Võistlusel panevad end proovile ametikoolide õpilased, kes astuvad üles 24 erialal, näiteks elektroonikas, restoraniteeninduses, kondiitrina või ehitusviimistlejana, selgitas Noor Meister 2014 peakorraldaja Pille Laaksonen. Noorte ülesannete täitmisel lähevad arvesse nii kiirus, täpsus kui ka omandatud teadmised ja oskused.

SA Innove kutsemeistrivõistluste valdkonna juht ja Noore Meistri ellukutsuja Tõnis Arvisto kinnitas, et parimatel noortel meistritel on varasematele aastatele sarnaselt võimalik Eestit esindada rahvusvahelistel kutsemeistrivõistlustel Euroskills ja Worldskills. 2007. aastast saadik on eestlased sealt koju toonud 14 medalit, märkis ta tunnustavalt. “See on kindlasti motivatsioon ka uutele tulevastele meistritele.”

Oluline info edasiõppimiseks
Messikeskuses on avatud ka kümme töötuba, kus noored saavad proovida erinevaid ameteid ja töövõtteid, näiteks harjutada esmaabi andmist või uudistada kaugjuhitavaid roboteid. Seal õpetavad noored juuksurid ka külastajaid moodsaid punutisi tegema ning samas avaneb masinahuvilistel võimalus kätt proovida kätt auto värvimises.

Eelmisel aastal Noor Meister 2013 külastanud Riin Tartole meeldis kõige rohkem jälgida erinevate alade võistlejaid, eriti just rätsepaid, maastikuehitajaid ning müürseppi. Samuti osales ta puidutöötoas ja kaunistas oma kätega puidust meene.

Tarto märkis, et võistlust tasub kindlasti külastada juba ametite ja koolide kohta teabe saamiseks, sest see aitab otsustada, mida edasi õppida. “Noorel Meistril näed, mida üks või teine eriala endast kujutab ja samal ajal saad kogu vajaliku info õppimisvõimaluste kohta,” jutustas ta. “Seal sain selgeks, mis erialasid on võimalik ametikoolides õppida.”

Tartu kutsehariduskeskuse kokaõpilane tööhoos. Foto: Tartu kutsehariduskeskus.

Riigi majandusliku edu pant
Tõnis Arvisto kinnitas, et Noor Meister motiveerib paljusid kutseõppureid ning innustab ka neid noori, kes alles mõtlevad oma tuleviku ning valikute üle. Tema selgitusel oli tänavu viiendat korda toimuva Noore Meistri kutsevõistluse ajendiks muuta kutseharidus noorte hulgas atraktiivsemaks ning seeläbi leevendada oskustööjõu teravat puudust. “Eesti ühiskonnas ei tähtsustata veel piisavalt töötajate professionaalsust, eneseteostust ning loomingulisust,” tõdes ta.

Arvisto loodab, et ametiuhkuse ning meisterlikkuse väärtustamine kutsevõistluste kaudu aitab kaasa kutsehariduse mainele ning tuua senisest rohkem noori kutseharidusse. Samuti tõstavad kutsevõistlused õppe kvaliteeti ning kokkuvõttes parandavad tööturu olukorda ning riigi majanduslikku edu tervikuna, sõnas Arvisto.

Artikli autor: Liina Liiv

www.koolielu.ee