Uuring: Eesti rõiva- ja tekstiilitööstus vajab ärimudeli muutust

Kümne aasta jooksul väheneb rõiva- ja tekstiilitööstuses ametikohtade arv pea kümnendiku võrra. Tööjõupuuduse leevendamiseks tuleb ettevõtjatel tegeleda tootearenduse ja tootmise automatiseerimisega, selgus OSKA uuringust.

OSKA uuringujuhi Ave Ungro sõnul on rõiva- ja tekstiilitööstuses madal nii palk kui tööviljakus. „Kuigi töökohtade arv tulevikus kahaneb, ei ole praegustel tingimustel piisavalt uusi töötajaid leida võimalik. Lisandväärtuse suurendamine, tootlikkuse kasvatamine ning tootmise automatiseerimine aitavad nii töökohti vähendada kui palka tõsta,” ütles Ungro.

Uuringu järgi toob ärimudeli muutus kaasa konstruktorite, tootearendustehnoloogide ja operaatorite töökohtade arvu kasvu. Samas ei ole nende erialade lõpetajaid piisavalt. Sisseastujate arv konstruktorite ja tehnoloogide õppesse on oluliselt vähenenud, eelmisel õppeaastal asus pea poole võrra vähem tudengeid konstruktoriks või tehnoloogiks õppima kui neli aastat varem.

Ülevaade uuringu tulemustest

OSKA rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuse uuring

OSKA rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuse uuringus analüüsiti tööjõu ja oskuste vajadust aastani 2025 ning  esitati ettepanekud, kuidas seda täita.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitustes.

OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Uuring: assistentide ja sekretäride ametikohti jääb tulevikus vähemaks

Järgmisel kümnel aastal väheneb administreerimise ja personaliarvestuse hõive ning suureneb nõustamise ja personaliarenduse töökohtade arv. 

OSKA uuringujuhi Riina Tilga sõnul väheneb assistentide ja sekretäride ametikohtade arv 15 % aastaks 2025. „Assistenditöö rutiinsem osa on automatiseeritav, juba praegugi näeme vastuvõtusekretäride asemel nutilahendusi. Sekretäridelt eeldatakse ka aina erinevamaid teadmisi ja oskusi, näiteks andmekaitse, sotsiaalmeedia haldamine, turundus või tervisedendus“, loetles Tilk.

Uuringu andmetel koolitatakse personalitöö ning teabe- ja dokumendihalduse erialadel töötajaid rohkem, kui tööturg vajab. Seetõttu võib lõpetajatel olla raske erialast tööd leida.

Uuringu järgi kasvab tulevikus vajadus karjääriteenuste ning ärinõustamise järele

Karjääriteenuseid vajatakse rohkem, sest aina enam tuleb inimesi tööturule tuua ja neid seal hoida. Samuti on muutunud töötajate ootused oma tööelu kujundamisele.

Tööjõupuudusest ning tehnoloogilistest arengutest tulenev ärimudelite muutus majanduses suurendab aga vajadust nõustamisteenuse järele.

Ülevaade personali- ja administratiivtöö ning ärinõustamise uuringust

OSKA personali- ja administratiivtöö ning ärinõustamise uuring

OSKA personali- ja administratiivtöö ning ärinõustamise uuringus analüüsiti tööjõu ja oskuste vajadust aastani 2025 ning esitati ettepanekud, kuidas seda täita.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitustes.

OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Majandusarvestus vajab nii magistrikraadi kui rakenduskõrgharidusega töötajaid

OSKA arvestusala uuringu järgi on tulevikus vaja nii magistrikraadi kui rakenduskõrgharidusega majandusarvestuse spetsialiste. Rakenduskõrghariduse lõpetajate osakaal aga kahaneb bakalaureuseõppe kasuks.

Uuringu järgi väheneb rutiinsemate raamatupidamistööde hulk ning arvestusala spetsialistidelt oodatakse üha enam võimekust tõlgendada erinevate andmestike põhjal organisatsioonide juhtimisotsusteks vajalikku infot. Raamatupidamise õppekohtade vähendamine kutsehariduses ning majandusarvestuse rakenduskõrghariduse osakaalu suurendamine koos magistriõppe mahu säilimisega olid arvestusala uuringu olulisemad ettepanekud.

OSKA peaanalüütik Yngve Rosenbladi sõnul jagub küll magistrikraadiga lõpetajaid, kuid rakendusliku suunitlusega õppekohti jääb vähemaks. „Kuigi kõrgharidusse majandusarvestust õppima asunute arv ei ole viimastel aastatel muutunud, on vähenenud just rakenduskõrghariduse osakaal, mis ei ole tööandjate jaoks soovitatav arengusuund. Rakenduskõrgharidus on tööandjate seas hinnatud ka teistes valdkondades, kuid ometi väheneb õppijate arv oluliselt kiiremini kui bakalaureuseõppes“, selgitas Rosenblad.

Kutsehariduses on OSKA uuringust lähtuvalt vastuvõetute arvu vähendatud. Kui 2015/16 õppeaastal oli raamatupidaja eriala kutseõppes 506 vastuvõetuga suuruselt teisel kohal, siis 2017/18 õppeaastal viiendal – 305 vastuvõetuga.

OSKA arvestusala uuringus tehti ettepanekuid selleks, et viia tuleviku tööjõu ja oskuste vajadus vastavusse hariduses pakutavaga. Ettepanekute seirest selgus, et suurem osa neist on kas ellu viimisel (65%) või plaanitakse ellu viia (18%). Ligi viiendik ettepanekutest olid ka sellised, mida rakendada ei plaanita.

Uuringu koostamises osalenud arvestusala eksperdid said ülevaate ettepanekute ellu viimisest. Ekspertide arutelust selgunud kitsaskohtade lahendamiseks täpsustati ettepanekute sisu ja vastutajaid.

2016. aastal valminud uuringus analüüsiti, milline on arvestusala tööjõu- ja oskuste vajadus aastaks 2020 ning kuidas peaks sellele vastamiseks muutma erialast õpet kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitust.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eestis tuleviku tööjõu ja oskuste prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täiendõppes. OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Metsanduse ja puidutööstuse kutseõpe lähtub tuleviku tööjõuvajadusest

Metsanduse ja puidutööstuse kutseõppe erialade õpetamine on viidud kooskõlla OSKA uuringust selgunud vajadusega tööjõu järele aastaks 2025. Suurendatud on nutikate erialade õppekohti ning vähendatud lihtsamate oskustöötajate õpet.

OSKA metsanduse ja puidutööstuse uuringu järgi toob tehnoloogia areng kaasa suurema vajaduse nutikate metsamasinate (harvester, forvarder) juhtide ning CNC-pingi operaatorite järele. Tulevikus on tööd vähem raietöölistel ning mehaaniliste puidupinkide operaatoritel.

OSKA vanemanalüütik Rain Leoma sõnul on alates eelmisest õppeaastast kutsekoolide õppemahtusid muudetud, et tagada vajalike töötajate väljaõpe tuleviku tarbeks. „Näiteks CNC töötlemiskeskuse operaatori õppesse on vastuvõtt suurenenud poole võrra ning mehaaniliste puidupingioperaatorite õpet on vähendatud 1/3 võrra“, lausus Leoma.

Metsanduse ja puidutööstuse uuringu ettepanekute ellu viimise arutelus osalenud eksperdid tõdesid, et üldharidus- ja kutsekoolide parem koostöö aitaks valdkonna erialadele rohkem õppureid leida. Koole kutsuti üles gümnaasiumiastme ainete õpet integreerima, üksteisi õppebaase kasutama jmt.

Uuringu andmetel on juurde vaja kõrgharidusega tootmisjuhte, tootearendajaid ja materjaliteadlasi. Ülikoolide hinnangul aga noored neid erialasid piisavalt ei vali. Rain Leoma tõdes, et viimastel õppeaastatel on kõrgkoolide metsanduse ja puidutööstusega seotud erialadele sisseastumine vähenenud ca 13%. „Juhul, kui Eestisse ehitatakse plaanitavad puidurafineerimistehased, võib meil puudu jääda puidukeemiaspetsialistidest“, ütles Leoma.

OSKA metsanduse ja puidutööstuse uuringus tehti ettepanekuid selleks, et viia tuleviku tööjõu ja oskuste vajadus vastavusse hariduses pakutavaga. Ettepanekute seirest selgus, et rõhuv enamus on kas ellu viimisel (67%) või plaanitakse ellu viia (23%). Kümnendik ettepanekutest olid sellised, mida ellu viia ei plaanita.

Uuringu koostamises osalenud metsanduse ja puidutööstuse eksperdid said ülevaate ettepanekute ellu viimisest. Ekspertide arutelust selgunud kitsaskohtade lahendamiseks täpsustati ettepanekute sisu ja vastutajaid.

2016. aastal valminud uuringus analüüsiti, milline on metsanduse ja puidutööstuse tööjõu- ja oskuste vajadus aastaks 2025 ning kuidas peaks sellele vastamiseks muutma erialast õpet kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitust.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eestis tuleviku tööjõu ja oskuste prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täiendõppes. OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Aita valida aasta parimad ettevõtlusõpetaja, mentor ja vilistlane!

Juba ligi 8 aastat on JA Eestil olnud au välja kuulutada „Aasta ettevõtlusõpetaja“ ja „Aasta mentor“ tiitlid. Möödunud aasta juubelipidustuste ajal hakati tunnustama ka JA Eesti programmide vilistlasi. Anna ka Sina oma panus ning esita oma kandidaat. Head inimesed on tunnustamist väärt!

Aasta ettevõtlusõpetaja on õpetaja, kes õpetab jooksval aastal ettevõtlust põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, juhendab jooksval õppeaastal vähemalt üht tegutsevat õpilasfirmat (v.a algklasside õpetaja), on oma õpilasi innustanud osa võtma erinevatest õpilasüritustest ja programmidest. Aasta ettevõtlusõpetaja inspireerib ja julgustab õpilasi olema ettevõtlikud ning aktiivsed, kasutab õppes reaalse ettevõtlusmaailma kogemust, organiseerib õppetööväliseid üritusi ning tema õpilased on saavutanud erinevates ettevõtmistes silmapaistvaid tulemusi. Lisainformatsioon, tingimused kandidaatidele ja kandidaatide esitamine on leitav JA Eesti koduleheküljelt.

