Käes on aeg, kus ettevõtlusteadmised peavad olema iga lõpetaja põhipaketis, mitte lisavarustuses

Äsja avalikustatud ülemaailmse OECD rahvusvahelise PISA 2018 finantskirjaoskuse uuringu tulemuste põhjal on Eesti noored uuringus osalenud 20 riigi hulgas esimesel kohal. Koguni 95%-l meie 15-aastatest õpilastest on rahatarkuse põhiteadmised ning viimase kuue aastaga on Eesti teinud kõige suurema arenguhüppe. Haridus- ja Teadusminister Mailis Reps tõi toimunud pressikonverentsil olulise mõjutegurina välja ettevõtlusõppe ja rahatarkuse programmide ning haridussüsteemi koosmõju, mille tulemusena on ettevõtlusõpe jõudnud rohkem kui 300 kooli. Ministri sõnum oli, et ettevõtlusõpe peab jõudma kõikidesse koolidesse. Sihtasutus Innove koos ettevõtlusõppe programmiga Edu ja Tegu toetab süsteemselt koolides ettevõtlusõppe arendamist ja rakendamist, sest peame oluliseks, ettevõtluspädevused ja rahatarkus oleksid tänapäeval iga koolilõpetaja põhipaketis, olgu tegemist siis üldhariduse või kutseharidusega.

Ettevõtlusõppe areng – diskussioonide tasandilt rohkem kui 300 kooli ainekavasse

Kui 2015. aastal Eesti kõrgkoolide, ettevõtlusorganisatsioonide ning haridusasutustega ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu käivitasime ja suured unistused kirja panime, siis oli mitmeid eelarvamusi ja müüte. Miks ettevõtlusõpe peaks olema üldhariduse osa? Mis ärimehi me siin kujundame ja kellele seda ettevõtlusõpet vaja on? Lisaks oli küsimuse all, mis tagab tuleviku noortele eduka hakkamasaamise muutunud ühiskonnas, kas ainult ettevõtlusteadmised või nende ja ettevõtluspädevuste koosmõju, et noor jõuaks suurtest ideedest ka tegudeni?
Ehkki ettevõtlusõpe oli koolides muutunud varasemast olulisemaks, pakuti seda hariduse eri astmetel väga ebaühtlaselt. Osad koolid olid edukalt alustanud Junior Achivementi ettevõtlusõppe programmidega, teised kuulusid Ettevõtliku Kooli võrgustikku. Samas oli aga palju koole, kus tehti mõningaid üksiküritusi, kuid ei olnud järjepidevust, või oli asutusi, kus kooli juhtkond ei pidanud ettevõtlusõpet üldse oluliseks. Meie esimeseks sammuks oli mõista, missugune on majandus- ja ettevõtlusõppe tegelik olukord ja kas meie koolid on valmis muudatusteks? Täna saame me öelda, et ettevõtlusõppest on saanud „kuum teema“, millest on huvitatud õpilased ja mille vajalikkust mõistavad ka koolid. Ettevõtluspädevuste arendamist peab noore põlvkonna hariduses prioriteediks nii Eesti kui ka kogu Euroopa. Ettevõtlusõppe programmist on ühel või teisel moel osa võtnud juba üle 360 kooli ehk kolm korda rohkem õppeasutusi, kui algselt eesmärgiks seadsime. See on väga suurel määral nende koolide ja õpetajate teene, kes on võtnud ettevõtlusõppe edenemise ja noorte ettevõtlikkuse endale südameasjaks. Kui noored majanduse ja ettevõtluskeskkonna toimimist ei mõista, siis nad jäävad hätta igapäevaelus ega saa ka aru, millest ettevõtjad ja poliitikud räägivad ning mis on nende endi roll ja võimalused.

Praktilises vormis ettevõtlusõpe muudab noorte hoiakuid

Koolid, kus rakendatakse ettevõtlusõpet, nendivad, et nende eesmärgiks ei ole vaid õpetada teemat või ainet, vaid valmistada noori ette iseseisvaks eluks, karjäärivalikuks ja tööks ning ootamatusteks ja kriisideks. Külastades koole ning rääkides õpetajatega ja koolijuhtidega, toovad nad ise väga sageli välja asjaolu, et ettevõtlusõppes osalenud noorte hoiakud on muutunud. Nad ei virise, et teised peavad midagi nende jaoks tegema, vaid suudavad ise lahendusi leida. Need koolid on teadlikult ja järjepidevalt kujundanud ettevõtlusteadmistega ettevõtlikud noored, kes suudavad luua lisandväärtust nii iseendale kui ka ühiskonnale.

