevõtlik. Põlva Gümnaasium on kool, mis toetab ja julgustab igakülgselt ettevõtlikkuse arendamist õpilastes. Kahe tegutsemisaasta jooksul on pakutud võimalust õppida majandus- ja ettevõtlusõpet ning turundust. Õpilasfirmasid on selle aja jooksul olnud 27, tänavu on lisandumas 13 uut firmat. Õpilased on külastanud maakonna ettevõtteid ning ettevõtlusõppe programmi on kaasatud nii õpetajaid kui lapsevanemaid mentoritena. Tänavu sügisest kuulub Põlva Gümnaasium ka Ettevõtliku Kooli võrgustikku.

Silmapaistvate nominentidena said ettevõtlusõppe edendamise eest tänukirja Maret Lepiksaar Keila linnavalitsusest ja Antsla Gümnaasium.

Aasta ettevõtlik õpetaja
Aasta ettevõtliku õpetaja tiitli pälvis Elbe Metsatalu, kes on ettevõtlusõpetaja Pärnu Ühisgümnaasiumis, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis ning Tallinna 21. Koolis. Elbe Metsatalu on mitmekülgsete õpimetoodikate looja ning rakendaja, tunnustatud lektor täiendõppes ning teeb tihedat koostööd ettevõtete ja ettevõtjatega. 21. Koolist alguse saanud mini-minifirmade programm on osutunud väga populaarseks ja seda metoodikat kasutavad juba kümned koolid üle Eesti. Igal õppeaastal osaleb Elbe Metsatalu tundides üle saja õpilase, kes tegutsevad rohkem kui 20 mini-minifirmas.

Silmapaistva tegutsemise eest said tänukirja ettevõtlikud õpetajad Liivia Rebane Antsla Gümnaasiumist ja Birgit Peterson Pärnu Koidula Gümnaasiumist.

 

Aasta ettevõtlusõppe mentor
Aasta ettevõtlusõppe mentor on Tallinna Lennujaama infoteeninduse juht Ander Hindremäe, kes juhendab, nõustab, innustab ja jagab iganädalaselt oma oskusteavet noortele ettevõtlushuvilistele õpilastele. Ander Hindremäe alustas oma kogemuste jagamisega juba Tallinna 21. Kooli õpilasena ning pärast gümnaasiumi lõppu sai ta JA Eestist ettevõtlusmentori tunnistuse. Ta on juhendanud 36 õpilasfirmat. Teist aastat on ta Tallinna 21. Kooli ettevõtlusmentor õpilasfirmade programmis, juhendades Eesti ühte suurimat ettevõtluskursust rohkem kui 60 õpilasega. Ander Hindremäe on noorte jaoks suur eeskuju, keda austatakse ja hinnatakse kõrgelt.

Silmapaistva tegutsemise eest mentorina said tänukirja MTÜ Ettevõtluslaager eestvedaja Kalle Pilt, Vamp Digital juht Kristjan Kolbre ja Greenstep Solutions OÜ juht Anu Ruul.

Aasta ettevõtlik õppur
Aasta ettevõtlik õppur on Tallinna 21. Kooli 12. klassi õpilane Merilin Priilinn-Türk, kes peab õpilasfirma Best Ice tegevjuhi ametit. Best Ice toodab Kalevi kommidega jäätiseid ning neil on kommide suurtootjaga partnerlusleping. Best Ice on saavutanud Eesti õpilasfirmade võistlusel teise koha ja osalenud paljudel erinevatel sündmustel. Näiteks oli Merilin oma toodanguga väljas Paide arvamusfestivalil ettevõtlusõppe arutelualal ning ütles sõna sekka ka ettevõtlusõppe teemal. Teadmishimulise õppijana on Merilin osalenud koolitustel, kirjutanud ja taotlenud rahastust erinevatele projektidele ning viinud läbi koolitusi ja töötubasid kaasõpilastele. Merilini entusiasm, töökus, õppimisvõime, ettevõtlikkus, katsetamisjulgus ja sõnaosavus ei jää märkamata koolis ega koolivälises tegevuses.

Tänukirjaga tunnustati veel Tartu Mart Reiniku Kooli õpilast Anita Algust.

