Elame kõige kiiremini muutuval ajastul, mis inimkonna ajaloos senini on olnud. Kui kunagi liikus info sama kiiresti kui lendas kirjatuvi või liikus postitõld, siis praegu on info liikumise kiirus jõudmas järele mõttekiirusele. Info väga kiire jagamine ja kättesaadavus on osa tänapäeva elust.

Meie lapsed on seega sündinud põnevasse aega. Aega, mis on meile küll uudne, kuid ometi tahame me teha kõik selleks, et järgmine põlvkond selles ajas oma parima suudaks luua. Mis on need tänapäeva oskused, milleta me oma lapsi iseseisvasse ellu saata ei taha, ei tohi? Sellest võib tulla päris pikk nimekiri.

Mõtleme hetkeks näiteks konkurentsile. Vikipeedia andmeil on konkurents subjektide püüdlemine eesmärgi (ühise ressursi) poole olukorras, kus ühe suhteline edu tähendab teise ebaedu. Kas peame lapsi õpetama hakkama saama nii ühel kui ka teisel pool? Või kujunevad need oskused kogetu põhjal?

Ettevõtlusalaste teadmiste ja oskuste kujundamine ehk ettevõtlusõpe on üks neist tähtsatest tänapäevastest oskustest, mis tulevad kasuks igal elualal. Kui mõnikümmend aastat tagasi ei osatud koolis selliste oskuste arendamisele veel mõeldagi, siis täna peame suutma need oskused lastele elus edukalt toime tulemiseks kaasa anda.

Mida on võimalik läbi ettevõtlusõppe pakkuda?

Eesti koolides on ettevõtlusõppe aluseks haridus- ja ettevõtlusekspertidest koosneva töörühma loodud ettevõtluspädevuse mudel, mida järgides on võimalik arendada ettevõtlikkust süsteemselt.

Sotsiaalsete olukordade lahendamine. Selle pädevuse juures püütakse arendada õppija algatusvõimet, suhtlemisoskust ja koostööd. Keskmisel inimesel on elus umbes kümme tuhat kontakti. Pikas plaanis sõltub inimese elukvaliteet sellest, kui pädevalt ja hästi ta nendes suhetes ja kontaktides toime on tulnud. Me kõik naudime last, kes täitsa ise ja omaalgatuslikult koristab ära toa, valmistab perele esimese õhtusöögi, liitub mõne põneva programmiga, töötab vabatahtlikuna või on muul moel tubli. Saame aru, et üles on kasvanud üks tore ja ettevõtlik inimene.

Mõni laps vajab sellel teel rohkem innustamist. Teine leiab igal nurgal kire, mis aitab teda edasi. Me oleme erinevad, kuid oleme kõik nõus, et on ülimalt raske elada, töötada ja suhelda inimesega, kellel puudub igasugune initsiatiiv. Need kogemused on rusuvad ja ka sellise inimesega kokkupuutujate arengut pärssivad. Tänapäevased teadmised õppimisest ja arengust toetavad arusaama, et kõik pädevused on arendatavad. Seega ei saa ettevõtlikkusest rääkida kui ainult kaasasündinud omadusest.

Väärtust loov mõtlemine ja lahenduste leidmine. See osa keskendub kõige lihtsamalt öeldes mõtlemisoskusele. Erinevate tegevuste käigus aitame arendada loovust, probleemilahendamise oskust, kavandamist ning eetilisust ja jätkusuutlikkust. Viimase alapädevuse juures on oluline õpetada vaagima ja arutlema olukordade üle, kasutades samal ajal erinevaid väärtuspõhimõtteid (isiklikke ning ärilisi, ühiskondlikke, kultuurilisi jne).

Äriideede elluviimine, mis koosneb kolmest alapädevusest: keskkonna mõistmine, ärivõimaluste avastamine ja finantskirjaoskus.

Üks müstilisemaid asju on sokkide kadumine pärast pesu. Sama müstiline on paljude jaoks iga kuu lõpus küsimus, kuhu kogu raha kadus. Rahatarkuse õppimine ja kujundamine aitab pikas perspektiivis nii palju tarbetut stressi vältida ja annab hulga eeliseid. Loomulikult arendatakse ettevõtlusõppes laiemat teadmist, kuidas majandus toimib ja milline on iga inimese mõju ja roll majandussüsteemis.

Kui meil ka õnnestub elus teatud valdkondi vältida, siis majandusest ja ettevõtlusest meil pääsu ei ole. See on keskkond, kuhu iga laps ja noor varem või pisut hiljem mingis rollis satub. Hea on anda talle kaasa parimad teadmised ja võimalused õnnestumiseks. Ma ei näe enam võimalust saata lapsi isaseisvasse ellu ilma ettevõtlikkuse ning ettevõtlusalaste teadmiste ja oskusteta. Aeg, mil elame, on kahjuks liiga kiire ja armutu, et õppida vaid külma vette visatuna oma kogemustest ja vigadest.

Ettevõtlusõppe moodulid ja muud materjalid

Innove juhtimisel on ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu käigus välja töötatud metoodilised ettevõtlusõppe materjalid põhikoolidele, gümnaasiumidele ja kutsekoolidele. Haridustee alguses on rõhk pigem ettevõtlikkusega seonduvate pädevuste arendamisel, hiljem lisanduvad ettevõtluseks ja tööeluks vajalikud teadmised ning oskused. Moodulite ja ainekavade ligipääsud on leitavad ettevõtlusõppe kodulehelt.

• Ettevõtluspädevuse lõiming üldhariduse õppeainetes 1.–4. kooliastmes
• Ettevõtlusõpetuse valikaine põhikoolile (3. aste)
• Ettevõtlusõpetuse valikaine gümnaasiumile (4. aste)
• Ettevõtlusõppe baasmoodulid 2.–5. taseme kutseõppele
• Ettevõtlusõppe spetsialiseeritud moodulid 4. ja 5. taseme kutseõppele

Muud abistavad materjalid (videod tundides kasutamiseks, ettevõtete ja koolide koostöö heade praktikate kogumik, koolide kogemuslood jms) leiad samuti ettevõtlusõppe kodulehelt.

Allikas: SA Innove blogi;  autor Erika Veide, Innove üldhariduse ettevõtlusõppe koordinaator