JA Eesti soovib tunnustada ka inimesi, kes on vabtahtlikuna aidanud kaasa noore põlvkonna ettevõtjate arendamisele. Soovime esite tõsta inimesi, kes on jaganud oma teadmisi õpilastele klassitunnis või ärikonsultandina ning aidanud lähendada ettevõtlusõpet tegelikule ärimaailmale. Lisainformatsioon, tingimused kandidaatidele ning kandidaatide esitamine on leitav JA Eesti koduleheküljelt.

JA Eesti programmide eesmärk ei ole kunagi olnud olla tippsündmus noore inimese elus, vaid luua noorele fundamentaalne stardiplatvorm, saamaks tõeliseks tuleviku tegijaks. Seetõttu hindame „Vägeva vilistlase“ valimisel eelkõige saavutusi, mis on korda saadetud pärast JA programmi lõpetamist. Konkursi käigus soovime kaardistada JA Eesti kõige silmapaistvamaid vilistlasi. Lisainformatsioon, tingimused kandidaatidele ning kandidaatide esitamine on leitav JA Eesti koduleheküljelt.

Anna oma panus ning tunnusta parimaid!

Junior Achievement Eesti kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks

EV juubeliaastal ilmub uus majandusõpik, mille abil saavad targemaks Eesti koolinoored, aga miks mitte ka kooli juba lõpetanud inimesed. Targad kodanikud on Eesti peamine taastuv ressurss. Juba augustikuus on võimalik lehitseda uut majandusõpikut.

Junior Achievement Eesti, SEB ja EBS koostöös mitmete teiste edukate Eesti ettevõtetega pühendavad oma 2018. aastal ilmuva majandusõpiku Eesti Vabariigi 100. aastapäevale. Õpiku autoriteks on EBS-i õppejõud ja teised oma valdkonna spetsialistid. Õpiku abil saavad majanduse algteadmisi omandada noored üle terve Eesti. Teadmiste omandamise muudavad huvitavamaks ja elulisemaks lood meie edukate ettevõtete tegemistest. Käsitlemist leiavad uued temad – start-up’id, sotsiaalmeedia, investeerimine ja mitmed teised olulised valdkonnad.

Majandusteadmised aitavad teha paremaid igapäevaelu otsuseid, mõista meie ümber toimuvat ning planeerida oma tulevikku. Targad kodanikud on meie isamaa peamine taastuv ressurss ning iga selle ressursi hoidmiseks ja suurendamiseks kulutatud euro toob nii inimesele endale kui ka riigile tuhandekordset tulu.

Lisainfo õpiku kohta on leitav JA Eesti koduleheküljelt.

Osale koolitusel majandus- ja ettevõtlusõppe paremaks korraldamiseks

Ettevõtlus- ja majandusõpetajaid ning ettevõtlusõpet toetavaid spetsialiste oodatakse osalema 23. aprillil ja 10. mail toimuval koolitusel, mille eesmärk on õpetajatel mõista ettevõtlikkust ja ettevõtluspädevuse komponente, osata neid hinnata ja kasutada tundides ning saada ettevõtlikkust ja ettevõtluspädevusi kirjeldavat abimaterjali. Registreeruda saab 16. aprillini.

Euroopa Liidu Sotsiaalfondist rahastatud programmi “Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel (Edu & Tegu) raames koolitusele “Õpilase ettevõtlikkus- ja ettevõtluspädevuse kujundamine majandus- ja ettevõtlusõppes”. Koolitus toimub 23.04.2018 ja 10.05.2018, kell 10.00 – 17.15 Tallinna Ülikoolis (Haridusinnovatsioonikeskuse auditooriumis T-412).

Osalema on oodatud üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste ettevõtlus-ja majandusõpetajad ning teised ettevõtlusõpet toetavad spetsialistid.

Koolituse eesmärgiks on õpetajatel mõista ettevõtlikkust ja ettevõtluspädevuse komponente, osata neid hinnata ja kasutada tundides ning saada ettevõtlikkust ja ettevõtluspädevusi kirjeldavat abimaterjali. Räägime praktilistest õppemeetoditest ettevõtluspädevuse kujundamisel ja analüüsime seniseid praktikaid.

Koolitus on osalejale tasuta, kuid palume ennast registreerida hiljemalt 16.04 või kuni vabade kohtade täitumiseni.

 

Täpsemalt Edu & Tegu koolituste kohta Tallinna Ülikoolis leiate siit.

Kuidas me superettevõtteid käima tõmbasime

Merit Luik
Tartu Tamme gümnaasiumi karjäärikoordinaator, inimeseõpetuse õpetaja

Merit Luik: „Noored saavad huvituda ainult sellest, millest nad midagi teavad ja mida mõistavad.”

OSKA materjalide lugemine inspireeris õpilasi välja töötama õendusroboteid, loomade vaimse tervise kliinikut, keeleõppe vestlusrobotit, korduvkasutusega pabertaldrikuid, tankitehast jpms.

