Tagasi Kooli otsib 10 pilootkooli

Alates 2016. aasta algusest on Tagasi Kooli välja töötamas 9.-12. klassidele karjääriõpetuse ja ettevõtlikkuse valikkursust, mis võimaldaks õpilastel aine sisu ise luua ja ellu viia. See tähendab, et ise külalisõpetajaid kaasates, õppekäike organiseerides ja töövarjuvõimalusi realiseerides.

Tagasi Kooli koostöös tegevõpetajatega on loonud uue formaadi, kus kursuse alguses õpilased visandavad oma tulevikuplaani, mis aine jooksul aina täieneb. Plaani täiendamiseks visandavad nad ka koos klassikaaslastega tundide sisu, loovad  üheskoos kogu aine toimumise plaani, otsustavad keda ja miks külalistundi andma kutsutakse, milliseid ettevõtteid ja asutusi külastatakse ja keda töö- või hoopis tudengivarjutatakse.

Kursuse lõpuks on õpilasel selgem pilt endast ja töömaailmast ning nad on proovile pannud oma suhtlemis- ja organiseerimisoskused. Õpetaja roll on sealjuures aidata õpilaste koostöö käivitada ja olla kogu kursuse jooksul õpilastele mentoriks. Tagasi Kooli tagab õpilastele ja õpetajale abimaterjalid ning annab meetodid õpilaste koostöö käivitamiseks. Näiteks: näidis e-mail ja telefonikõne, juhend organisatsioonidega kontakteerumiseks jne.

Tagasi Kooli otsib 10 pilootkooli, kus alates 2016. aasta septembrist karjääriõpetuse pilootkursust ellu viia. 6. juunil kell 10.00-12.00 toimub Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni Keskuses huvitatud õpetajatele ja koolijuhtidele seminar valikkursuse tutvustamiseks. Oma soovist seminaril osaleda või kursusega liituda palume teada anda Tagasi Kooli valikkursuse projektijuht Kerttu Seppale: kerttu@tagasikooli.ee

Praktika on hüppelaud noorte talentide püüdmiseks

Esmakordselt ajaloos tegutsevad praegu tööturul korraga viis generatsiooni. Millised on äsja tööturule sisenenud Y- ja Z-generatsioonide ootused tööandjale? Kuidas nad vanemate generatsioonidega omavahel tööle panna? Kas ja miks on noorte praktikale võtmine ettevõttele kasulik? Nendele ja paljudele teistele küsimustele otsiti vastuseid koostöövõrgustiku „Ettevõtlikkuse edendamiseks“ ja Innove seminaril „Kuidas külvad, nõnda lõikad – järelkasvu arendamisest“.

SA Innove esindaja Sirli Kriisa selgitas, et vaikne generatsioon, J-, X-, Y-, Z-generatsioon töötavad pealtnäha ühtmoodi, kuid tegelikkuses on neist igal ühel erinev nägemus töötamisest, juhtimisest ja ootusest tööandjale. Vanemad generatsioonid hindavad stabiilsust, austavad võimu ja pühenduvad karjääri loomisele. Y- ja Z-generatsioonid, kes on äsja tööturule sisenenud, hindavad aga paindlikkust, loovust ja soovivad vanu traditsioone hoopis muuta. Seetõttu on oluline, et nii töötajad kui ka juhid neid erinevusi mõistaksid ning austaksid põlvkondade erinevusi.

Z-generatsioon on üles kasvanud nutiajastul, mistõttu räägitakse, et nende tööturule sisenemisega muutub oluliselt kogu majandusruum ja ettevõtlus üleüldiselt. Juba praegu peab olema valmis selleks, et noored töötajad on mobiilsemad. See tähendab aga seda, et nende tööle saabumisega peab töökeskkond olema neile sobiv – töö tegemiseks peavad olemas olema erinevad IT-lahendused, kodukontori võimalus jpm.

