Lääne-Virumaal tegutsev puidutööstusettevõte Aru Grupp on üle kümne aasta teinud koostööd Kadrina Keskkooliga. Õppekavva on viidud mitu valikainet, näiteks ärijuhtimine ja tehnoloogia alused, ning algatatud arvutijoonestamise võistlus CADrina.

Teataja küsimustele vastab Juhan Viise, Aru Grupi juhatuse esimees.

Millal ja millest ajendatuna tekkis idee hakata tegema koostööd Kadrina Keskkooliga?

Idee küpses eelmise majandusbuumi ajal 2004–2005, kui töötajad liikusid massiliselt Eestist läände. Eestis on iga inimene arvel. Kui tahame oma rahvust ja konkurentsivõimelise majandusega riiki säilitada, siis ei tohi me müüa lihtsalt tööjõudu. Peame Eestis looma väärtusahela tippe, saama turult õiglase hinna ja tagama sellega riigis vastava elujärje.

Rahvusvahelisel tasemel väärtuse loomiseks on vaja väga häid spetsialiste ja nende arvukus peab saavutama kriitilise massi. Vaid sünergias on võimalik jõuda konkurentsivõimeliste tulemusteni. Kui meil on vaid üksikud tipptegijad, siis ka need lahkuvad ja liiguvad piirkondadesse, kus on võimalik oma võimeid realiseerida ja töö eest väärilist tasu saada – indiviidi seisukohalt õige käitumine, kuid mis kasu on sellest Eestil?

Meie võimalus on tehnoloogia, meil on vaja arukaid insenere. Inseneride ettevalmistus võtab palju rohkem aega kui viis aastat ülikooliõpinguid. Sarnaselt spordiga tuleb teaduse ja majanduse tippe hakata vormima varases eas. Sellele püüdsimegi pisut kaasa aidata.

Miks just üldhariduskool? Kas lihtsam poleks helgemaid päid otsida kutse- või kõrgkoolidest?

Üldhariduskoolis tuleb alustada. Juba algklassides. Süvaõppes saab selgeks, kas tehnilised erialad sobivad või mitte, et noore edasised valikud oleksid selgemad ja hoiaks ära võimaliku ümberorienteerumisega seonduva ajakao.

Kas koostöö käimalükkamine oli keeruline?

Koostöö käivitus väga hästi. Vedasime projekti koos Kadrina Keskkooli direktoriga. Kuna teema oli uus, siis lisaks kutsusime kokku ajutrusti ehk nõukogu, kus enamik olid Kadrina Keskkooli vilistlased: näiteks TNT Eesti juht, maaülikooli professor, Swedbanki liisinguosakonna juhataja, Toyota piirkonna müügijuht, Rakvere abilinnapea, Kadrina vallavanem. Vabatahtlikkuse alusel töötades püüdsime nõukoguga olla koolile uue projekti käivitamisel toeks. Koos otsisime parimaid lahendusi nii õppekavade, -praktikumide kui ka -reiside suhtes. Erialaõpe oli alguses  suurelt jaolt üles ehitatud vilistlastest praktikutele. Püüdsime olla õppes võimalikult elulähedased ja efektiivsed.

Olete koos kooliga palju ette võtnud – valikaineist kuni joonestamise ja inseneeria festivalini välja. Millist tüüpi koostööd olete aastate jooksul teinud ja kuidas sellega on läinud?

Ärijuhtimine ja tehnoloogia aluste valikaine toetus järgmistele distsipliinidele: arvutijoonestamine, erialane inglise keel, turundus ja müügitöö, organisatsioonikultuur, loogika, logistika, ehituslik projekteerimine, tehniline joonestamine. Kindla kava järgi panime paika õppepraktikumid ja -reisid. Esimestel aastatel kuni majanduskriisini lähetasime 11. klassi lõpetanud valikaines osalejad välispartnerite juurde kahenädalasele praktikale. Enne sõitu läbisid noored sihtriigile orienteeritud professionaalse etiketiõppe. Septembris tehti praktika kokkuvõtteks esitlus külastatud ettevõtte ja riigi kohta. Praeguseks on Kadrina Keskkoolis valikainest välja kasvanud reaaltehniline õppesuund.

Koolituse taseme kontrollimiseks käivitasime 2010. aastal arvutijoonestamise võistluse CADrina, mis tänavusel kadripäeval toimub kümnendat korda. Alati on kohal Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilasvõistkonnad. Kaks aastat tagasi lisandus noorematele tehnikahuvilistele Lego robotitega tehtav CADrobotics ja et spordirahvas kõrvale ei jääks, toimub festivaliga samal päeval ka korvpallivõistlus CADcup.

Mis on olnud plaanis, kuid ei ole õnnestunud ellu viia?

Tulevikku suunatud projektijuhtimisõppe käivitamine. Internet on kaasa toonud kõikvõimaliku info kättesaadavuse. Info omamine ei ole enam väärtus omaette. Võitja on see, kes oskab eristada olulist ebaolulisest, panna kokku sobiva meeskonna ja olla õigel ajal õiges kohas, samuti säästa aega ja hoida tempot. Projektijuhtimist on vaja õppida ja treenida nii õpetajatel kui ka õpilastel, et koolis valmistuksime mitte tänasteks, vaid homseteks proovikivideks. Kool peab olema ajast ees. See on iga koolijuhi otsene vastutus.

Samuti ei ole õnnestunud kinnistada seda, et õpilased annaksid hindeid õpetajatele ja õpetusele. Kui iga läbitud õppeaine, praktika või õppereisi järel hindaksid õpilased kindla struktuuri alusel nii meedet kui ka selle läbiviijat, siis saaks kohe teha korrektuure ja vajaduse korral metoodikat muuta.

Kahtlemata olete andnud panuse, et meil oleks rohkem inseneeriahuvilisi noori. Kas tunnete, et sellest on olnud kasu ka ettevõttele?

Praegu töötab Aru Grupis kaks noort, kes on end pärast õpinguid meiega sidunud. Nad on väga heal tasemel.

Mida ütleksid ettevõtetele, kes veel koolidega koostööd ei tee?

Noorte haridus määrab meie tuleviku. Arvan, et ettevõtted oleksid valmis haridusse panustama, kui koolid suudaksid vajalikul tasemel koostöö käivitada. Ettevõte saab aidata, kuid koolil on hariduses siiski võtmeroll.

Kui koolid tahavad ettevõtetega koostööd teha, siis peavad nad olema valmis töötama sarnase täpsuse ja efektiivsusega nagu ettevõtted oma igapäevaelus. Koolil peab koostööst olema selge tulevikuvisioon, samuti tuleb hiljem osata tulemusi analüüsida (nii nagu ettevõtted analüüsivad oma majandustulemusi). Sarnaselt ettevõtlusega tuleb ka koolidel pidevalt arengusse panustada. Kui ettevõtja saab kindlustunde, et tema panusest on kasu, siis on loota, et koostöösse panustatakse nii väärtuslikku aega kui ka vahendeid.

Allikas: kaubanduskoja Teataja