TTÜ juures tegutseva Euroopa Innovatsioonakadeemia juhi ja arendaja Alar Kolgi ettekanne oli üks paljudest, mis 1. novembril sünnipäevakonverentsil Tallinnas peetud sai, kirjutab Madli Leikop haridusportaalis Koolielu. Ettekanded ja töötoad olid huvitavad, sünnipäevakülalisi kohal rohkesti, sest SA Innovel on palju koostööpartnereid.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo sõnas tervituskõnes, et ministeerium on koht, kus hariduspoliitilised otsused tehakse, Innove on asutus, kes need otsused aitab ellu viia. Ta rõhutas, et innovatiivsus on sellele organisatsioonile omane, see väljendub juba nimeski, ning tuletas meelde algatuse Huvitav Kool põhimõtteid: kool peab olema huvitav nii õpilasele kui õpetajale; õppekava ja õpik on lähtealus, mitte ettekirjutus.

Alar Kolk rääkis kaasahaaravalt innovatsioonist, tuleviku ettevõtetest ja ametitest. „Innovatsioon ei tule masinatest või mööblist või üldse ettevõtetest, see tuleb ikka inimeste peast. Innovatsiooni mõte on tuua turule uusi tooteid ja teenuseid ning kasvatada nii majandust. Uute töökohtade loomine ja uued teadmised on tihedalt seotud, kõik algab sellest, mis meil kahe kõrva vahel on,“ rääkis innovatsiooniakadeemia juht.

Sünnipäevalistele kõneleb Alar Kolk. 

Ettevõtete jaoks on innovatsiooni mõtestada lihtne: kui ettevõte ei tegele uute teenuste-toodete arendamisega, siis ta ühel hetkel lihtsalt kaob. Haridusse ülekantuna võib sealgi rääkida toodete-teenuste arendusest: missuguseid õppekavu, programme, õppevahendeid me reaalselt õpilastele ja tudengitele loome. „Mida paremad on õppekavad, mida rohkem näeme, kuidas noored inimesed sõna otseses mõttes uuendavad ennast ja harjutavad-omandavad uusi kompetentse, seda tugevamad on meie ettevõtted ja kokkuvõttes riik tervikuna,“ sõnas Alar Kolk.

Ettevõtja tegevus leiutise ja turu vahel on see, mida haridusasutused (üld-, kutse-, kõrgharidus) üha rohkem ja rohkem õpetavad – ettevõtlusõpe. „Ameerikas oli ettevõtlusõpe populaarne juba aastakümneid tagasi, vilju näeb täna. Euroopasse jõudis ettevõtlusõpe oluliselt hiljem. Eestis on oluline küsimus, kas ettevõtlusõpe kõige kaasaegsemal kujul, seotult IT-ga, jõuab ka keskkooli, põhikooli ja miks mitte lasteaedagi,“ ütles ettekandja.

Ettekannete vaheajal said huvilised tutvuda Innove tööde-tegemistega. Infomaterjale jagus kõigile. 

Programmeerimist algklassides meil juba õpetatakse, nüüd tuleks mõelda, kuidas IT ja programmeerimise juurde süsteemsemalt tuua ettevõtlusõpet: kuidas uusi tooteid-teenuseid arendada, uusi ettevõtteid reaalselt alustada. „Tuleb aru saada, kuidas leiutis jõuab tehasest turule. Sest kui ei jõua, siis ühiskonnale uut väärtust ei loo. Ma julgustan nii kõrgkoole, üldhariduskoole, kutsekoole kui lasteaedu rohkem tegelema ettevõtlusõppega. Probleem ettevõtlusõppega koolides on, et elu muutub nii kiiresti. Isegi arusaamine sellest, mis on muutus, on muutunud,“ rääkis Alar Kolk.

Tehnoloogia kiire areng teeb ettevõtetele keeruliseks olla edukas ja teeb koolis keeruliseks ettevõtlust õpetada. „Inimesed ja tehnoloogia sulanduvad tänapäeval juba niimoodi üheks, et me ei saa enam aru, kus lõpeb üks ja algab teine. Kasutame ja usaldame tehnoloogiat, ise sageli aru saamata, kuidas see ikkagi töötab. Näiteks autonavigatsioon: lööd aadressi sisse ja sõidad, nagu arvuti juhatab,“ tõi Alar Kolk näite.

Ettevõtted peavad kohanema uute tehnoloogiatega. Ülikoolid, kutsekoolid peaksid võimalikult palju tunde läbi viima otse ettevõtetes. Ühelt poolt muutub tehnoloogia, teisalt muutuvad inimesed. Ettevõtetest jäävad need ellu, kes väga täpselt teavad, mida nende kliendid täna ja tulevikus tahavad. Ülikoolide, kutsekoolide puhul on sama: koolid, kes saavad aru, mida tuleb õpilastele täna õpetada, et nad tulevikus töömaailmas läbi lööksid, jäävad püsima.

Kui kõik muutub, siis missugune on tuleviku töö? Paljusid ametikohti, eriti IT-sektoris, ei olnud 15–20 aastat tagasi olemaski. „Nii et kui hakkame esimeses klassis õpilast õpetama, me tegelikult ei tea, kas see töö, mida ta tegema hakkab, on juba olemas. Me ei tea, mille jaoks kool ta 10–12 aasta jooksul peaks ette valmistama,“ selgitas Alar Kolk õpetamise keerukust tänases koolis.

Ka arusaam karjäärist on hakanud muutuma. „Karjäär kui samm-sammult üles ehitatud kompetentsid, töötamine pikalt ühes ettevõttes – see kaob. Uutes ettevõtetes on karjäär fragmenteeritud, toimub vahel mikroprojektide kaupa. Kahe-kolme aasta tagant töökohta vahetada – täna on see normaalsus. Inimesed liiguvad ettevõttesse, kus on uued ideed, kus nende ametikohad loovad rohkem väärtust,“ lausus innovatsiooniakadeemia juhataja Alar Kolk.

Teised ettekanded meenutasid kutsemeistrivõistluste arengut läbi aastate, arutlesid karjääri- ja õppenõustamisteenuste väärtuste üle, tuletasid meelde PISA tulemusi. Töötubades õpiti, kuidas teha keelekümblust ja mida saab ette võtta nutitelefoniga.

SA Innove põhieesmärk on elukestva õppe arendustegevuste koordineerimine ning vastavate programmide- ja projektide ning Euroopa Liidu struktuuritoetuste sihipärane ja efektiivne rakendamine. SA Innove loodi Vabariigi Valitsuse korraldusega 8. juulil 2003. 2012 anti senise Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse tegevused üle Innovele. SA Innoves töötab 2013. aasta juuni seisuga 196 töötajat. Tänavu sügisel alustas tööd SA Innove loodud Tallinna Euroopa kool.

Hetki SA Innove 10. sünnipäeva tähistanud konverenstilt 1. novembril 2013 Tallinnas. Pildid: Madli Leikop.

Allikas: Koolielu.ee
Avaldas: Madli Leikop