Ettevõtlusõppe programmi aasta tegija
Ettevõtlusõppe programmi aasta tegijaks valiti Kuressaare Ametikooli IT ja ettevõtluse õppesuuna juhtõpetaja Jane Mägi. Ta on võtnud oma südameasjaks kutsehariduse populariseerimise ning ettevõtluse ja ettevõtlikkuse sidumise kutseharidusega. Jane Mägi tegutseb läbimõeldult selle nimel, et kutsekoolides oleks noortel võimalik tegeleda ettevõtlusega ja olla ettevõtlik. Kuressaare Ametikoolis on ta suutnud siduda õpilasfirmade toimetamised õppetööga. Tema eestvedamisel on tegevustesse kaasatud väga suur koostööpartnerite ring – ettevõtjad, kolleegid ning teised koolid nii maakonnast kui kaugemalt.

Tänukirja said Tallinna Tehnikaülikooli professor Urve Venesaar ning sama kooli programmijuht ja lektor Martin Toding.

Auhindadeks on ettevõtlikule õpetajale, ettevõtlusõppe mentorile ning Edu ja Tegu aasta tegijale Pärnu Juhtimiskonverentsi piletid, õppurile pääse sTARTUp Day Ärifestivalile ning edendajal on võimalus õppida meeskonnakoolitusel.

Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Aastal 2018 läbi viidud SEB noorte uuringus selgus, et ainult 1% kuni 25-aastastest noortest tegelevad ettevõtlusega ning vaid 4% plaanivad tulevikus hakata ettevõtjaks.

Samas näeme kõrvalt trendi, kus turunduskampaaniad liiguvad üha enam digikanalitesse ning sotsiaalmeediast on saanud arvestatav meedium, mille vahendusel oma sõnumit kuvada ning toote-teenuse müüki kasvatada. SEB otsustas teha julge sammu, tuua ettevõtluse noortele lähemale ning asetada see neile mõistavasse konteksti.

Selle raames otsis SEB rohelisi influencereid, kes soovivad oma sotsiaalmeedia kanalite kaudu veelgi suurema vaatajaskonnani jõuda ning oma brändi kasvatada. Konkursist võttis kahe nädala jooksul osa rohkem kui 250 noort, kellest valiti välja 25 loomingulisemat noort, kellele SEB pakub sotsiaalmeedia koolitust. Koolitusprogramm toimub SEB innovatsioonikeskuses ning päeva jooksul jagavad oma teadmisi oma ala spetsialistid nii sisuloome kui ärivaldkonnast.

 

Vali endale kalendrist sobiv nädalavahetus ning tule vaata, mida õpilasfirmad sel aastal jõululaatadel pakuvad! Laadad toimuvad nii Värskas, Pärnus, Narvas, Tallinnas, Tartus kui ka Raplas.

Talvine pööripäev on varsti käes ja päevad hakkavad taas kukesammu võrra pikemaks muutuma. Enne veel toimuvad aga traditsiooniks saanud jõulude eelsed õpilasfirmade laadad üle Eesti, mida korraldavad JA Eesti aktiivsed õpetajad ja sõbrad. Laadad on avatud kõigile huvilistele.

1. detsembril toimub Värskas õpilasfirmade laat „Üle piiri turundus“ Värska Kultuurikeskuses. Laada müügikohtade arv küündib sel aastal rekordiliselt 50 õpilasfirmani! Laat on avatud külastajatele kell 11:00-15:00.

2. detsembril toimub korraga lausa neli erinevat õpilasfirmade laata!
Narvas toimuvat õpilasfirmade laata on võimalik külastada kell 12:00-17:00 Astri Keskuses. Paralleelselt Narva laadaga toimub esimest korda ka jõululaat Viimsis Viimsi Keskuses. Pärnus toimub sel päeval lausa kaks suurt õpilasfirmade laata – Pärnu Kaubamajakas toimub Jäärmark kell 10:00-15:00 ning Pärnu Keskuses toimub „Pärnumaa jõulud“ kell 10:30-16:00.

15. detsembril ootab Tartu külalisi õpilasfirmade laadale Tartu Kaubamajja kell 11:00-15:30.

Jõululaatade hooaja lõpetab 22. detsembril toimuv Rapla õpilasfirmade laat Rappeli Keskuses. Laat on külastajatele avatud kell 11:00-15:00.

 

Kõigi laatade kohta on võimalik lisainfot lugeda JA Eesti kodulehelt.

4. oktoobril tunnustati pidulikul auhinnagalal Haven Kakumäe jahisadamas Eesti parimaid ettevõtteid. Noore ettevõtja preemia 5000 eurot ja aasta noore ettevõtja tiitli pälvis Robin Saluoks, kes on ettevõtte eAgronom asutaja ja tegevjuht. 