Info töömaailma kohta on olnud ikka karjääriõpetaja kirstunael. Esmalt seetõttu, et tööturg ise ning selle kohta käiv informatsioon muutub kiiresti. Muutub ametite sisu ning nende jaoks vajalikud pädevused ja hariduslikud eeldused, muutuvad ühiskonna ning tööandjate ootused ja vajadused, muutub tööjõu koosseis ja hulk. Samuti on õpetaja jaoks tööturgu puudutavat infot tihti raske leida. Infokillud paiknevad eri kohtades internetis ja muudes materjalides. Sageli nõuab asjakohaste materjalide leidmine head õnne või personaalseid kontakte. Lisaks kalduvad olemasolevad materjalid olema õppetöös kasutamiseks liiga keerulised, kuivõrd need on koostatud eelkõige materjali tellija vajadusi silmas pidades. Õppetöös rakendamiseks tuleks neid õpilaste jaoks kohandada, mis on omakorda ajamahukas töö. Seetõttu on õpetajate jaoks keeruline saada esmalt ise tööturust tervikpilt ning omajagu väljakutseid pakub kogutud info vormimine metoodikateks, mis aitavad saadud teadmisi õpilastega jagada.

Rõõm ootamatult leitud varandusest

Suur oli mu rõõm, kui avastasin OSKA. Need on Eesti majanduse arenguks vajalike oskuste ja tööjõuvajadust käsitlevad analüüsid (vt oska.kutsekoda.ee). Õpetaja ja karjäärikoordinaatorina kõnealuseid analüüse sirvides tõdesin rõõmuga, et loodud materjalid täidavad mitmeid varasemaid lünki. OSKA materjalide hulgas on ühes kohas koos nii tööturgu ja selle arenguid tervikuna käsitlevad analüüsid kui ka ülevaated valdkondade kaupa. Samuti on õpetaja vaatevinklist rõõmustav, et loodud materjalid on eri vormis, erineva mahuga ja seetõttu mitmekesiselt rakendatavad. Kiireks ülevaateks on head lühiaruanded, põhjalikuma pildi saamiseks pikemad ülevaated, huvi äratamiseks filmiklipid ning teemade illustreerimiseks infograafika. Materjalidega töötamise teeb mugavaks ja ajasäästlikuks analüüside ühesugune ülesehitus ja vormistus. Materjalide usaldusväärsust suurendab see, et nii tööturu üldiste suundumuste kirjelduste kui ka valdkondlike analüüside koostamisel on kaasatud eri taustaga spetsialiste.

Eelöeldu põhjal võib öelda, et OSKA analüüsid on karjääriõppes rakendatavad mitmel viisil. Ühelt poolt on need hea teadmiste täiendamise vahend õpetajale ja karjäärikoordinaatorile endale ning saadud info toel on lihtsam seada asjakohaseid karjääriõppe prioriteete. Teisalt on valminud tekstid, infograafika ja videod väga head näitlikud materjalid üld- ja karjääriõpetuse tundide kasutamiseks ning töömaailma põhjalikuks tundmaõppimiseks.

Mis põhimõtetest ma OSKA rakendamisel lähtun?

Minu esialgne rõõm leitud „varandusest” tuhmus aga veidi, kui jõudsin oma mõtetega eneseharimisest kaugemale. Kuidas väärtuslikku teadmist metoodikate loomisel nii ära kasutada, et õpilaste teadmised paraneksid ning nende karjäärivalikud teadlikumaks ja ühiskonna vajadustega kooskõlalisemaks muutuksid? Võtsin vastu väljakutse kavandada oma õpilaste jaoks tegevus, mis suunaks neid OSKA analüüsidega mõtestatult tegelema. Õppetegevuse loomisel lähtusin järgmistest printsiipidest.

   • Õpilane on aktiivne.

Õpetaja poolt tööturust ülevaate andmisel on omad eelised. Õpetaja eelteadmised võimaldavad tal osutada olulistele momentidele, milleni õpilased iseseisvalt töötades ei pruugi jõuda. Samuti suudab õpetaja keerulise informatsiooni õpilastele vajadusel eakohaseks ja mõistetavaks muuta. Samas on ajaressurss piiratud ning tundides jõuaks õpetaja käsitleda vaid tööturu üldisi suundumusi, suur osa väärtuslikust infost jääks aga kasutamata.

Parem on anda õpilastele võimalus valida ise teemasid, mis on nende huvidega seotud. Teemade hulk laieneb kiiresti ja lisaks kinnistuvad teadmised aktiivses õppeprotsessis oluliselt tõhusamalt kui passiivselt õpetaja esitlust kuulates. Nutikalt püstitatud tööülesanne tagab aga selle, et olulised momendid ei jää tähelepanuta.

   • Rühmas rikkamaks.

Individuaalse tegevuse eelis on, et õpilane saab vastavalt oma eelistustele ning kaaslastest sõltumata valida nii teema kui ka töötamise viisid ja aja. Rühmategevus nii palju võimalusi ei paku. Ainuüksi teemavalikule ja tegevusplaani loomisele kulub palju aega. Kuid rühmal on ka üks suur pluss – seal töötades on võimalik õpilaste vastastikune rikastamine ning tööde ettevalmistamise ja esitluste käigus arenevad rühmaliikmetel ka töömaailmale nii vajalikud koostööoskused.

Minu super ettevõte”

Nõnda saigi 12. klassidele loodud õpi­projekt „Minu super ettevõte”. Eesmärk oli toetada õpilasi haridus- ja töövalikute tegemisel. Õpiprojektis tuli õpilastel rühmades ja õpetaja juhendamisel kolme nädala jooksul koostada kirjalik ülevaade ja suuline esitlus nende valitud ettevõtte või asutuse kohta. Ettevõtte tegevusvaldkond oli võimalusel seotud noorte enda karjääriplaanidega. Ülevaate koostamisel tuli lisaks vabalt valitud tekstidele kasutada ka OSKA materjale. Ülevaates kajastati järgmist.

