Ettevõtlusteater on 11 partneri koostöös valminud uhiuus metoodika ettevõtluse ja ettevõtlikkuse õppimiseks ja õpetamiseks. Ettevõtlusteatri projekt on loodud Lääne-Virumaal.

Ettevõtlusteatri proovides õpiti nii näitlemist kui ettevõtlust. Foto: Maris Marko

Ettevõtlusteatri esietendus „Tark maja, tark äri" toimus möödunud pühapäeval Pärnus projekti Entrum Lääne-Eesti sessioonil. Ettevõtlusteater on jalad alla saanud ja kõnnib mingis mõttes juba oma elu, selle eestvedajate jaoks tähendab see nii rõõmu kui ka jätkuvat tööd. Ega lapski siis suureks saa, kui ta kõndima õpib.

Ettevõtlusteater on uus asi, lausa uus mõiste. Seda metoodikat võib kõrvutada juhtimisteatriga, mida on Eestis tehtud kümmekond aastat. Viimase eestvedaja Heiti Pakk on ka ettevõtlusteatri projektis üks võtmeisikuid ja pilootprojekti stsenaariumi koostaja.

Ettevõtlusteatri projekti raames töötatakse välja uus, muutuvat keskkonda arvestav ning noori köitev lähenemine ettevõtlikkuse ja ettevõtluse õpetamisele koolis ning kõrgkoolis. Ettevõtlikkus on oluline pädevus, mis muudab õpilased kõigis nende ettevõtmistes loovamaks ja enesekindlamaks, annab oskuse avaramalt mõelda, olla probleemide lahendamisel tõhus ning analüüsida äriideid objektiivselt; ettevõtlikest ja ettevõtlusteadlikest õpilastest kujunevad nii hästi hakkama saavad töövõtjad kui ka tööandjad.

„Meie metoodika mõte on see, et kogutakse kokku reaalsete ettevõtjate reaalsed lood," selgitas projektijuht Piret Põld. Lugu kirjutatakse stsenaariumiks, mängitakse ette ja analüüsitakse. Projekti raames valmivad vabavarana internetis kättesaadavad õpiobjektid: kohandatavad stsenaariumid, juhendmaterjalid nii õpilastele kui õpetajatele ning õppefilm.

Esimene lugu laval

Tänaseks on valmis pilootetendus „Tark maja, tark äri", mida 9. detsembril Pärnus esitatigi. Aluseks on AS Yoga ning selle asutajate Raivo Raestiku ja Priit Vimbergi lugu targast majast. Ugala teatri juhi Heiti Paki stsenaariumi lavastas oma näiteringiga Rakvere Reaalgümnaasiumi õpetaja Tiina Kippel, lavastajatööd tegi ka Heiti Pakk.

Ettevõtlusteatri etendusel vaadatakse lugu, kommenteeritakse ja analüüsitakse, tehakse järeldusi. Samasuguste võtetega võiks ettevõtlust õppida koolitunnis, ülikooli seminaris.

„Õpetaja annab majandustunnis õpilastele ülesande – siin on metoodika, minge ja otsige ettevõte ja ettevõtja, kes on valmis oma lugu jagama, leidke sealt see koht, mida stsenaariumiks kirjutada," kirjeldas Piret Põld, kes juhendab muuhulgas ka Rakvere Ametikooli õpilasfirmasid. „Metoodikas on ette antud intervjuu baasküsimustik, juhised intervjuu läbiviimiseks, põhiidee interpreteerimine, stsenaariumiks vormistamine, metoodikas on välja toodud ka see, mis on need peamised väljakutsed, mida otsima minna. Mis on need kitsaskohad, need rasked kohad, kui sa alustad ettevõtlusega? Käibekapitalikriis näiteks."

Pilootprojekt on suunatud kõrg- ja rakenduskõrgkoolide tudengitele, gümnaasiumide ja ametikoolide õpilastele.

Uurimus läbi loovõppe

Loovõpe muutub koolides üha populaarsemaks ja soositumaks. Näitekunsti ja majandusõppe sidumine on aga võrdlemisi uuenduslik.

„Uue õppekava järgi on ette nähtud uurimuslikud tööd ja see annab majandusõppesuunale kindlasti hea aluse mingi ettevõtte uurimiseks. Kuidas loodi, millised on olnud raskused?" leidis Tiina Kippel. „Nende materjalide kaudu saan asjad välja uurida ja selle põhjal mängida läbi oma situatsiooni. Ettevõtte loo mängimise kaudu saame olukorda analüüsida. Kui me seda visuaalselt näeme või ise läbi teeme, siis see kinnistub palju paremini. Nii saab ka ise läbi mängida, kuidas mina selles olukorras toimiksin."

Teatri vahendeid kasutades peab õpilane ise asjaga väga süvitsi tegelema, seda nii stsenaariumit kirjutades kui klassiruumis ette kandes. Lisaks toetavad ning annavad mõtteainet klassist tulevad kommentaarid ja õpetaja tugi. „Mis see ärigi muud on kui loovus," leidis Kippel.

„Me tahame õpetada nii ettevõtlust kui ettevõtlikkust," rõhutas Piret Põld, viidates sellele, et eesmärk ei ole kõigist ettevõtjaid kasvatada, küll aga toetada loovat ettevõtlikku lähenemist.

Projekt areneb

Töö pilootprojektiga jätkub. Valmivad filmilõigud, õppematerjalid, metoodikat tutvustatakse koolides, aga ka potentsiaalsetele investoritele, sest arenguperspektiive on mitmeid. „Meil on veel mitu head lugu, mida läbi töötada ja levitada," ütles Põld. „Tahame õppematerjali juurde toota ja edasi arendada. Edasi võiks liikuda nooremasse vanuseastmesse, põhikooliosasse. Mina õpetaksin ettevõtlikkust ka lasteaias."

Rakveres on esimene võimalus ettevõtlusteatriga lähemat tutvust teha 8. jaanuaril Rakvere Reaalgümnaasiumis toimuval etendusseminaril.

Ettevõtlusteatri projekti partnerid on Rakvere Ametikool, Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, Yoga AS, Hallik AS, Goldratt Baltic OÜ, Lääne-Viru maavalitsus, Rakvere linn, Rakvere Reaalgümnaasium, EAS Innovatsioonidivisjon, Vitalonga OÜ, OÜ Kuukabarra, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Energia projekt Entrum. Projekti rahastab hasartmängumaksu nõukogu.

Allikas: Kuulutaja, Maris Marko, 14. detsember 2012, link >>