Robin Saluoks on 23-aastane ettevõtja, kelle idee digitaliseerida põllumajandus on saavutanud suure edu. Robini soov ettevõtlusega tegeleda paistis välja juba keskkoolis, kus koos kolme sõbraga asutati ettevõte Kolm Põrsakest, mis pakub teadusetendusi lastele.

eAgronom sai alguse Exceli tabelist, mida Robin haldas põllumehest isa ettevõtte jaoks. Sealt edasi kirjutas Robin juba programmi ning praeguseks on eAgronomist saanud toode, mis lihtsustab põllumehe elu: peab põlluraamatut, haldab ladu, korraldab logistikat, teeb keerulisi arvutusi ning järgib isegi PRIA toetuste reegleid. Kõigest esimese kuue kuuga kattis eAgronom oma tootega 60% Eesti teraviljatootjatest ning vaid kaks aastat tagasi loodud ettevõte on tänaseks laienenud juba üle 700 000 hektarile, enam kui viies Euroopa Liidu riigis. Robini saavutus on sedavõrd tähelepanuväärsem, et suurele osale põllumeestest on eAgronom esimene asi, mida arvutis kasutatakse ning vihkust digitaalsesse maailma liikumine vajab rohkem, kui lihtsalt head toodet.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul on rõõm näha, et ettevõtlikkus noorte seas on kasvamas ning tegeletakse ka teemadega, mis traditsiooniliselt noori ei tõmba. „Põllumajandus on valdkond, kus amet antakse tihti üle põlvest põlve ning ka Robini puhul on nii, kuid ühe suure erinevusega – kodupõldudest on välja kasvanud rahvusvaheline ettevõtlus, millel on potentsiaali terves maailmas,“ ütles Palts ning kutsus noori üles julgemalt ettevõtlusega tegelema.

„Kiiresti arenevad digitehnoloogiad muudavad paljude teiste tööstusharude kõrval ka põllumajandust, täpsemalt seda, kui efektiivselt ja keskkonnasäästlikult saame kasvatada toiduaineid. Seetõttu on mul eriti hea meel õnnitleda tänavust noore ettevõtja preemia laureaati Robin Saluoksa, kes on viinud kokkupuute põllumajanduse ja infotehnoloogia vahel täiesti uuele tasemele,“ kiitis Swedbanki ettevõtete panganduse juht Liisi Himma.

Konkursist loe rohkem Kaubanduskoja koduleheküljelt SIIN

Kuni selle nädala reedeni, 7. septembrini saab kandideerida noore ettevõtja preemia konkursile. Noore ettevõtja preemia konkurss on mõeldud kuni 35-aastastele (k.a) Eestis registreeritud ettevõtte omanikele ja juhtidele, kes on paistnud silma oma ettevõtte hea käekäigu kindlustamisel, oma toodete, teenuste või tehnoloogiate uuenduslikul kasutamisel ning kes juba ekspordivad või omavad ekspordipotentsiaali.

„Noore ettevõtjana seisad pidevalt silmitsi uute väljakutsetega ja tabad tihti end mõtlemast, mis suunas edasi pürgida ja kas teed ikka õigeid valikuid. Elad omas mullis ja ei võta aega maha selleks, et tähistada oma positiivseid saavutusi. Noore ettevõtja preemia annab just sellise võimaluse, tunnustades seni saavutatud edusamme ja see on väga väärtuslik kogemus. Pealegi on kõikide osalejate lood suureks inspiratsiooniks nii teistele ettevõtjatele kui ka alles alustavatele noortele tegijatele. Kindlasti soovitan sellest kogemusest osa saada!“ julgustas 2017. aasta laureaat Kristel Kruustük Testliost teisi noori ettevõtjaid preemiale kandideerima.

„Eesti ettevõtjad on meie majanduse kasvumootoriks ning pean väga oluliseks, et toetaksime uute ettevõtjate pealekasvu,“ ütles Liisi Himma, Swedbanki ettevõtete panganduse juht. „Tõstsime tänavu konkursi vanusepiiri 35 aastani, sest silmapaistvate saavutusteni jõudmiseks on lisaks julgele pealehakkamisele vaja ka veidi aega. Ettevõtte loomine ja kasvatamine on keeruline ja pühendumist nõudev töö,“ rääkis Himma.

„Noorte ettevõtjate pidev soov uuendada ja võtta riske tihti ootamatutes valdkondades aitab kaasa Eesti majanduse arengule,“ sõnas kaubanduskoja peadirektor Mait Palts. „Selleks aga, et noorte tahe ettevõtlusega tegeleda ei kaoks esimese suurema väljakutse ilmudes, on väga tähtis nende tehtud valikute tunnustamine ning saavutuste esiletoomine. Noore ettevõtja preemia sisaldabki endas tunnustust tehtud tööle ning kogemusi, mis on kasuks kõigile noortele ettevõtjatele,“ Julgustas Palts märkama noori ettevõtjaid ning nomineerima neid noore ettevõtja preemiale.