Ettevõtlusõppega alustamiseks on Eestis loodud väga palju võimalusi. Ettevõtlikud koolid on otsinud ja leidnud enda jaoks sobiva ettevõtlusõppe läbiviimise – rakendatakse kas ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu poolt välja töötatud mooduleid ja metoodikat, sh ainetevahelist lõimimist, JA Eesti õpilasfirmade programmi, Ettevõtliku Kooli haridusprogrammi või on alustamise faasis ja õppe täiendamiseks leitud mõni muu lahendus, nt ettevõtluspäevad, projektinädalad, õppekäigud ettevõtetesse, ettevõtjate kaasamine tundide läbiviimisse.

Oleme teinud koostöös paljude partnerite ja ekspertidega ettevõtlusõppe edendamisel õiged valikud, liikudes aastatega diskussioonidest, kuidas seda õppekavasse teise ainete vahele mahutada, ettevõtlusõppe olemasoluni õppekavades. Siinkohal on olnud edu võtmeks ettevõtlusõppe programmi erinevate partnerite programmide koosmõju – JA Eesti õpilasfirmade programmid, Ettevõtliku Kooli haridusprogramm, pankade rahatarkuse programmid, Rahandusministeeriumi rahatarkuse programm, Tartu Ülikooli STARTER programm jne.
Rõõm oli näha PISA 2018 finantskirjaoskuse uuringu tulemustest, et 65% Eesti 15-aastatest noortest soovib saada ettevõtjaks ning ettevõtlusõppel ja ettevõtluse katsetamise võimalusel koolides on uuringu tulemustes väga oluline roll.

Lõimitult või lõimimata – oluline on järjepidevus ja mõju

Sihtasutus Innove ning Edu ja Tegu toetavad kõiki koole kõikidel haridustasemetel ettevõtlusõppe rakendamisel. Teeme seda läbi nõustamiste, seminaride, koolituste, töötubade ja mentorluse ning läbi põhjalike juhendmaterjalide ja uudsete metoodikate.
PISA 2018 finantskirjaoskuse uuringust selgus, et kõrgem tulemus oli nendel õpilastel, kes on rahatarkust lugenud mõne teise aine õpikust. Seega on teadmiste kinnitumisel olulisel kohal ettevõtlusõppe ja rahatarkuse lõimine erinevates ainetes. Just seda teadmist arvesse võttes on SA Innove juhtimisel välja töötatud erinevad ettevõtluspädevusi ja rahatarkust lõimivad ainekavad ning koostöös Rahandusministeeriumi rahatarkuse eestvedajatega oleme välja pakkunud mitmeid näidisülesandeid, metoodikaid ja koolitusi. Ennastjuhtiva, väärtustloova ja enda jaoks sobivaid karjääriotsuseid tegevate noorte efektiivsemaks toetamiseks ühinevad 2021. aastal ettevõtlus- ja karjääriõpe nii üldhariduses kui kutsehariduses.

Ettevõtlusteadmisega inimene viib ideed ellu nii tööl kui tööandjana

Ettevõtlusõppe tuum on eelkõige ettevõtlikkuse kujundamine, mis võib teatud soodsate tingimuste kokkulangemisel viia ettevõtte loomiseni. Aga isegi juhul, kui tulemuseks ei ole eraldiseisva ettevõtmise algatamine, suureneb ühiskonnas inimeste hulk, kes on valmis märkama võimalusi ja neid ise ka ellu viima. Täna nii vajalikud ja oodatud töökohad Eestis ei saa sündima iseenesest, ka kõiksugu toetusmeetmete mõju pikaajalises kestvuses on põhjust kahelda. Vajame ennekõike erasektori töökohti ja neid ei loo riik vaid ikka ettevõtlikud indiviidid. Nende hulka, kes oleks iseendalegi võimelised tööd andma ja edukalt hakkama saama turumajanduses, on võimalik juba varajasest east kasvatada.

Ettevõtlusõpet rakendatakse enam kui 300 koolis, kuid meie unistus on jõuda kõikidesse Eesti koolidesse, et kõigil noortel oleksid võrdsed võimalused! Me ei pea hariduses otsima uut „Nokiat“. See on meil olemas, meie enda ettevõtlusõpe, rahatarkus ja ettevõtlikud noored, kes loovad tuleviku tarka ja edukat Eestit!

Kõik koolid, kes soovivad infot ettevõtlusõppe rakendamise ja võimaluste kohta on oodatud kontakteeruma katrin.kivisild@innove.ee ja erika.veide@innove.ee

Loo autor: Katrin Kivisild, SA Innove/Edu ja Tegu kutsehariduse ettevõtlusõppe eestvedaja

Seotud uudised

Ettevõtlusõppeks avaldavad survet juba lastevanemadki

6. juuni 2017

Euroopas oluliseks peetud ettevõtlusõpet on juba 25 aastat meie koolides toetanud sihtasutus Junior Achievement Eesti, püsides projektidel-annetustel. Kuidas õpe edeneb ja mis teeb muret, rääkisid intervjuus Õpetajate Lehele…