  • Ettevõtte kirjeldus: nimi, tegevusala, toodete või teenuste ning sihtgrupi kirjeldus.
  • Ettevõtte personali üldine kirjeldus: personali suurus, ootused töötajate haridusele, teadmistele, oskustele ja hoiakutele.
  • Töörühma liikmete kirjeldus: amet ettevõttes, peamised tööülesanded, omandatud haridus (kool, eriala).
  • Ettevõtte suurimad väljakutsed ja arenguvõimalused lähema kümne aasta perspektiivis.
  • Ettevõtte töökorraldus: juhtimine, tööpäeva pikkus, töötamise asukoht ning töökeskkonna kirjeldus, töötajate motiveerimise põhimõtted.
  • Rühmatöö analüüs: hinnang ajaplaneerimisele, tööülesannete jagamisele ning täitmisele ja lõpptulemusele.


Unelmad ja reaalsus

Õpiprojektide käigus valmis hulgaliselt põnevaid ettevõtteid:

  • ökoloogilist mõtteviisi toetavad Bio­plast (biolagunev plast) ja Plat3 (mitmekordselt kasutatavad pabertaldrikud),
  • terviseteenuseid osutavad Health Robots HERO (õendusteenuseid pakkuvad terviserobotid) ja MediDrone – Emergency Air Patrol (esmaabidroonid inimeste aitamiseks ligipääsmatutes kohtades),
  • lisaks töötati välja telefonirakendus mööbli valimiseks ja tellimiseks, loomade vaimse tervise kliinik, tankide tootmine, katastroofikapsel Doom, alternatiivmeditsiini keskus, vanadekodu, ratastel ilusalong, keeleõppe vestlusrobot jne.

Suur osa energiast kulus õpilasrühmadel toote või teenuse leidmisele ning rühmaliikmete ametite kirjeldamisele ettevõttes. Õpilased kasutasid OSKA materjalidest kõige oskuslikumalt tööturu globaalseid trende käsitlevaid tekste. Toote ja sihtgrupi valiku põhjendamisel ja ettevõtte tulevikuperspektiivide käsitlemisel viidati samuti OSKA-le.

Õppeprotsessi analüüsides tõid õpilased välja, et meeskonnatöö planeerimine ja organiseerimine pikema perioodi jooksul vajab veel treenimist – õpilased on harjunud täitma väikesemahulisi, individuaalseid ja selget lõpp-produkti nõudvaid ülesandeid.

Samuti võis märgata, et loov ülesanne mõjub õpilastele kahetiselt. Osal õpilastel tekkis frustratsioon – kui pole ühte kindlat lahendust, on hirm valesti tegemise ees kerge tekkima. Teisalt võis ülesanne tunduda petlikult lihtne, mis soodustas aja ebaratsionaalset kasutamist ja seetõttu nõrgemat tulemust. Samas õpilasi rühmas töötamine ikkagi inspireeris ja tekitas sünergiat. Klassides toimunud esitlused olid diskussioonirohked ja meeleolukad.

Esitluste järel valiti klassis lemmiktööandja ja see oli mõnelegi lisatunnustus.

Mida sellest kõigest arvata?

Ülalkirjeldatu on vaid üks katsetus, kuidas jagada OSKA materjalides peituvat väärtuslikku teavet õpilastega. Kõige tõhusamad lahendused on kindlasti veel leidmata. OSKA analüüsid pakuvad suurt tuge põnevate ja eluliste õppemeetodite väljatöötamiseks, kuid eeldavad õpetajalt loovust ja vaja on ka aega. Olen tänulik OSKA meeskonnale, et nad nõnda tänuväärse töö on teha võtnud. Olen tänulik oma õpilastele, et nad minuga neid katsetusi kaasa on teinud ning sel viisil ennast ja mind harinud.

Noored saavad huvituda ainult sellest, millest nad midagi teavad ja mida mõistavad. Meie ülesanne koolis on aidata noorte jaoks avada töömaailma nõnda, et nad seda tunneksid ja mõistaksid. Siis saavad nad teha enesekindlalt valikuid, millest on kasu ühiskonnal ja rõõmu neil endil.

 

Arikkel ilmus esmakordselt Õpetaja Lehes 9. märtsil 2018.

Aprillis toimub õpilaste teadusfestival

Planeerige aprillikuusse üks tegevusi täis õppepäev väljaspool kooli ja tulge õpilaste teadusfestivalile!

Festival toimub 12.-13. aprillil Eesti Rahva Muuseumis Tartus ja on külastajatele tasuta. Sel päeval pakub ka ERM festivali külastajatele erihinnaga pääsmeid. Vajalik on õpilasgrupi eelregistreerimine (avaneb märtsi algul) festivali kodulehel, et korraldajad saaksid paremini õpilasi suunata. Transpordisoodustuse kohta leiate infot festivali kodulehelt.

Miks tulla?

