Mistra-Autex AS toodab Raasikul autotööstusele sisustusdetaile. Kodukandis, aga ka kaugemal on nad lisaks tuntud hoopis teistsugusel põhjusel – ettevõte panustab oluliselt Eesti haridusse.

Mistra-Autex toodab autotööstusele vaipasid, interjööri- ja pagasisüsteeme, eksterjööri osasid jpm. Nende klientide hulgas on Volvo, Volkswagen, BMW, Mercedes, Rover, Porsche, aga ka paljud teised. Oma ettevõtte arendamise kõrval leiavad sealsed töötajad aega ja tahtmist panustada ka noorte ettevõtlikkuse arendamisesse. Selleks on ettevõte leidnud mitmeid võimalusi ja teeb kõike seda suure entusiasmiga.

Ettevõte, mille töötajad peavad ka õpetaja ametit

Mistra on suurepärane näide sellest, kuidas panustada oma järelkasvu, tehes koostööd koolide, õpetajate ja noortega. Kõige pikem koostöö on seni olnud kodukandi Raasiku kooliga, kus ettevõtte juhataja Priit Tamm annab juba viiendat aastat järjest 9. klaasidele ühiskonnaõpetuse raames tunde majandusest ja poliitikast. Just see koostöö on olnud ettevõtte jaoks kõige tihedam, sest kool asub ettevõttega samas alevikus, vaid 500 meetri kaugusel. „Seal õpivad paljud meie töötajate lapsed ning nendele parima saadava hariduse andmine on meie kohus. Samuti on loodetavasti just nemad meie tulevane töötajaskond,“ ütles ta.

Ettevõte teeb koostööd ka Viimsi kooli 7. ja 8. klassiga, kus Mistra tootearenduse ja tehnikaosakonna juht annab noortele inseneriteadmisi. Ta püüab noortele selgitada, miks on ka tulevikus viili ja haamri käes hoidmisest kasu. Tamme sõnul pole tegelikult paljudele vaja seda selgitada, sest huvi oma kätega midagi ära teha on suur.

Võimalusi noori kaasata on palju

Peagi alustab ettevõte koostööd ka Kehra gümnaasiumiga, kuid otsivad selleks veel parimat koostöövormi. Tamme sõnul saab selleks tõenäoliselt olema nn edasiõpe. „Peamine suund saaks ilmselt olema see, kuidas kooli programmis ning lisaainetena õpitu on omavahel seotud ja kasulik tulevikus igapäevatöös,“ ütles ta. Näiteks saab tuua paralleele robootikast – kuidas on koolis tehtud robotid ja tootmises olevad seadmed ehk tööstusrobotid sarnased.

„Soovime anda noortele ka ettekujutuse sellest, mida tähendavad ametid nagu sisseostja, tootmisjuht, logistik jne, et õpilane oskaks tulevikus leida selle valdkonna, mida edasi õppima minna,“ lisas ta.

Tudengid harjutavad Mistras päris töö tegemist

Mistra koostöö koolidega ei piirdu üksnes põhikoolidega. Koostööd tehakse ka Eesti Kunstiakadeemia (EKA), Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) ja Tallinna Tehnikakõrgkooliga (TTK).

EKA tekstiiliosakonna üliõpilased on käinud ettevõttes näiteks suvetöö raames, kus neile on eraldatud tootmispind, mida nad saavad kasutada ettevõtte praakidest väga lahedate toodete valmistamiseks. TTÜ logistika ja tootearenduse tudengitele on ettevõte korraldanud nii seminare kui tehase tutvustusi, mille põhjal on nad kokku pannud oma semestritöö või arvestuse. TTK tekstiilieriala õpilased on käinud tutvumas ettevõttes kasutuses olevate tekstiilide ja neid tootvate seadmetega. Lähiajal toimub tootmise ja tootmiskorralduse eriala õppereis, kus Mistra töötajad annavad veel mitte tööl käivatele inimestele ettekujutuse reaalsest tootmisest.

Giid õigete valikute juurde

Aga miks üks ettevõte kõige sellega tegeleb? Tamm nendib, et mida aasta edasi, seda raskem on ettevõtjatel leida uusi töötajaid. „Võib-olla just meie ettevõtte tutvustamine, ettevõtte külastus vms on see, mille põhjal otsustavad noored tulevikus just meie juurde tööle tulla,“ avaldas ta lootust. „Aitame nende tegevustega õpilastel valida endale sobivat elukutset, sest ega 9. klassi laps tea, mida tööl üldse tehakse,“ lisas ta.

Ettevõtlikkus ei võrdu ettevõtlusega

Tamme hinnangul on väga oluline noortele selgitada, mida tähendab sõna „ettevõtlikkus“. „Kui seda valesti mõistetakse, siis juhtubki nii, et kõik soovivad oma firma asutada ja pärast avastavad, mida see kõik tähendab,“ selgitas Tamm.

