16. detsembril toimus juba teine koostöövõrgustiku „Unistused ellu!“ ja SA Innove koostööst sündinud ühisseminar, mille peateema on noorte töökogemus. Selle aasta riigikontrolli aastaraportis toodi välja, et Eestis oli möödunud aastal nii tööhõivest kui ka õppetööst kõrvale jäänud tervelt 34 000 15–29-aastast noort. Nende seas on ka emapuhkusel olijad ning välismaale läinud noored, kuid see arv on siiski suur. Samal ajal kurdavad ettevõtjad tööjõu puuduse üle ning selle üle, et noortel ei ole tööharjumust ja elementaarset töödistsipliini.

Seminaril prooviti leida lahendusi, mis soodustaksid noorte paremat ettevalmistust tööturule sisenemiseks, tööharjumuse kujunemiseks ning ühtaegu toetaks teadlikke karjäärivalikuid. Arutleti, kuidas saaksid noored üldharidussüsteemis rohkem praktikakogemusi ning kuidas noortega tegelevad asutused (Rajaleidja, noortekeskused jt) võiksid seejuures koolidele abiks olla. Küsiti, mis motiveeriks tööandjaid rohkem noortele töö- või praktikakohti pakkuma.

Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik Tiina Annus andis ülevaate erinevate riikide senisest praktikast noortele tööharjutamise võimaluste pakkumisel ning seostatuna karjäärivalikute hõlbustamiseks. Nagu ka Eestis, on kõige laialdasemalt levinud nõustamis- ja teabekeskused, portaalid ametite ja töövaldkondade kohta, messid, avatud uste päevad ettevõtetes jne. Mitmes riigis on õpilastele üldhariduslike õpingute osana korraldatud tööpraktika, et noortel oleks võimalus lähemalt töömaailmaga tutvust teha. Esineja märkis, et sellisest korraldusest võiksime eeskuju võtta ka Eestis.

Tööpraktikate eduka korraldamise võimalikkusest rääkis Kääpa Põhikooli õpetaja Aiki Jõgeva. Kääpa koolil Võrumaal on aastatepikkune koostöökogemus Saksamaa kooliga Friederich-Spee-Gesamtschule, kellega koostöös korraldatakse õpilasvahetuse ja tööpraktika projekti. Aiki Jõgeva tõi välja, et Saksamaa partnerkoolis on 9. klassis tööpraktika kolm nädalat ja 10. klassis kaks nädalat. Praktika kohtade leidmine pole probleem, käiakse väga erinevates kohtades, näiteks hotellides, lasteaias, autoremonditöökojas, veterinaarkliinikus jne.

Soomes on põhikooli õppekavas tööpraktikal väga oluline osa. Selle korraldatusest andis videoettekande vahendusel ülevaate Soome Jyväskyla Ülikooli õppejõud Jaana Kettunen. Esimese praktilise töökogemuse saavad seal kõik õpilased juba 7. klassis, otsides ise endale praktikakoha enamasti oma vanemate töökohas või kohalikust andmebaasist valitud ettevõttes.

Seminaripäeva teises pooles toimunud töörühmadest jäid peamiselt kõlama alltoodud mõtted.

·        Karjääriõpetus koos tööharjutamisega peaks olema õppekavas kohustuslik.

·        Igas koolis peaks olema selge vastutaja, kes teemaga tegeleb.

·        Hariduse ja tööelu seos peab muutuma tihedamaks ning koolidel peab välja kujunema regulaarne koostöö piirkonna ettevõtetega.

·        Tuleb üle vaadata kehtiv noorte töötamist puudutav regulatsioon ning muuta seda senisest paindlikumaks.

·        Peame rohkem märkama ja tunnustama tublisid ettevõtteid, kes noortele töö- ja praktikakohti pakuvad.

Päeva lõpetas paneeldiskussioon, kus osalesid oluliste osapoolte esindajatena Mait Palts (Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor), Janar Holm (Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler), Egle Käärats (Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler) ning Alar Karis (riigigikontrolör).

Alar Karis rõhutas, et teiste riikide kogemust ei saa automaatselt üle võtta ja üksikud mõtted ei tööta, need on vaja süsteemi panna. See on aga tõsi, et mida varem puutuvad noored tööeluga kokku, seda parem. Mait Palts märkis, et noortele tööelu kogemuse võimaldamisel on olulised kolm tegurit: koolijuhtide motivatsioon teemaga tegelemiseks, ettevõtjate valmisolek ja teadlikkus regulatsioonist ning tugistruktuurid. Seejuures võiks iga koolijuht tunda oma valda nii hästi, et tal oleks teada, millised ettevõtted seal tegutsevad ning kellega koostöös saaks õpilastele n.-ö. päriselu kogemust anda. Ka Janar Holm tõi välja, et esimene signaal koostööks peaks tulema koolist – kool peaks näitama initsiatiivi ja looma esimese kontakti ettevõttega. Kindlasti on oluline, et kool tajub oma osa selles, kuidas õpilastel kujunevad lisaks õpiharjumusele ka tööharjumus ning armastus töö vastu. Sotsiaalministeeriumi esindaja andis lubaduse, et lähiajal on plaanis noorte, sh alaealiste tööd puudutavad regulatsioonid lauale tõsta, et asjakohaseid muudatusi teha.

Paneelis tõdeti, et probleem muutub aasta-aastalt aktuaalsemaks, kuna rahvastikuprognoosi järgi jääb tööl käivaid inimesi vähemaks ning ülalpeetavaid tuleb aina juurde. Seejuures on oluline pöörata tähelepanu haridussüsteemis vajalikele muudatustele, tõsta ettevõtjate teadlikkust ja valmisolekut ning vaadata üle ka noorte töötamist puudutav regulatsioon. Oma panuse lubasid anda kõik paneelis osalenud.

(Foto: Madli Leikop)

Seminari toimumist toetas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium