Aasta ettevõtlusõppe mentor 2019 Vaido Mikheim tõmmati mentorluse rattale ligikaudu 5 aastat tagasi, kui esimene pakkumine viis aina järgmisteni ning nüüdseks hinnatakse tema sirgjoonelist, sisukat, ausat ja vaimukat tagasisidet nii, et 90% mentordamistest on kutsete tulemus ja 10% enda leitud üritused.

Praeguseks on mentordamine lisaks missioonitundele osaliselt seotud  ka Vaido projektijuhi tööga Tartu Teaduspargis, kus otsitakse iduettevõtteid, kes võiks sobituda  inkubatsiooni- ja kiirendiprogrammidesse. Vaido on juba aastaid väga oodatud ning kõrgelt hinnatud  mentor ja žürii liige ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu STARTER programmi noortele Tartu Ülikoolis ja ka teistes kõrgkoolides ning jagab nüüd oma mõtteid mentorlusest ning omanikutunde tekitamise olulisusest õppes.   

Mis viib ideid arendavad meeskonnad põhiliselt rappa? Millist tuge noorte äriideede arendamise meeskonnad peamiselt vajavad?

Tegime 2019. aastal 6 riigis mentorite ja mentiide seas uuringu ja küsisime, mis on nende jaoks oluline. Ilmnesid suured käärid tiimide oluliste omaduste vahel  – kui mentordatavad pidasid oluliseks tehnilisi oskusi nagu juriidika, finantsid ja tootearendus, siis mentorite jaoks olid olulised pehmed oskused – täpsus, kokkulepetest kinnipidamine, suhete loomine ja hoidmine. Need, kes on elus kuhugi jõudnud, neil on teine nägemus äri arendamisest ja tiimi ehitamisest kui noortel endil ning see on koht, kus mentordamise kasu peitub – tähelepanu suunatakse asjadele, mida ise ei märka või millele ei oska tähelepanu pöörata. Kas kuulda võtad, see on omaette küsimus.

Kui rääkida olulistest vajakajäämistest, siis paljudel tiimidel ei ole tehniliselt läbi mõeldud, kes on klient ja kuidas ta toote-teenuse eest maksab ning teiseks puudulik sisekommunikatsioon – peamine põhjus idutiimide lagunemiseks on just tiimisisesed lahkhelid. Ei räägita läbi, kes mida tahab ja kui palju on valmis panustama juhul, kui ollakse edukad. Ebaedukas olla on lihtne, siis ei teki tülisid. Esimese tuluga kaasnevad valikud, kuhu edasi. Suunad on läbi rääkimata ja kokkulepped sõlmimata, mõeldakse, et küll hiljem jõuab. Elu aga näitab, et siis on juba hilja. Saan harva mentorina “Miks te seda teete?” küsimusele konkreetse ja usutava vastuse. Noored kipuvad sageli lahendama kas liiga suurt või siis mitut ülesannet-probleemi üheaegselt. Kui siia lisada eestlaslik täiusliku toote-teenuse arendamise ihalus, siis kiiresti jõutakse ebarealistlike plaanideni ajalises või rahalises mõttes.

Olen aastate jooksul näinud, et tiim on edu võti. Kui tiim jääb tugevalt paika, siis katsetavad nii kaua kuni lõpuks jõuavad oma idee ja ärimudelini. Ma ei olegi näinud startupi, mis oleks lõpuni oma algse idee juurde jäänud, idee ise või äriprotsess on märkimisväärselt muutunud. Huvi ja tõsiseltvõetavus on olulised. Mentor saab hästi aru, kui tiimil sisuline huvi puudub ja tehakse tööd vaid hinde vms pärast. Ma ise ütlen, et pean veenduma teie tahtes – kui ise tiimina endasse usute ja mind suudate uskuma panna, alles siis viin teid kokku oma kontaktidega, sest sel hetkel kui mina teid tutvustan, muutun ma teatud mõttes teie tiimi eest kaasvastutajaks.

Mentorluse kasu on nagu kahesuunaline tänav. Kes sobiksid noortele mentoriks ja kui aeganõudev see on?

