Euroopa Liidu liikmesriikide investeeringud haridusse on kriisiaastatel vähenenud

Euroopa Komisjon avaldas täna uuringu, milles vaadeldi majanduskriisi mõju liikmesriikide hariduseelarvetele. Tulemustest selgub, et investeeringud haridusse on alates 2010. aastast vähenenud kaheksas liikmesriigis, sh Eestis.

„Riigikassad on praegu raskes seisus, kuid haridusse ja koolitusse peavad riigid siiski pidevalt investeerima – ainult nii saame kindlustada noortele tuleviku ja pikaajalise jätkusuutliku majanduskasvu,” ütles ELi haridusvolinik Androulla Vassiliou. „Kui liikmesriigid ei investeeri piisavalt hariduse ja oskuste ajakohastamisse, on meil veelgi raskem pidada sammu oma konkurentidega ning vähendada noorte tööpuudust.”

Uuring hõlmas 25 liikmesriiki (Saksamaa ja Holland ei ole andmeid esitanud), kelle hulgast Kreeka, Ungari, Itaalia, Leedu ja Portugal kärpisid hariduskulutusi üle 5% ning Eesti, Poola, Hispaania ja Ühendkuningriik (Šotimaa) 1-5%. Viies liikmeriigis – Austrias, Luksemburgis, Maltas, Rootsis ja Taanis, samuti Belgia saksakeelses osas – on kulutused haridusele aga rohkem kui 1% võrra suurenenud.

Ülejäänud liikmesriikides on hariduseelarve olnud kõikuv, vähenedes 2011. aastal ja suurenedes 2012. aastal või vastupidi. Belgia (prantsuskeelne kogukond), Iirimaa, Küpros, Läti, Prantsusmaa, Sloveenia, Soome ja Ühendkuningriik (Wales) ning samuti tulevane liikmesriik Horvaatia suurendasid hariduseelarvet esimesel aastal, kuid kärpisid seda teisel. Bulgaarias, Rumeenias, Slovakkias ja Tšehhi Vabariigis seevastu hariduskulutused algul kahanesid, siis kasvasid. Belgia flaamikeelses kogukonnas püsis hariduseelarve mõlemal aastal stabiilne.

Uuringus analüüsiti kõigi haridustasemete (koolieelsest haridusest kõrghariduseni) rahastamist 35 riiklikus ja piirkondlikus haridussüsteemis. Uuringust selgub ka, et 2011. ja 2012. aastal on 11 liikmesriigis (Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Leedu, Läti, Portugal, Ungari) õpetajate palku ja toetusi vähendatud või need on külmutatud. Õpetajate palk moodustab hariduseelarvetest üle 70%.

Kümnes liikmesriigis (Bulgaaria, Eesti, Itaalia, Küpros, Leedu, Läti, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia ja Ühendkuningriik) on kärbete tagajärjel vähenenud ka õpetajate arv. See on tingitud lisaks majanduskriisi mõjule ka õpilaste arvu vähenemisest.

Rõõmustava asjaoluna on õpetajakoolituse rahastamine 18 Euroopa riigis suurenenud, mis on väga oluline, sest õpitulemused sõltuvad ju suuresti õpetamise kvaliteedist.

Õpilastele ja üliõpilastele suunatud avaliku sektori toetustele (õppetoetused ja –laenud ning peretoetused) ei avaldanud kriis enamikus riikides 2011. ja 2012. aastal mõju. Kaheksa liikmesriiki (Austria, Iirimaa, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Läti, Portugal ja Saksamaa) pakuvad töötutele ja madala kvalifikatsiooniga inimestele spetsiaalset rahalist toetust oskuste parandamiseks või ajakohastamiseks. Enamikul juhtudel lisandub sellistele investeeringutele Euroopa Sotsiaalfondi toetus.

Lisateave

Uuring on inglise keeles kättesaadav Eurydice’i veebisaidil .

Euroopa Komisjoni pressiteade

Seotud uudised

Euroopa Liidu uued õpetajad vajavad suuremat tuge

13. May 2013

  Vastavalt Euroopa Komisjoni uuringule, milles käsitletakse õpetajate ja koolijuhtide töötingimusi 32 riigis, on toetusprogrammid, mille eesmärk on pakkuda tuge ja nõu uutele õpetajatele, praegu kohustuslikud 15 ELi…

Koolipartnerlus parandab õpilaste ja õpetajate oskusi

11. January 2013

Uus Euroopa Komisjoni uuring eri riikide koolide vaheliste partnerlussuhete mõju kohta näitab, et õpilased – eelkõige keskkooli tasemel – on märkimisväärselt parandanud oma kultuurilisi, sotsiaalseid, IT- ja võõrkeeleoskusi.…