Kersti Vennase, tööandjate brändinguga tegeleva ettevõtte Instar EBC esindaja sõnul on üks võimalus noori enda juurde meelitamiseks pakkuda võimalikult palju praktikakohti. Ettevõtja peaks praktikakohti välja kuulutades tundma oma sihtrühma, olema unikaalne ning pidama oma lubadusi. Sihtrühma tundmine tähendab seda, et praktikakohti pakutakse sellise valdkonna tudengitele, keda on ettevõttesse vaja ja kellest võiks tulevikus potentsiaalselt saada täiskohaga töötajad. Unikaalsuse all peetakse silmas seda, et noorele pakutakse praktikaprogrammi, mis tekitab neis huvi. Kui ettevõte lubab huvitavat kogemust, toredaid kolleege jms, tuleb neid lubadusi ka täita.

Instar EBC korraldatud uuringust Eesti tudengite tööootuste kohta selgus, et 61,9 protsenti vastanutest olid vastamise hetkel juba tööalaselt hõivatud. Seetõttu on praktikantide võtmine väga oluline – kui Sina praktikanti ei võta, teeb seda keegi teine. Seejuures ei pea tööandja võtma kohe riski ja pakkuma praktikandile reaalset töökohta. Praktika annabki võimaluse õppida inimest tundma ja saada teada, milleks ta võimeline on. Lõpptulemusena võib ettevõte leida endale väärt töötaja.

Tartu Ülikooli eestvedamisel korraldati praktikantide, ettevõtete ja ülikoolipoolsete juhendajate seas küsitlus koostöö kohta praktikate puhul. Tulemused näitasid, et tihti ei ühti ülikoolis õpitu reaalse eluga ja paraku ei jõua osapoolte tagasiside õigete kontaktideni. Et praktika oleks kõikidele kasumlik, on oluline osapoolte omavaheline suhtlus enne ja pärast praktikal käimist.

Raul Roots Eesti Energiast on üks nendest tublidest noortest, kes alustas oma tööalast elu praktikandina ja on nüüd oma valdkonna hinnatud spetsialist. Tema sõnul on oluline, et ettevõtja teaks, mida ta praktikandilt ootab, planeerima ülesandeid pigem rohkem kui vähem ja kindlasti andma tagasisidet – ka negatiivset. Praktikant peab aga ise olema aktiivne ja julge ning tegema alati rohkem, kui nõutakse, kuid kvaliteetselt. Need aspektid tagavad hea kogemuse mõlemale poolele.

Ka ettevõtja Margit Härma hindab kõrgelt noori, kes on pealehakkajad. Härma jaoks on praktikantide puhul oluline nende loomus. Tema sõnul on igal ühel nähtav või varjatud talent. Härma eesmärk on see üles leida ja aidata lihvida perfektsuseni. Seejärel saab noort suunata just sellise ametikohani, mis talle sobib.

Lõpetuseks sobivad hästi Kersti Vennase sõnad – kuna praktika on noorele enamasti esimene kokkupuude reaalse tööga, on positiivse emotsiooni andmine ettevõtte mainele olulise tähtsusega. Praktika on nagu esimene armastus, mis ei unune ning sellest räägitakse.

Artikli kirjutas:

Epp Joala, Kaubanduskoja kommunikatsioonijuht

KEE seminar 25.05 612KEE seminar 25.05 571KEE seminar 25.05 572KEE seminar 25.05 649

Eesti parim õpilasfirma valmistab sulavaid šokolaadilusikaid

Eesti parim õpilasfirma on Spoony, kes valmistab šokolaadilusikaid, täpsemalt lusika otsas šokolaadikuubikuid, mis mõeldud maitsva kakaojoogi valmistamiseks. Tegemist pole küll innovatsiooniimega, kuid Eesti turul on sellised tooted üsnagi uudsed.  Võidu tõi Spoonyle väga tugev ja särav meeskond ning õpilasfirma kohta märkimisväärne käive – ligi 9000 eurot. Võidutiimi kuuluvad Juhan Kokla, Kaspar Kuus, Hannah Caroline Segerkranz ja Christopher Roosla. Noored õpivad Vanalinna Hariduskolleegiumis ja Gustav Adolfi Gümnaasiumis ning sel kevadel on neil ees kooli lõpetamine. Suvel aga esindavad nad Eestit Euroopa õpilasfirmade võistlusel Šveitsis.

11. mail toimunud Eesti õpilasfirmade võistluse finaalis osales 21 selle aasta tugevaimat firmat, kes pääsesid finaali oma tegevuse kohta esitatud aruande põhjal. Üldse tegutseb tänavu Eesti põhi-, kesk- ja kutsekoolides 297 õpilasfirmat, mis on kõigi aegade rekord ning ületab eelmise aasta tulemust 64 õpilasfirma võrra!

Finaali tase oli ühtlaselt tugev ja võit ei tulnud kergelt. Teise koha pälvis võistlusel juba Ajujahist tuttavaks saanud õpilasfirma Pürg Hugo Treffneri ja Tartu Tamme Gümnaasiumist. Õpilasfirma pakub pressvilidist ilusaid teklikotte, arendusjärgus on samast materjalist insuliinikotid ja portfellid. Õpilasfirmal on plaan liikuda ka Rootsi turule.

Kolmandale kohale jõudis Võru Gümnaasumi õpilasfirma Cheeset. Nemad pakuvad igale inimesel võimalust kodus ise juustu valmistada. Cheeseti pakikeses on olemas stardikomplekt poole kilo koduse Mozarella juustu valmistamiseks. Kolmandale kohale jõudsid nad oma vahva tooteidee ja särava esinemisega.

Võistlusel jagati ka mitmeid eripreemiaid.

Coca-Cola eripreemia sotsiaalse vastutustunde eest läks õpilasfirmale Sibis EBS Gümnaasiumist. Sibis on loonud vahendusplatvormi, mille kaudu jõuab talukaup tootjalt otse tarbijani. Õpilasfirma Sibis oli ka Interneti teel toimunud rahvahääletuse võitja.

SEB eripreemia pälvis kitsepiimajäätist valmistav õpilasfirma Jätsu Tallinna 21. Koolist. Noored on endale tööstusliku jäätisevalmistamise protsessi üksipulgi selgeks teinud ning plaan on liikuda edasi pärisfirmaks.

UC Rendi toote disaini eripreemia sai õf Notebase Miina Härma Gümnaasiumist, kes valmistab stiilseid ja kvaliteetseid aluseid sülearvutitele.

Tartu Ärinõuandla ja Tartu linna preemia silmapaistva müügitegevuse eest sai õpilasfirma Magusad Küsimused Tartu Jaan Poska Gümnaasiumist.

Õpilasfirma programmi arendamist ja võistluse läbiviimist rahastab programm “Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel” (EETA) Euroopa Sotsiaalfondist. Võistluse läbiviimist toetasid Tartu Ärinõuandla ja Tartu Linnavalitsus.

Eesti parim õpilasfirma esindab Eestit Euroopa õpilasfirmade võistlusel Šveitsis. Eesti parima firma riietab võistluseks stiilseks ja moodsaks Baltika Moetänav.

Pilte õpilasfirmade võistlusest vaadake siit.

Videoklippi näete siin!

Tallinna Vanalinna Päevade käigus saab tutvuda noorte ettevõtjatega!

Tallinna Vanalinna Päevade käigus saab tutvuda noorte ettevõtjatega. JA kutsub 1. juunil õpilasfirmade ja 4. juunil miniminifirmade laadale!
Vanalinna päevade avamispäeval, 1. juunil on Raekoja platsis õpilasfirmade laat, kus oma tooteid pakuvad umbes 20 õpilasfirmat. Laadal saab endale soetada mitmes variandis lipse, kosmeetikat, kodust juustu valmistamise komplekti, kitsepiimajäätist, magusat šokolaadi ja muud põnevat. Õpilasfirmade laat on avatud kell 13 – 15.

Meie kõige nooremad ettevõtjad – 5. klassi õpilaste miniminifirmad pakuvad maitsvaid suupisteid ja jooke vanalinna päevade lastealal Hirvepargis laupäeval, 4. juunil kell 14 – 16. Hirvepargi programmis on laupäeval tsirkusepäev ning plaanis palju põnevat muudki.

Tutvuge Vanalinna päevade programmiga siin ja astuge läbi!

Ettevõtluspädevuste arendamine Taani näitel

23.mail toimub Ettevõtlusõppe programmi raames koolitus – Haridustasemete ülene ettevõtl(ikk)uspädevuste arendamine -Taani kogemus.

Kogemusi jagab Anders Rasmussen.

Koolitus toimub Tallinna Ülikoolis (Narva mnt 25, Tallinn).

Koolituse sihtrühm on õpetajad, õppejõud ning ettevõtjad, kes õpetavad ja jagavad ettevõtlusalaseid teadmisi.

Teemad ja päevakava
10.00-11.30 Ettevõtlusõppe arendamine Taani näitel. Anders Rasmussen (a National Center for Implementation and Knowledge) Modereerib: Marge Täks (TÜ / EETA)
11.30-11.45 kohvipaus
11.45-12.30 Ettevõtluse neli mõõdet. Ettevõtlusalased kogemused ja probleemid ettevõtlusõppes. Anders Rasmussen, Marge Täks
12.30-13.00 Lõuna
13.00-15.15 Ettevõtl(ikk)uspädevuste integreerimine ainetesse Eesti/Taani pädevusmudeli näitel (töötuba) Marge Täks

Täpsem info koolituse kohta ja registreerimine SIIT

 

Koolitust toetatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist.

Ministeerium kiitis heaks koja ettepanekud!

Kaubanduskoda esitas Sotsiaalministeeriumile ettepanekud, mis aitavad noortel juba alaealisena saada esimesed väärtuslikud töökogemused. Tänaseks on ministeerium koja ettepanekuid arvestanud ning välja töötanud töölepingu seaduse muudatused, millega leevendatakse alaealiste töötamisele kehtestatud piiranguid.

Koda on kaua aega seisnud noorte ettevõtlikkuse toetamise eest. Sügisel liikmete seas läbi viidud küsitluse tulemustest selgus, et üheks oluliseks takistuseks töökogemuse saamisel on noorte töötamist puudutava valdkonna ülereguleerimine.

Et olukorda parandada, tegime Sotsiaalministeeriumile ettepanekud, mis muudavad noorte töölevõtmist ettevõtjatele oluliselt lihtsamaks. Nii on ka noortel paremad võimalused töökogemusi hankida.

Ettepanekud, mis ministeerium heaks kiitis:

  • leevendatakse piiranguid tööpäeva pikkusele ja lubatakse koolikohustuse täitnud alaealistel töötada kuni 8 tundi päevas;
  • alaealiste töötamist öisel ajal muudetakse paindlikumaks;
  • alaealistel lubatakse teha mõningaid töid, mis on neile hetkel keelatud;
  • lihtsustatakse tööloa saamise protsessi.

Lähemalt saate planeeritavate muudatustega tutvuda siin.

Üle-eestiline edulugude konkurss „Õppimine on põnev!”

Edukuse ja toimetuleku suurim eelis peitub ettevõtlikkuses!

Projekti „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõikidel haridustasemetel“ (EETA) raames tunnustavad haridusprogramm „Ettevõtlik kool“ ja Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik koole ja lasteaedasid nende ettevõtlikkuse eest konkursiga “Õppimine on põnev!”. Edulugude konkurss toob esile ja tutvustab laiemale auditooriumile ettevõtlikku hoiakut väärtustavate haridusasutuste tegevusi. Konkursi edulugude tähtsamad kriteeriumid on seotus päriseluga, läbipõimitus õppekavaga ja noorte vastutuse osakaal tegevuse juures.

