Ettevõtlusõppe Mõttekoja osapooled tõdesid 12 septembril Kaubanduskojas peetud ühisarutelul, et Eesti on üks väheseid riike, kus ettevõtlusõppe temaatika on juba riiklikult sätestatud. Samas on veel väga palju vaja teha ja muuta, et koolielu toetaks ka tegelikult teotahteliste, loominguliste ja aktiivsete inimeste kasvamist.

Uues üldhariduse õppekavas, mis täismahus jõustub 2013. aasta sügisel, on üldpädevusena esmakordselt kirjas ka „ettevõtlikkus“. St, et kõik tegevused ja teadmised, mida õppetöö lastele pakub, peaksid mõjutama ka ettevõtliku hoiaku kujunemist. Märksõnadeks on sealjuures loovus, kaasatus, individuaalne lähenemine, aktiivõppemeetodid jms.

Lähemalt ettevõtlusõppe kohta uuri siit >>

Ettevõtlik hoiak hakkab kujunema juba väga varasest lapsepõlvest. Kõige tähtsamad on lapsega tegelejate, vanemate ja õpetajate enda hoiakud ja eeskuju. Mida rohkem väike laps saab maailma uurida (muidugi turvaliselt), oma ideid rakendada ja jagada, seda enam on tal kogemusi, millest õppida, ja seda kõrgem on usk iseendasse. Ka lapse enda huvide toetamine on väga tähtis. Selle asemel, et transportida teda ühest kohustuslikust kohast teise, peaks tal olema piisavalt aega mängimiseks ja selle kaudu oma ideede rakendamiseks.

Ettevõtlusõpe ehk ettevõtlik õppimine koolides peab võimaldama lastel ise tegutseda ja ise valida, oma ideid ellu viia, luua seoseid õpitu ja elu vahel, näha elu ja tööd väljaspool kooli ja osaleda päris asjade tegemisel. Selleks, et lapsed hakkaksid elu mõistma ja oma peaga otsustama, on väga tähtis neile ka põhjendada, miks nad midagi tegema peavad.

Siinkohal kutsume teid kaasa mõtlema, kuidas ettevõtjad saavad aidata koole, et kõik eelnevalt kirjeldatu meie koolides paremini rakenduks 15. novembril toimuval meie võrgustiku seminaril.

Ootame teid seminarile!