Kandideerimiseks tuleb 7. septembriks 2018 saata e-posti aadressile konkurss@koda.ee digitaalselt allkirjastatuna motivatsioonikiri ning ankeet, mille saab alla laadida siit www.koda.ee/et/meist/noorettevotja.

Oma kandidatuuri võivad esitada ettevõtjad ise, nende töötajad, kliendid või erialaorganisatsioonid jt.
Konkursile esitatud kandidaatide hulgast valib võitja välja korraldaja organisatsioonide ja ettevõtjate esindajatest koosnev komisjon. Preemiat rahastab Swedbank Eesti AS.

Noore ettevõtja preemia konkurss toimub juba neljandat korda. 2015. aastal pälvis tiitli ja preemia Indrek Ulst ettevõttest Mooncascade OÜ, 2016. aastal sai tunnustuse Markus Villig ettevõttest Taxify OÜ ning 2017 sai noore ettevõtja preemia Kristel Kruustük ettevõttest Testlio OÜ.

Vaata lisa: www.koda.ee/et/meist/noorettevotja.

Kümne aasta jooksul väheneb rõiva- ja tekstiilitööstuses ametikohtade arv pea kümnendiku võrra. Tööjõupuuduse leevendamiseks tuleb ettevõtjatel tegeleda tootearenduse ja tootmise automatiseerimisega, selgus OSKA uuringust.

OSKA uuringujuhi Ave Ungro sõnul on rõiva- ja tekstiilitööstuses madal nii palk kui tööviljakus. „Kuigi töökohtade arv tulevikus kahaneb, ei ole praegustel tingimustel piisavalt uusi töötajaid leida võimalik. Lisandväärtuse suurendamine, tootlikkuse kasvatamine ning tootmise automatiseerimine aitavad nii töökohti vähendada kui palka tõsta,” ütles Ungro.

Uuringu järgi toob ärimudeli muutus kaasa konstruktorite, tootearendustehnoloogide ja operaatorite töökohtade arvu kasvu. Samas ei ole nende erialade lõpetajaid piisavalt. Sisseastujate arv konstruktorite ja tehnoloogide õppesse on oluliselt vähenenud, eelmisel õppeaastal asus pea poole võrra vähem tudengeid konstruktoriks või tehnoloogiks õppima kui neli aastat varem.

Ülevaade uuringu tulemustest

OSKA rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuse uuring

OSKA rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuse uuringus analüüsiti tööjõu ja oskuste vajadust aastani 2025 ning  esitati ettepanekud, kuidas seda täita.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitustes.

OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Järgmisel kümnel aastal väheneb administreerimise ja personaliarvestuse hõive ning suureneb nõustamise ja personaliarenduse töökohtade arv. 

OSKA uuringujuhi Riina Tilga sõnul väheneb assistentide ja sekretäride ametikohtade arv 15 % aastaks 2025. „Assistenditöö rutiinsem osa on automatiseeritav, juba praegugi näeme vastuvõtusekretäride asemel nutilahendusi. Sekretäridelt eeldatakse ka aina erinevamaid teadmisi ja oskusi, näiteks andmekaitse, sotsiaalmeedia haldamine, turundus või tervisedendus“, loetles Tilk.

Uuringu andmetel koolitatakse personalitöö ning teabe- ja dokumendihalduse erialadel töötajaid rohkem, kui tööturg vajab. Seetõttu võib lõpetajatel olla raske erialast tööd leida.

Uuringu järgi kasvab tulevikus vajadus karjääriteenuste ning ärinõustamise järele

Karjääriteenuseid vajatakse rohkem, sest aina enam tuleb inimesi tööturule tuua ja neid seal hoida. Samuti on muutunud töötajate ootused oma tööelu kujundamisele.

Tööjõupuudusest ning tehnoloogilistest arengutest tulenev ärimudelite muutus majanduses suurendab aga vajadust nõustamisteenuse järele.

Ülevaade personali- ja administratiivtöö ning ärinõustamise uuringust

OSKA personali- ja administratiivtöö ning ärinõustamise uuring

OSKA personali- ja administratiivtöö ning ärinõustamise uuringus analüüsiti tööjõu ja oskuste vajadust aastani 2025 ning esitati ettepanekud, kuidas seda täita.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitustes.

OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.