Auhinnad antakse välja järgmistes kategooriates:

  • Parim heategu kogukonnale
  • Parim koostöö partneriga
  • Põnevaim tund
  • Parim noorte/laste algatus
  • Ettevõtlik lasteaed (auhinnafondi rahastata EETAst)

Kõik eduloo esitamiseks vajalik on leitav www.evkool.ee.

Edulugusid ootame elektrooniliselt hiljemalt 30.06.2016

e-postile ettevotlikkool@gmail.com.

Võitjad selguvad ja saavad auhinnatud sügisel 2016. üle-eestilisel Haridusfestivalil.

2016 edulood

Tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA räägib tuleviku tööst

OSKA on tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem, mis otsib vastuseid küsimustele, kui palju ja milliste oskustega inimesi on meie tööturul vaja praegu ja tulevikus, kus ja kuidas neid oskusi saab omandada ning mida peaks haridussüsteemis ja elukestvas õppes muutma, et tulevikuvajadustele vastata. OSKA uuringud valmivad tööandjatest, koolidest, riigiametnikest ekspertide koostöös.

Esimesi OSKA tulemusi esitleti 20. aprillil ja neist selgus, et lähiaastatel tuleb suurendada kõrgemat lisandväärtust loovate töötajate arvu ning piirata osade erialade ületootmist. Eesti majanduse arenguks vajalike oskuste arendamisele  ja tulevikuametite õpetamisele IKT, arvestusala, metsanduse ja puidutööstuse valdkondades peavad kaasa aitama nii koolid, tööandjad kui hariduse valdkonda kujundavad institutsioonid.

Vaja kõrgemat lisandväärtust tootvaid töötajaid

OSKA uuringutest selgus, et Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmiseks tuleb lähema 10 aasta jooksul suurendada kõrgemat lisandväärtust loovate töötajate arvu, mida saavad teha nii koolid kui tööandjad soodustades töötajate õppimist ja kooli lõpetamist, et väheneks koolist väljalangevust.

Uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste tellimiseks ja kasutamiseks vajatakse kõigis majanduse valdkondades kokku aastaks 2020 tänasest 1,5 korda rohkem IKT-spetsialistide. Selleks on vaja, et vähemalt 70 protsenti IKT erialadel õppe alustajatest jõuaks lõpudiplomini. Seetõttu on oluline vastuvõtu suurendamise asemel toetada õppijate jõudmist lõpetamiseni.

OSKA raportitest selgub, et arvestusala valdkonnas on täna kutsehariduse tasemel raamatupidajate ületootmine, mistõttu soovitabki raport Haridus- ja teadusministeeriumil vähendada koolitustellimust.  Samal ajal on aga puudu analüütiliste oskustega magistri tasemel haridusega arvestusala spetsialistidest, kes suudaksid suurandmeid analüüsides tuua välja neist juhtimisotsuste jaoks olulise. Samuti ütleb analüüs, et suure tõenäosusega kaob lähiaastatel aastas 150-250 lihtsamat tööd tegeva raamatupidajate töökohta, mida praegu täidavad valdavalt kõrgharidusega naised, vanuses üle 45 aasta.

Metsandus on üks kasvuvaldkondadest

Metsandus ja puidutööstus on kasvuvaldkonnad, kuhu ettevõtjad investeerivad töökohtade loomiseks maapiirkondadesse väljapoole Tallinna ja Harjumaad. Paraku on kohapeal raske leida sobivate oskustega tööjõudu.

Tööandjad ootavad tasemeõppest suure pildi nägemise ja praktiliste oskustega töötajaid, kes on võimelised kiiresti töösse panustama. Selleks on vaja siduda tasemeõpe tihedamalt praktiliste oskuste omandamisega, aktiivõppemeetodite ning praktikaga. Eriti oluline on see metsanduse ja puidutööstuse valdkondades, kus on uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga seoses on vaja lisandväärtuse tõstmiseks tehnilise joonestamise oskusega insenere, liinioperaatoreid ja ka harvesterijuhte kettsaega töötavate raietööliste asemel.

OSKA uuringud soovitavad ka loobuda bakalaureuse- ja rakenduskõrghariduse õppekavade selgest eristamisest. Selleks on vaja muuta ülikooliseadust, rakenduskõrgkooli seadust ja kõrgharidusstandardit ning tuua kõrghariduse esimese astme õppekavades võimalus valida kolmandal õppeaastal  akadeemilisema või rakenduslikuma suuna vahel.

OSKA esimeste tulemustega on võimalik tutvuda veebilehel: oska.kutsekoda.ee

Ettevõtlusõppe programm toetab koostööd

Ettevõtlikkuse arendamise vajadus ja ettevõtlusõpe on viimasel ajal saanud mitmesugustel foorumitel ja ajakirjanduses järjest rohkem tähelepanu. Küsisime programmi sisutegevustega seotud õppejõududelt:

Mis on just selle ettevõtlusõppe programmi tugevused?

  • Marge Täks, ettevõtlusõppe programmi sisujuht, Tartu Ülikool
    Marge_Taks2015

Ettevõtlusõppe programmi kõige olulisem märksõna on koostöö – programm on disainitud selliselt, et see eeldab koostööd  mitme osapoole vahel – õppurid, õpetajad, tööandjad jpt. Selline laiapõhjaline koostöö programmi eesmärkide elluviimisel eeldab kõikidelt osapooltelt pingutust, mugavustsoonist väljumist ja hariduse nägemist uudsemast vaatenurgast. Oleme ju harjunud haridusasutustes igaüks eraldi oma asju ajama. Samas ettevõtlusõpe eeldab meeskonnatööd, ettevõtlikku suhtumist, avatust, uudseid innovaatilisi lahendusi ja praktilist tegutsemist. Ettevõtlusõppe programmi eesmärgid toetavad ühtlasi õpetaja ja koolijuhi programmi eesmärke, kus muutuvas, õppijakeskses õpikäsituses rõhutatakse ettevõtliku ja koostöise hoiaku ning loovuse ja innovaatilisuse arendamise vajadust.

  • Piret Arusaar, ettevõtlusõppe programmi eelinkubatsiooni töörühma juht, Tartu Ülikool
    Piret Arusaar_PILT_2_12

Programmi toel on võimalik ellu kutsuda uusi haridustasemete üleseid initsiatiive ja tegevusi noorte ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamiseks. Näiteks eelinkubatsiooni e äriideede arenguprogrammi on suurema või vähema eduga mõnes kõrgkoolis varasematel aastatel piloteeritud, kuid see on pigem jäänud ühe kõrgkooli keskseks tegevuseks. Ettevõtlusõppe programmi toel piloteeritakse aga täiesti uudset lähenemist eelinkubatsioonile, kus eri haridustasemete ja koolide õppuritel on võimalus ühises meeskonnas arendada maailma muutvaid ideid, jagada mitmesuguseid teadmisi ja kompetentse, katsetada meeskonnatöö valusid ja võlusid ning saada unikaalne kogemus parimate praktikute seminaridelt või mentornõuna. Kui mul oleks võimalik olla taas tudeng, kasutaksin kindlasti seda suurepärast võimalust uudse ja kasuliku ettevõtlusalase õpikogemuse saamiseks!

