14. augustil arutleti Arvamusfestivali tööelulaval, kuidas noored töömaailma muudavad ja milliseid muutusi on ettevõtetes juba täna tehtud. Räägitakse üha tihemini, et Y-generatsioon ei soovi endale ühte kindlat töökohta, vaid eelistab pigem projektipõhist lähenemist, paindlikku tööaega, mis võimaldab tegeleda mitme asjaga korraga.

Arutelus osalenud aktiivsed noored Sigrid Laurikainen ja Britt Järvet, kes on tegusad ka mitmes noorte esindusorganisatsioonis, leidsid, et noortele on olulised töö aja ja koha paindlikkus ning jõukohasus. Nad on märganud, et üle kahe aasta ei jaksa ühte töökohta intensiivselt panustada, endast kõike anda ja oma tööd väga hästi teha. Ka nemad rääkisid, et noored tahavad mitme asjaga korraga tegeleda, olla kaasatud erinevatesse projektidesse ja töö kõrvalt tegeleda näiteks ka vabatahtliku töö või hobidega.

Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink ütles, et igas ettevõttes ei ole võimalik töö suhtes absoluutselt paindlik olla, kuid osaliselt kindlasti. „Meie saame võimaldada paindlikumat tööaega peamiselt nendele töötajatele, kes tegutsevad ettevõttesiseste tugiteenuste osutamisega. Kuna ehitussektor töötab valdavalt ajas ja rahas mõõdetavale resultaadile, siis on siiski võimalik teatud paindlikkus töö teostamise aegade osas. Samas pole kahjuks võimalik ehitustöö läbiviimisel reaalselt ehitusobjektil töötajale suuri vabadusi lubada, nt tööaja suhtes, sest tema tegevusest sõltub vahetult kümnete teiste tegevus ning tonni kive igaüks eraldi oma tahtmise järgi paika tõsta ei saa. Ja eks ehitusplatsi asukohtagi pole muuta võimalik, vaid tuleb ikka seal tegutseda, kuhu maja kerkib. Kontoris samas ei pea olema tööl täpselt kaheksast viieni, vaid saab vajadusel tulla ja minna varem või hiljem. Oluline on, et töö tehtud ja ei takista kolleegide toimetamisi.“

Skype’is on võimalik nii paindlik tööaeg kui ka koht, sest ettevõttele on oluline töötaja töö tulemus, mitte aga kontoris veedetud töötund. Ettevõtte juht Andrus Järg ütles, et nad võtavad noori ettevõttesse tööle, et tuua uusi vaateid. „Noored toovad ettevõttesse uut energiat ja ideid. Kuna pikaajalised töötajad on vähem vastuvõtlikud muutustele, on innovaatilisele ettevõttele oluline omada noori ning jälgida töötajate vanuse tasakaalu. Oluline on juhtimine. Noortele tuleb piisavalt vabadust anda, samas tuleb neid suunata ja ettevõtte ootusi selgitada. Tööülesanded peavad olema väärtusepõhised. Igas töös on võimalik leida väärtuspõhisust. Kui püstitada tööülesandeid läbimõeldult, väärtuspõhiselt ning tulemusele orienteeritult, siis ei ole ettevõttel mureks kohvitassi taga logelevad ning Facebookis surfavad töötajad, kes ootavad pikisilmi kella viiest tööpäevalõppu.“

Jaano Vink ütles, et noorte rotatsioon hakkab muutuma kiiremaks, mis on väljakutse personalitööle. „Tuleb mõelda, mis hoiaks noori edaspidi enam valitud töö juures. Noored on altid erinevate asjadega tegelema ja tihti tundub ettevõtjatele, et liiga lihtsalt lüüakse käega. Muidugi tuleb tööandjal sellega lõpuks leppida ja ettevõttesse jäävad need, kellele see töö sobib. Meie oleme viimaste aastate jooksul mõistnud, et üha enam tuleb pikaajalise töösuhte kõrval väärtustada ka lühemaajalist töösuhet ning erinevaid võimalusi, näiteks teha tööd osalise koormusega.“ Huvitav ja mõneti töömaailma muutev on ka asjaolu, et praegu tööturule sisenev generatsioon ei võta enam aktiivselt osa ettevõtte ühisüritustest, nagu suvepäevad. Tundub, et tööväline suhtlus hakkab muutuma ja noortele ei ole oluline koos meeskonnaga tööväliselt koos asju teha.

Britt Järvet seevastu ütles, et noor soovib toredat kollektiivi ja tunda ennast oodatuna ka pikaajaliste töötajate poolt. „Tööandjalt oodatakse mõistvat suhtumist ja arengu võimalusi ettevõttes. Tähtis on tunda rõõmu töö protsessist. Jäädakse püsima ju ikka sinna, kus meeldib“.

Arutelu moderaator GoWorkabiti juht Kristjan Vanaselja tõi välja, et mõnda tööd peetakse ekslikult liiga lihtsaks ja ei osata mõelda töös uusi väljakutseid. „Ei leita n-ö järgmist tasandit üles ja vahetatakse sellepärast ametit.“ Ka on ettevõtjad tähele pannud, et tänane noor on tihti liiga enesekindel ja arvab, et teab kõike ja oskab kohe kõike. Esimesel tööandjal on muidugi väga palju võimalik ära teha, aga kool peaks tegema noortele selgeks, mida nad tegelikult oskavad. Noored peaksid teadma väga varakult, millised on nende tugevused ja nõrkused, et ei läheks ettevõttesse neid avastama. Ettevõtjad soovitavad noortele mõistmist ja paindlikkust töö suhtes ning tuletavad meelde, et nad annavad ju noortele vastu väärtust ja kogemusi.

Et noored oleksid tööturul edukamad ja neid võetaks tõsisemalt anti soovitusi, et tööd ei tohi võtta kergekäeliselt. Oluline on julgus, soov areneda ning tahta õppida ja teha uusi asju. Nad soovitavad noortel välja öelda oma arvamust ja teha ettepanekuid isegi kui need tööandjale ei sobi.

Üheskoos leiti, et tööturu muutumine ei ole halb. Tööandjad peavad vähemal või rohkemal määral tööelu muutustega kaasas käima ja nägema, milliseid positiivseid muutusi noortega koos edasiliikumine ettevõttele annab. Tulevased aastad töömaailmas saavad olema väga põnevad, mitte ainult IT-ettevõtetes vaid laiemalt. Tööd tehakse üha projektipõhisemalt ning ennustati, et tulevikus on meil ettevõtted, kus on püsivalt palgal ainult väike hulk inimesi ja enamik tööjõudu palgataksegi projektipõhiselt ajutiselt vastavalt projektiks vajalikele oskustele. Muidugi jäävad ka sellised ettevõtted, kus on stabiilsed töökohad ning ei ole võimalik paindlik tööaeg ja -koht.

Arutelu korraldasid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Noorteühenduste Liit ja töövahendusportaal GoWorkaBit.

Pildil: Skype Eesti juht Andrus Järg ja GoWorkaBit juht Kristjan Vanaselja