  • Õpilased, kellel gümnaasiumis või põhikoolis uurimistöö tegemine käsil või ees, saavad väga hea ülevaate konkursil osalevate uurimistööde teemadest, kasutatud meetoditest, järelduste tegemise ja tulemuste esitlemise võimalustest.
  • Uurimistöid juhendavad õpetajad saavad oma töö arendamiseks ülevaate konkursitöödes kasutatud metoodikast, teemavalikust ja tööde tasemest.
  • Noorematele õpilastele pakub tihe ja huvitav festivaliprogramm kokkupuudet erinevate teadusvaldkondadega ning rikastab õppetööd koolivälise keskkonnaga.
  • Festivalil saab ülevaate üldhariduskoolis tehtavate uurimistööde sisust ja tasemest ning tutvuda erinevate teaduse populariseerijate tegevustega, kes noorte huvi teaduse ja tehnoloogia vastu äratavad.
  • Algkooliõpilaste projekte uurides saab selgeks, et teadusega saab tegelda juba esimestest klassidest alates.
  • Soovitame festivali õppetööga sidumiseks kasutada selleks loodud vaatluslehti.
  • Ettevõtjad näevad, missugusid teadusteemad  meie noortele kõige enam huvi pakuvad ja kuidas see kõik majanduse heaks töötama võiks hakata.

 Mis festivalil toimub?

Festivalil

  • esinevad stendiettekannetega  õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimad, kelle hulgast valitakse välja riiklike preemiate ja eriauhindade saajad, mida annavad välja erinevad asutused. Ka külastajad saavad sõna sekka öelda ja oma lemmiku valida! Kõigi konkursile esitatud tööde kokkuvõtted leiab kogumikust, mis valmib festivaliks;
  • saab vaadata, mida põnevat teavad ja on uurinud algklasside lapsed;
  • saab näha teadusteatrite etendusi;
  • kuulata inspireerivaid ettekandeid;
  • saab osaleda teadustöötubades;
  • saab tutvuda teaduse populariseerijate tehtavaga.

Kes on oodatud külastama?

  • Üldhariduskoolide õpilased ja uurimistööde juhendamise ja korraldamisega seotud õpetajad, klassiõpetajad;
  • huviringide õpilased ja juhendajad;
  • õpilaste pered ja tuttavad;
  • teadlased ning teadusasutuste ja ettevõtete töötajaid;
  • ettevõtjad;
  • kõik, kes on ühel või teisel moel (õpilas)teadusest huvitatud.

 

Lisainfo festivali kohta: www.etag.ee/teadusfestival

Festivalil näeme!

Margit Lehis
tel 730 0335, 520 3270
e-post margit.lehis@etag.ee

ÕTFi projektijuht
Eesti teadusagentuur

Ida-Viru koolilapsed vallutasid neljaks kuuks kohalikud ettevõtted

10 kooli, 54 ettevõtjat, 245 ettevõtlusteadmistest pakatavat noort – selline on Ida-Viru koolide ja ettevõtete koostööprojektis „Üks päev ettevõtjana“ tulemus numbrites. Boonusena veel noorte ettevõtjate omandatud oskused valmistada sisukat reklaamvideot, tutvuda erinevate ametite ja tegevusaladega, müüa võõrastele maha ükskõik milline toode või teenus ja juhtida erinevas vanuses liikmetega meeskonda – need on vaid mõned näited kogemustepagasisse lisandunud oskustest. Lisaks on koolidel loodud kontaktid ettevõtetega, kes iga kell valmis noortele ettevõtlusmaailma tutvustama.

Projektijuht Kerda Eierti (Algus OÜ) sõnul tekkis mõte viia koolid ja ettevõtjad kokku soovist innustada kohalikke asutusi rohkem koostööle, andmaks lastele parimal moel ettekujutust erinevatest ametitest, valdkondadest ja ettevõtluse tahkudest. Ühtlasi sooviti panna alus koostöövõrgustikule, mida edaspidi õppetöös kasutada.

Projektis osales 10 kooli: Kohtla-Järve Järve Gümnaasium, Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasium, Kohtla-Järve Tammiku Põhikool, Kohtla-Järve Maleva põhikool, Kiviõli I keskkool, Iisaku Gümnaasium, Sinimäe Põhikool, Jõhvi Põhikool, Jõhvi Vene Põhikool, Sillamäe Vanalinna Kool. Ettevõtja ametist said aimu 3.-9. klassi õpilased.

„Ettevõtete kaasamiseks tegime neile eraldi üleskutse, samuti soovisime soodustada koolide suhtlust lapsevanemaga, kelle hulgas on ju samuti ettevõtjaid. Paljud ettevõtjad võtsid meiega ise ühendust, kuid väheseid tuli ka veenda,“ tutvustas Kerda Eiert esimesi tegevusi. „Üritusele lisas põnevust seegi, et kui algselt planeerisime kaasata ainult ettevõtteid, siis tegelikult pöördusid osalemise sooviga ka avaliku sektori asutused (nt Viru vangla, maksu- ja tolliamet, Ida prefektuur). Meie projektis osalenud 54 organisatsiooni väga erinev taust ja tegevusvaldkonnad lisasid meie üritusele veelgi väärtust.“

Neli kuud täis ettevõtte külastusi, messe, koos õppimist

Intensiivsed projekti tegevused kestsid septembrist detsembrini. Kui koolid olid leidnud omale koostööpartnerid, anti avapauk seminaridele. Seminarid olid oma olemuselt võimalikult interaktiivsed, vähe juttu ja palju ise tegemist. Seejärel toimus kaks koolitust. Esimeses õpiti esindama oma ettevõtet messil – iga meeskond pidi kujundama stendi, valmistama ette liftikõne ja seda teistele esitlema. Teine koolitus toimus webinar’i vormis – saadi teadmisi, kuidas turundada ettevõtet ja teha reklaamvideot. Kogu projekti üheks tulemuseks olidki meeskondade loodud reklaamvideod oma ettevõttest.