 

  • Mervi Raudsaar,programmi ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe pädevuste arendamise töörühma juht, Tartu Ülikooli ettevõtluse õppetooli juhataja
    Mervi_Raudsaar

Ettevõtlusõppe programmi tugevus on eelkõige koostöö kõrgkoolide vahel – siin programmis ei ole iga kõrgkool eraldi, nad ei ole omavahel konkurendid, vaid kõik tegutsevad kooskõlastatult ühe eesmärgi nimel. Enamgi veel. Kõrgkoolid teevad koostööd kutseharidusasutuste ja üldhariduskoolidega, kaasates nende õpilasi üritustesse. Kõrgkooliõppejõud arendavad koos õpetajatega uusi meetodeid ja õppemooduleid ning korraldavad ettevõtlikkuse ja ettevõtluse täienduskoolitusi. Peetakse silmas, et kool, kutsekool, kõrgkool peab muutuma ettevõtlikumaks ning õppetöö õppijakesksemaks ja elulähedasemaks. Ettevõtlusõpe soodustab selliseid arenguid. Liigutakse selles suunas, et iga koolilõpetaja võiks olla valmis vajaduse korral ka ise endale ja teistele tööandjaks hakkama või siis olema ettevõtlik, vastutustundlik töötaja, miks mitte ka kogukonna elu edendaja. Muutmaks mõtteviisi, ei piisa pingutustest haridussüsteemi sees, seepärast on programmi partneritena kaasatud arenduskeskused, ettevõtjad ja nende esindusorganisatsioonid. Katsutakse leida parimad koostöövõimalused ja tegevused ühiste sidusgruppidega.

Õppurite äriideede arendusprogramm startis edukalt

Õppurite jaoks sai ettevõtlusõppe programm hoo sisse eelinkubatsiooni ehk üle-eestilise äriideede arendusprogrammi avalaagritega „Loomehäkk”, „Ideede raju” ja „Ideede öö”. Äriideede arendusprogramm pakub nii kõrg-, kutse- kui ka üldhariduse tasemel õppijatele praktilise väljundiga ettevõtlusalast õpikogemust, mis julgustab noori edaspidi ettevõtlusega alustama.

Eelinkubatsiooni käigus arendavad noored oma idee ärimudeliks. Meeskondadel tuleb endale selgeks teha, miks, mida, kellele ja kuidas nad kavatsevad pakkuda. Programm on semestripõhine ja see on avatud kõigile kõrg- ja kutsekoolide õppuritele. Alustatakse avalaagrite ehk inspiratsiooniseminaridega uute ideede leidmiseks. Sellele järgneb idee ja meeskonna arengut toetav neljakuuline praktiline koolitus. Meeskonnad saavad tuge ettevõtjatest mentoritelt ja valdkonna asjatundjatelt. Iga semestri lõpus toimuval võistlusel esitlevad meeskonnad oma ärimudelit. Õpilastele ja tudengitele on kõigis tegevustes osalemine tasuta.

Eelinkubatsiooni jätkutegevustes tehakse koostööd Eestis tegutsevate ettevõtlusinkubaatorite ja kiirenditega, et pakkuda meeskondadele võimalust arendada oma ärimudelit edasi, kasutades vajaduse korral mentoreid ja tuge lisarahastuse leidmisel.

Eelinkubatsiooni programmi koostamisel on lähtutud eri haridustasemetel juba toimuva ettevõtlusõppe ja lennuka äriideega väikeettevõtete – iduettevõtete ehk start-up-ettevõtete – arendustegevuste parimatest praktikatest. Eelinkubatsiooni juhtkeskusi on kolm: Tallinna Ülikoolis keskendub programm loomeettevõtluse, Tallinna Tehnikaülikoolis tehnoloogiaettevõtluse ja Tartu Ülikoolis valdkondadeüleste äriideede arendamisele.

  1. aastal on kavas toetada kokku umbes 80 meeskonda, kelle ideest on programmi lõpuks välja arendatud perspektiivikas ärimudel.

Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Estonian Business School, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Maaülikool teevad ettevõtlike noorte inspireerimiseks eelinkubatsiooni kaudu tihedat koostööd kutse- ja rakenduskõrgkoolide ning ettevõtluse tugiorganisatsioonidega.