Hoolimata õppurite mitmekülgsetest valikuvõimalustest ja kõrgkoolide pingutustest, vaevlevad paljud ettevõtted kvalifitseeritud tööjõu nappuses. Probleemi üks lahendus on töökohapõhine õpe, mis aitab tõsta seniste töötajate kvalifikatsiooni või koolitada kõrgkooliga koostöös uusi inimesi just enda ettevõtte vajadustele vastavalt.

Töökohapõhine õpe on seni laiemalt levinud kutsehariduses, kus kolmandik õppest toimub koolis ja kaks kolmandikku töökohal. Sarnast lähenemist püütakse üle võtta ka kõrghariduses.

Töökohapõhine õpe kõrghariduses

Töökohapõhine õpe on kõrgharidusõppe õppevorm, mille puhul õpe ettevõttes moodustab vähemalt poole õppekava mahust. Eestis katsetatakse sellist õppevormi Euroopa Sotsiaalfondi projekti PRÕM raames kolmes kõrgkoolis kokku kolmel erialal. Need on Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tegevusterapeudi õppekava, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor hotelli- ja majutusteeninduse õppekava ja TalTechi äriinfotehnoloogia magistriõppekava. Septembris alustas eraldiseisva projektina Cleveroni algatusel koostöös Eesti Ettevõtluskõrgkooliga Mainor tööd ka Cleveroni Akadeemia.

Euroopa ülikoolide ja ettevõtlusorganisatsioonide koostöö

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koostöös Tallinna Ülikooliga võtab osa kaheaastasest projektist „ApprEnt: Refining Higher Education With Enterprises in Europe“, mille eesmärk on ülikoolide ja ettevõtete koostöös arendada töökohapõhist õpet kõrghariduses. Projekti partnerid on kaheksast Euroopa riigist, igast üks kõrgkool ja ettevõtlusorganisatsioon. Projekti tulemusena on koostatud abimaterjalid, mis toetavad töökohapõhise õppe elluviimist.

Alguses tekib kulu, pärast saab tulu

Töökohapõhine õpe nõuab tööandjalt üsna suurt panust. Praegu on Eestis kvalifitseeritud tööjõu puudus. Arvestades fakti, et maailm muutub ja tehnoloogiad arenevad, tuleb nii seniseid kui ka uusi töötajaid pidevalt arendada ja koolitada. Töökohapõhine õpe võimaldab seda teha kõrgkooliga koostöös vastavalt ettevõtte vajadustele.

2017. aastal Praxise tehtud uuringu tulemused ütlevad, et töökohapõhine õpe maksab ettevõttele esimeste aastate jooksul rohkem, kui see tulu toob. Rahaline tasuvus avaldub kahe aasta jooksul, mil see on tööturult palgatud töötajaga võrreldes väiksemate kuludega. Seega tasub tööandjatel võtta töökohapõhist õpet kui investeeringut.

Miks tööandja võiks töökohapõhist õpet pakkuda?

Nii Eestis tehtud uuringute kui ka ApprEnti projektis selgunud tulemuste põhjal saab välja tuua põhjused, miks kaaluda töökohapõhist õpet.

• Töötajate kvalifikatsiooni tõus, mis omakorda tõstab pakutava teenuse kvaliteeti.
• Õppurid panustavad märkimisväärselt töösse juba õpingute ajal.
• Ettevõttes juba töötav inimene, kes osaleb ka töökohapõhises õppes, ei vaja täiendavat aega tööga kohanemiseks ja sisseelamiseks, nagu ettevõtteväliselt palgatud töötaja.
• Positiivne mõju ettevõtte kuvandile potentsiaalse tööandjana ja sotsiaalselt vastutustundliku ettevõttena.
• Positiivne mõju töötajate motiveeritusele ja produktiivsusele ning ettevõtte toimimisele ja konkurentsivõimele.
• Jääb ära tööturult värbamise protsess, sest töötaja nii-öelda leitakse oma ettevõtte seest ja ta saab töökohapõhises õppes uusi teadmisi ja oskusi omandada.
• Koostöö kõrgkooliga, mis võimaldab kasu saada teoreetilistest ja valdkonnaülestest teadmistest ning uurimistöödest.
• Kõrgkoolile ettevõtluse lähemale toomine ja koostöö parendab ka kõrghariduse kvaliteeti.

Allikas: kaubanduskoja Teataja

Autor: Liisi Haas, ettevõtlikkuse valdkonna projektijuht