Kõik meeskonnad käisid ka töövarjupäeval ettevõttega tutvumas. Enne suurt ühist lõpumessi toimus igas koolis kohalik mess vastavalt kooli eelistustele – kes korraldas laada, kus olid esindatud ka projektis osalevad ettevõtted, kes viis selle läbi seminari vormis, kus õpilased tutvustasid teistele oma ettevõtet. Ka ettevõtjad olid kenasti kohal.

Projekti lõpuüritusel Jõhvis JEWE kaubanduskeskuses anti õpilastele võimalus panna oma suhtlemisoskus ja –julgus proovile reaalses keskkonnas. Seal oli neil võimalus ka soovi korral oma ettevõtte tooteid müüa, ise kliente meelitades ja rahaga arveldades.

Kerda Eierti hinnangul oli kogu projekti kõige suurem väärtus tugev seos reaalse eluga, mis oli ka üks eesmärke. „ Koolitused olid vajalikel teemadel, valminud reklaammaterjale saavad ettevõtted edaspidi kasutada. Kõikidele üritustele olid kogemusi jagama oodatud ka ettevõtete esindajad ja heameel on tõdeda, et mitmed ettevõtted/ organisatsioonid olidki kõikidel üritustel kohal. Projekti tegevused olid üles ehitatud selliselt, et arendasid igapäevaelus olulisi oskusi. Näiteks pidi lapsed mitmel korral praktiseerima võõrastega suhtlemist (sh võõras keskkonnas) ja avalikku esinemist. Kindlasti toon veel välja oskuse teha head reklaamivideot. Kuigi tundub, et video tegemine on tänapäeval telefonidega kaasnev oskus, selgus üllatuslikult, et tegelikult oli korraliku video tegemine paljudele esmakordne kogemus,“ selgitas Eiert.

Veel tõi ta välja koostöö- ja meeskonnatöö oskuse, mida sai tegevuste käigus pidevalt lihvitud. Õpilased pidid ise ettevõttega suhtlemisel initsiatiivi haarama ning protsessi juhtima. Nagu reaalses elus need asjad käivad – kui midagi tahta, tuleb ise olla algatajaks ja panustajaks.

Kuna projektist võtsid osa ka nooremad õpilased, siis oli kooli koordinaatorite ja lapsevanemate roll väga suur, kogemuse võrra rikkamaks said kõik. Eriti põnev oli projekti eestvedaja sõnul jälgida Kohtla-Järve Järve gümnaasium ühte meeskonda, kuhu kuulusid erineva vanuseastmega õpilased 3.-9. klassist. Tiimi juhtis edukalt 6. klassi tüdruk.

Projekti käigus tekkis õpetajatel ja koordinaatoritel palju uusi ideid edaspidiseks. Koolid saavad jätkata koostööd, sest olemas on ettevõtete kontaktivõrgustik ja ülevaade nende tegevusalade ning koostöövõimaluste osas. Lisaks valmisid õpetajatele kasutamiseks ettevõtete tegevuskaardid, mis on peagi leitavad Algus OÜ ja Ettevõtliku kooli kodulehelt.

Osalejate kommentaarid väljendavad läbi õppe antavate igapäevaoskuste olulisust

Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi huvijuht Vaili Viirlaid:

Projekti suurim väärtus seisneb õpilaste isetegemises ja oskuslikus ajaplaneerimises: igapäevased õppetunnid, huviringid, kodutööd ja veel projektitegevus – kõik tuli oma päevakavva ära paigutada. Need noored suutsid seda, sest kõik tulemused tulenevad ju omaenese tahtest, julgetest otsustest ning vastutuse võtmisest oma tegevustes.

Kogu projekti vältel õpiti üksteist aktsepteerima, pidevalt tuli analüüsida oma tiimi tugevaid ja nõrku külgi. Eriti põneva kogemuse said juhirollis olevad õpilased, kes pidid kogu tiimi tööle panema, sest juht vastutas tegevuskava plaani eest. Tore oli kõrvalt jälgida, kuidas noored toimetasid ja üksteist kujundasid. Nad õppisid ootamatutes olukordades otsima pidevalt uusi lahendusi. Näiteks, mida teha siis, kui keegi haigestub, aga tähtaeg kukub – nii nagu päriseluski. Koos otsiti võimalusi olukorra lahendamiseks ja tööd said tähtaegadeks teostatud. Põhiküsimuseks projekti raames kujunes: “Kuidas edasi?”

Minu kui koordinaatori eesmärk oli saada toimima erivanuselistest õpilastest (3.-9.kl) kokku pandud tiimid ehk nö miniettevõtted ja see õnnestus. Avastati, kuidas nooremad on avatumad ja julgemad suhtlejad, vanematel õpilastel juba kujunenud teadmised ja etteplaneerimisvõime ning selline kooslus lõi põneva sünergia. Õpiti meilitsi ettevõtjatega suhtlema, planeerima kohtumisi töövarjupäevaks, ühisteks seminarideks, vahetati infot ettevõte videoreklaami koostamiseks jne.