Tema sõnul pole ühe tunniga võimalik teemat noortele lahti seletada. „Oma kogemusest koolis töötades näen, et ettevõtlikkust ei suudeta väga kergesti kokku viia erialadega nagu kunst, inseneritöö jms. Teemast valesti aru saades olemegi olukorras, kus kunstiinimesed, kes ei suuda olla ettevõtlikud, peavad igati normaalseks, et riik neid toetaks. Ja seda riik ka teeb, vahest lausa valimatult, näiteks on ka kirjanikud riigi palgal,“ selgitas Tamm. „Aga kui nimekirja satub mõni ettevõtlik kunstiinimene, öeldakse, et sa ju teenid nii palju, milleks sulle riigi abi!?“

Kuidas noori veelgi ettevõtlikkusele inspireerida?

Tamme hinnangul peaks koolide esmane soov olema abistada oma kasvandikke elus edukad olema. Aidata neil leida just see, mida nad tahavad elus teha. „Selleks aga tuleb neile need võimalused luua – tutvustada ettevõtteid, erinevaid erialasid. Eriti puudutab see väikestes kohtades olevaid koole ning ehk läbi selle suudetakse peatada ka suurlinnadesse tunglemine,“ sõnas Tamm. Nii hakkavad noored mõistma, et ka nende kodukohas on olemas ettevõtted, kus neid oodatakse.

Ettevõtjad peaksid aga olema avatud soovidele, mis tulevad koolidest. „Tean, et nad seda ongi. Probleem on täna pigem koolides, kus õpetajatel pole aega ettevõtete külastamiseks ning tihti ka julgust, et ettevõttega ühendust võtta,“ selgitas Tamm.

Riigi nägemus ettevõtlikkusest peab muutuma

Kindlasti saab palju ära teha ka riik. „Ennekõike peaks riik lõpetama ettevõtjate tümitamise – minu arvates muuks täna toimuvat nimetada ei saa,“ ütles Tamm. „Riigi jaoks on ettevõtlikud need, kes on ettevõtjad. Nad on riigi arvates inimesed, kes omavad võimu, kurnavad töötajaid ja maksavad vähe palka. Paljud töötajad ei tea, kas ja kui palju nad üldse riigile makse maksavad. Seega saab riik kiidelda, et nad koguvad ettevõtjatelt raha kokku ja jagab selle ise ja õiglaselt laiali (tasuta transport, tasuta….). Ehk et riik ei võta inimestelt raha ära, seda teeb ettevõtja – see, kes tänu oma ettevõtlikkusele ettevõtjaks sai,“ selgitas Tamm.

Ettevõtja, mõtle tulevikule!

Tamme sõnul teevad nad koolidega koostööd oma parimat teadmist kasutades. Mingeid konkreetseid õpetussõnu ta teistele ettevõtjatele anda ei oska. Igaüks peab ise mõtlema, kuidas noori aidata ja seeläbi enda tulevik tulevaste töökäte näol kindlustada. „Noored on ju meie tulevik – tööjõud – ettevõtete edasiviijad,“ kinnitas Tamm.

Kadri Viira
Raasiku Põhikooli direktori kt

Koostöö kohalike ettevõtetega on oluline käeulatamine kohalikele noortele, et nad näeksid, millised on võimalused tööks ja arenguks siinsamas Raasikul. Priit Tamme majanduse tunnid on huvitavad, sest klassi ees on ettevõtte juht, kes räägib õpilastele oma igapäeva tööst, kogemustest, muredest, rõõmudest, elust endast – see on õpe, mis põhineb tegelikkusel ja edastatakse lastele mõistetavas keeles, näited on kohapealt Mistra-Autexsist võtta.

Lastele on see väga hea võimalus teada saada, kuidas saab töömehest tippjuhiks, kellel on huvitavad hobid ja vabatahtlikku tegevust parasjagu. Priit teeb õpetaja tööd vabatahtliku tööna. Tahe toetada, olla sponsoriks, jagada parimaid mõtteid ja jääda konkreetseks oma nõudmistes, on omadused, mis on eeskujuks noortele. Priit ütleb, et kui ka mõni tema tänastest õpilastest Mistrasse tööle tuleb, on tema pedagoogi töö õnnestunud.

Koostöö sai alguse aastaid tagasi, kui mul tuli mõte kutsuda Priit üheks tunniks kooli külalisena. Ühest tunnist sai üks veerand ja nii on see jätkunud tänaseni.

Artikkel ilmus esmakordselt 2017. aasta novembri kaubandus-tööstuskoja ajakirjas Teataja.