Tõsiseltvõetavus ja mentorlus oma olemuselt on mõlemad kahesuunalised tänavad, samamoodi saab tiim kiirelt aru kui mentor ei suhtu neisse respektiga. Kui suuta hierarhiliste ühiskondlike tavade lõksudest (Mina kui Tähtis Vana Elukogenud Mentor ja Sina kui Noor Roheline Tudeng, jpt) hoiduda, siis ma isegi julgen väita, et mentoril on võimalik rohkem mentorlusprotsessist õppida kui mentiil.

Mentori asi on hinnata vastaspoole taset ja valmidust. Ei maksa minna süvitsi teemasse, mida teine ei valda või vastupidi, mida mentii valdab paremini. Noorte puhul on reality check vajalik, st reaalsustaju tekitamine ja ambitsioonide mahatõmbamine, kogenud tegijate puhul on jällegi psühholoogia olulisem, kuidas anda nõu edasi nii, et teine pool on valmis seda vastu võtma.

Ma usun, et kõigis meis on osake mentorit. Ka siis kui oma teadmiste edasiandmine enda arvates ei tule nii hästi välja. Mentoril võiks olla empaatiavõimet ja suhtlemisoskust, ent kõige olulisem on sisemine tahe kaasa mõelda, leida ja välja pakkuda parimaid variante. Sest egas mentorsessiooni käigus saadud teadmisi tiimide kohta ning nende vajadusi tassid endaga kaasas pikemalt kui see üks kohtumine. Sageli ei pruugi kõige väärtuslikum mõte avalduda mentorsessiooni käigus, vaid tekib hilisemas olukorras kus ühendad erinevad punktid ära.

Näiteks viid kokku üritusel saadud kontakti ja tiimi, kes just sellist kontakti vajab. Kogu startup maailmas tiirlemine ja ärimaailmas olemine eeldab, et oled paljude arengutega kursis ja näed, kus millised tiimid sünnivad ja mis ideid arendatakse, millised tehnoloogiad on turul. Mentorid, keda ise oleme kasutanud, on reeglina laia silmaringi ja võrgustikuga inimesed, puutuvad kokku erinevate valdkondade ja protsessidega. Sageli tuleb kuldmuna sealt, kust ise ei oska oodata.

Kui aeganõudev on mentordamine, see sõltub kokkulepetest. Paljud on ühe-kahekordsed,  aga kiirendi ja inkubatsiooniprogrammides toimub mentoriga kohtumine 1-2 korda nädalas ja niiviisi 3-6 kuud järjest sõltuvalt programmist. Mulle meeldib selline lähenemine, et kui mentorlusest saab töö, mis eeldab kalendrisse panekut ja töö planeerimist, turusegmendiga kurssiviimist ja teisi lisategevusi, siis see võiks olla tasustatud. Kui aga aeg-ajalt kuskil mentorina nõustamas käia, siis see võiks olla missioonitundest.

Mentorlus on pika tagasimakse perioodiga tegevus, mis mõnikord võib tunduda kasutu ajakuluna, ent üldpildis on mõju vägagi positiivne, sest sunnib sind oma mugavus- ja laiskustsoonist lahkuma ning annab suurepärase võimaluse mentorile inimesena areneda. Ego ja edevus on muidugi ka mängus – ikka kõditab enesetunnet, kui sinu teadmised ja kogemused on kasuks.

Ei mina ega ettevõtjad üldjuhul ei vaata mentorlust majandusliku kasu perspektiivist – pigem on see võimalus panustada tulevikku, haridussüsteemi. Tänased noored on meie tuleviku arhitektid ja disainerid, suhtudes neisse ja nende ideedesse respektiga, panustades oma parima teadmise ja kogemuse ning tahtega, nii võiks ju see parem eluolu sündida.

Rohkem õppijate huvi tekitamist läbi omanikutunde ja reaalelu ülesannete!

Kui vaadata suurt pilti haridussüsteemis ja üleüldse ühiskonnas, siis ma näen mõningaid kitsaskohti. Õpilased, tudengid, ükskõik millises haridusastmes tahavad tööd teha nö “päriselu” asjadega. Nad ei taha mõelda välja järjekordset sotsiaalvõrgustikku või e-poodi.

Hea oleks, kui nad saaksid ettevõtjate käest päris juhtumid, mis on probleeme valmistanud, õppetöö käigus nende kallal pureda ja oma lahendusi välja pakkuda, võrrelda oma mõtteid ettevõtte poolt juurutatud reaalsete lahendustega, siis kasu ja õppimise kohad on mõjusamad.

Asjal on usutavuse maik juures – sellised situatsioonid eksisteerivadki päriselus ja ühiskonnas. Lisaks tekivad kaks olulist emotsiooni, esiteks omanikutunne ja teiseks rahulolu saavutamisest – tegime projekti, pakkusime ideid ja lahendusi, ettevõte viis ellu. Kui ka ei viidud ellu, siis saime pädeva tagasiside, miks seda ei juhtunud ehk võimaluse õppida.

Kunstlike asjade lahendamise puhul näen, et seal ei ole õiget huvitatust taga, õppetund või kogemus jääb saamata.

Mida rohkem õnnestub ettevõtjaid kaasata ning noorte mõtete ja lahendustega kokku viia, seda parem. Nii need innovaatilised tooted-teenused sageli sünnivad, erinevate maailmade kokkupuutepunktides.

Selles mõttes teevad Tartu Ülikooli sTARTUp Lab ja STARTER programm Eestis väga tänuväärset tööd, mentoritena on kaasatud nimekaid ja tuntud ettevõtteid-ettevõtjaid, kelle uksest sissesaamine jääks muidu tudengitele pigem teoreetiliseks šansiks. Siin on võimalus nö koju kandikul kätte toodud.

Kommentaar – Tartu Ülikooli majandusteaduskonna sTARTUp Labi juht Maret Ahonen:

Võib julgelt öelda, et Vaido on juhendanud ja innustanud nii mentori kui ka töötubade läbiviijana ainuüksi Tartu Ülikooli sTARTUp Labi STARTER programmis sadu meeskondi. Tema kogemus, selged tegutsemisjuhised, kontaktide võrgustik ja muhe huumor on see, mida ta tiimidele jagab. Vaido on enda kohta öelnud, et ta on otsese ütlemisega mees, kes annab ausat tagasisidet. Näib, et STARTER programmis osalejad väärtustavad Vaido selget väljenduslaadi, sest tiimide tagasiside mentorile on läbi aegade olnud väga positiivne. Peale selle on Vaido sageli võtnud vastu kutse olla žürii liige äriideede võistlustel ja löönud kaasa erinevates sTARTUp Lab’i rahvusvahelistestes projektides. Vaido on olnud mentoriks ka STARTERtallinna tiimidele.

Teekond ideest teostuseni on ka kõige ambitsioonikamate noorte jaoks täis karisid ja ebamäärasust. Üks mõjus vestlus mentoriga, kes kuulab, mõtleb kaasa ja esitab küsimusi, mis panevad meeskonda märkama uusi väljakutseid ja võimalusi võib olla kriitilise tähtsusega nii idee kui noore inimese arengul. Usalduslik mentorsuhe on sageli tõukeks järgmiste otsuste tegemisel. Usun, et nii mõnigi Vaidoga kontaktis olnud noor on teinud sel perioodil oma karjääri kujundavaid otsuseid ja paljudele on STARTER programmi mentor elu esimene kokkupuude mentoriga. Seega on väga oluline, et mentor valdab suhtlemiskunsti, annab arendavat tagasisidet ja osutab ohtudele ja võimalustele, ent austab tiimi mistahes otsuste tegemisel.

Tartu Ülikooli sTARTUp Lab’i jaoks on Vaido läbi aegade kõige enam noortele oma aega ja tähelepanu pühendanud mentor. Kui ma ei eksi, siis alates STARTER programmi käivitumisest 2016 aastal kuni tänase päevani pole möödunud ühtegi Mentor Tagasiside üritust, kus Vaido pole kohal olnud. Vaido oskused, hea koostöötahe ja eluterve hoiak start-up mõtteviisi levitamisel ja noorte juhendamisel on hindamatu.

Haridus- ja teadusministeerium tunnustab aasta ettevõtlusõppe mentorit, edendajat, ettevõtlikku õppurit, õpetajat ning Edu ja Tegu aasta tegijat kolmandat korda ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames. Programmi ja tunnustamist toetab Euroopa Sotsiaalfond.