Omavahelist töötulemit oli näha koolisisesel messil, kuhu tulid kohale ka ettevõtjad. Saadi esmane kogemus messiboksikujundamisest, oma ettevõte reklaamimisest, kuidas suhelda nii, et sinust ei minda lihtsalt mööda. Pärast koolimessi analüüsiti koos ettevõtjatega, mis läks hästi, mida finaalmessil teisiti teha.

Meil õnnestus meil projektitegevustesse haarata ka lapsevanemad, kes nägid oma lapse kooli ettevõtmisi ehedas keskkonnas, see lõi hea aluse edaspidiseks koostööks.

See kõik oli põnev kogemusõpe nii õpilastele, koolile, kui ettevõtjatele. Igapäevastes koolitundides saadud teadmised rakendusid erinevates tegevustes ja olukordades väljaspool klassiruumi.

Ettevõtja Martin Peetsalu, FIE Taevalink

Ettevõtete osalemine õppetöös ja selle erinevates vormides on igati positiivne, kuna annab lastele aimu neid eesootavast elust, et elus on palju enamat kui nutiseadmetega mängimine. Läbi varajase põgusa ettevõtluskogemuse hakkavad lapsed ka maailma teisiti nägema. Taoliste projektidega tekib kohusetunne, et oled millegi osa ja sinust sõltub kogu tiimile pandud ülesande õnnestumine ning võimalus olla edukaima meeskonna liige. Kindlasti võib läbi taoliste ettevõtmiste nii mõnigi õpilane avastada enda jaoks suuna kuhupoole kooli lõpetades edasi liikuda. Ka Taevalink sai läbi selle projekti päris palju reklaami ja inimesed hakkasid rohkem huvi tundma pakutavate teenuste kohta. Lapsed panustasid ettevõttesse ennekõike seda reklaamides ja tutvustades, reklaam aga on hindamatu väärtusega!

Ettevõtja Julia Volkova, Honey Wolf Apiterapia keskuse tegevjuht

Minule ettevõtjana on väga oluline rääkida õpilastele, kuidas lemmiktegevus või hobi võib saada põhitööks, mis toob sissetuleku. Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumiga tegime koostööd ka varem. Algkooli õpilased on käinud Sondas asuvas Honey Wolf mesilas õppeekskursioonil. Mulle väga meeldib, et kool aktiivselt kaasab õppetegevusse ka vanemaid: Näiteks olen tutvustanud lastele loodusraviterapeudi eriala, samuti kaaniravi – kõige julgemad said hoida elusat meditsiinilist kaani. Selline praktiline erialaga tutvumine oli neile väga põnev.

„Üks päev ettevõtjana“ projektis osaledes olin meeldivalt üllatunud, kui kvaliteetselt ja professionaalselt olid tehtud reklaammaterjalid. Õpilaste valmistatud videot sain julgelt kasutada firma internetileheküljel ja sotsiaalmeedias.

Ettevõtja saab lastele õpetad paljusid asju. Esiteks, lapsed õpivad, et edukad või tuntud inimesed on palju töötanud selleks, et saavutada oma eesmärgid. Meie näeme vaid tulemust, mille taga on tegelikult pikk teekond. Lapsed saavad aru, et olla ettevõtja ei tähenda paksu rahakoti omamist, vaid ka suurt panust ja igapäevast rasket tööd. Teiseks, lapsed õpivad vastutust. Kolmandaks, nad õpivad ettevõtja vigadest ja saavutustest ning see on väga hea, kuna nii on nende tee eduni lühem ja mõnes mõttes lihtsam, kui see oli näiteks ettevõtjal. Lisaks võivad nad veel ettevõtjalt õppida teadmist, et olla haritud ettevõtte juht on palju kasulikum kui olla harimatu. Teadmistega on parem edu saavutada kui ilma nendeta. Selline järeldus võiks motiveerida lapsi koolis olema parimad ning huviga õppima kõiki aineid.

Õpilane Reimo Nurm

Meie tiimist külastas neli osalejat ettevõtte Korsten Puhtaks OÜ Jõhvi kontorit. Korsten Puhtaks OÜ juhataja Veikko rääkis sellest, mis üldse on ettevõtlus, miks hakata ettevõtjaks ning kuidas olla edukas.

Jõhvi korstnapühkija Ivar, kes on ka ühtlasi päästeametnik, rääkis korstnapühkimisest ja tuleohutusest, tutvustas korstnapühkimise tööriistu ja näitas, kuidas neid kasutada. Saime teada palju uut ja huvitavat. Näiteks, kuidas tulega käituda ja mida teha tulekahju korral.

Kliendihaldur Kristin rääkis, kuidas jõuavad kliendid ettevõtteni ja kui palju peab tegema selleks, et jõuda kliendiga kokkuleppele.

Ettevõtete ja koolide koostööst õppuritele sündivad väärtused osalejate arvates:

  • õppe seos päriseluga – igapäevaelus vajalikud oskused
  • oskus juhtida aega, meeskonnatööd, arvestada tähtaegadega
  • vastutustunne, enda leidmine, maailmapildi avardumine
  • teadlikkus ettevõtja teekonna väljakutsetest, teadmiste väärtustamine
  • sotsiaalne vastutus, teadlikkus erinevatest erialadest, avatus

 

Projekt „Üks päev ettevõtjana“ teostati ESF taotlusvoorust “Koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostöö toetamine ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks” saadud toetuse abil.

Lisainfo: