5.-6. mail kogunevad Brüsselis eksperdid peaaegu 50 riigist, et vahetada teadmisi ja kogemusi, kuidas laiendada ettevõtlusõpet nii, et iga õpilane saaks ettevõtlusalase kogemuse.
Euroopa Ettevõtlusõppe Ekspertide võrgustik (EE-HUB.EU) töötab järgneva kolme aasta jooksul välja soovitused, mida riikide haridussüsteemid saaksid ettevõtlusõppe laiendamisel kasutada. Arutelude keskmes on küsimused, kuidas luua tihedam seos haridussüsteemi ja ärimaailma vahel, kaasata rohkem ettevõtteid ja organisatsioone ning millist koolitust ja tuge vajavad õpetajad.
„Ettevõtlusõppe vajalikkuse üle enam eriti vaidlusi ei peeta, küll on aga üle maailma palju arutelusid käimas, kuidas seda kõige paremini teha. Seetõttu on väljatöötavad soovitused ka abiks ettevõtlusõppe kujunemisel Eesti haridussüsteemi loomulikuks osaks,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik Karin Jaanson, kes osaleb koos Piret Treibergiga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist eksperdina võrgustiku töös, mida toetab Euroopa Komisjon.
Euroopa Komisjoni strateegiadokument “Ettevõtlusõpe 2020” sätestab, et iga noor peab saama ettevõtlusalase kogemuse enne kooli lõpetamist. Ehkki paljudes riikides on selle eesmärgi nimel juba palju tehtud, on vaja veelgi enam – ettevõtlusõpe peab olema süsteemne ja laiaulatuslik ning kuuluma õppekavasse. Praegu on ettevõtlusõppe korraldus riigiti väga erinev nii mahu kui taseme poolest ning tugineb sageli õpetajate ja koolide entusiasmile.
Eestis on ettevõtlusõppe arenguks kõigil haridustasemetel esmased tingimuse loodud. Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava sisaldavad majandus- ja ettevõtlusõpetuse ainekavasid, kutseõppes on majanduse ja ettevõtluse alused kõigi õppekavade kohustuslik osa ning kõrgkoolidega sõlmitud halduslepingud sisaldavad kohustust tagada kõikidele kõrgharidusõppe esimese ja teise astme üliõpilastele ligipääs ettevõtlusõppe ainetele või moodulitele kõikides ülikooli õppekavades. Kuigi ettevõtlikkuse ja ettevõtlushariduse arendamisega erinevates vormides tegeleb palju erinevaid institutsioone, puudub ettevõtluskompetentside arendamises süsteemsus. Lisaks ei ole see kõigile veel kättesaadav ega atraktiivne, sest tase on ebaühtlane, praktilise õppe osakaal ja praktikute kaasamine ebapiisav.
Taustainfo
Euroopa ettevõtlusõppe võrgustiku (European Entrepreneurship Education NETwork – EE-HUB.EU) projekti veab JA-YE Euroopa (Junior Achievement – Young Enterprise Europe), mis on suurim ettevõtlusõppe programmide pakkuja Euroopas. Eelmisel aastal õppis JA-YE programmide järgi 3,2 miljonit õpilast 39 riigis.
JA-YE pakub noortele alg- ja põhikoolis, gümnaasiumis ning ülikoolis ettevõtlusõppe programme, andes neile praktilise tegevuse kaudu teadmisi ettevõtlusest, ettevõtlikkusest, ärist ja majandusest. JA-YE õpilasfirma programm on Euroopa Komisjoni poolt tunnistatud parimaks õpivõimaluseks ettevõtlusõppe vallas.