Ettevõtlik inimene teeb rohkem, kui peab

Eesti esimeste ettevõtlusoskuste kutsemeistrivõistluste võitjad Sandra Sepp ja Frank Karro. Fotod: Edu ja tegu
Eesti esimeste ettevõtlusoskuste kutsemeistrivõistluste võitjad Sandra Sepp ja Frank Karro. Fotod: Edu ja tegu

Ettevõtlik inimene astub oma eesmärgi nimel mugavustsoonist välja ja tahab midagi ära teha, arvavad tublid õppurid, kes võitnud mitmesuguseid ettevõtlusvõistlusi. Noorte meelest võiks majandusõpe alguse saada juba lasteaias, sest mida nooremana õpid, seda lihtsam on asjadest aru saada.

Õpetajate Lehe ettevõtlusõppe vestlusringi olid seekord kutsutud silmapaistvad õpilased: programmi „Edu ja tegu“ 2019. aasta ettevõtlik õppur, parima õpilasfirma Brand tegija Sander Aukust, tunnustuskonkursi „Edu ja tegu“ nominent Karl Jörgen Lööper ning Eesti esimeste ettevõtlusoskuste kutsemeistrivõistluste võitjad Frank Karro ja Sandra Sepp. Sander Aukust on Hugo Treffneri gümnaasiumi abiturient, Karl Jörgen Lööper Võru gümnaasiumi abiturient, Frank Karro Tartu kutsehariduskeskuse IT-süsteemide nooremspetsialisti eriala lõpukursuse õpilane ja Sandra Sepp õpib samas koolis ärikorralduse esimesel kursusel. Frank ja Sandra on juba hakanud ka oma ettevõtet arendama.

Mis vormis olete oma koolis ettevõtlust õppinud?

Frank Karro: Meil on olnud majandustunnid ja tuli teha ka õpilasfirma. Tegime nahast sülearvutikotte. Ega ma väga viitsinud tookord sellega tegelda, lasin tegutseda neil, kel rohkem initsiatiivi.

Lisaks sellele tuleb igal aastal IT-projekti raames ärilise küljega tegelda. Näiteks tuli esimesel aastal IT-lahendus välja mõelda, ehitada valmis riistvara ja kirjutada mitmeleheküljeline projekt, kus tehakse kalkulatsioone. Sel aastal on lõputöö. Need projektid on olnud tihedalt ettevõtetega seotud, kliendile tuleb pakkuda dokumenteeritud valmislahendus, mis peab töötama. Minu lõputöö on maamõõdistamisettevõttele, vahetan neil välja olemasoleva riistvara, uuendan tarkvara ja süsteeme.

Karl Jörgen Lööper: Olen oma koolis saanud ettevõtlusõpet, osaledes 11. klassis õpilasfirma programmis, lisaks olen sellega põgusalt kokku puutunud majandusõpetuses ning kooli külaliste loengutel.

Sandra Sepp: Meil on ettevõtlustunnid, harjutame ärimudeli ja äriplaani koostamist, analüüside tegemist.

Sander Aukust: Meie koolis on majandustunnid hästi teoreetilised. Räägitakse majanduse alustest, aga mitte millestki käegakatsutavast. Kõige rohkem olen õppinud õpilasfirma tegemisest. Meie firma Brand tegi meeste juuste viimistlustooteid. Idee oli meil juba aasta varem olemas. Panime sinna kogu aja, mis kooli kõrvalt jäi, võtsime asja tõsiselt. Proovisime imiteerida pärisettevõtet. Pingutused kandsid vilja, saime Eesti parimaks õpilasfirmaks ja Euroopa õpilasfirmade võistlusel tulime teiseks.

Meie tooteid sai osta mitmest salongist, e-poest, üritustelt. Praegu me ei tegutse. OÜ-d pole loonud, meil pole veel selge, kas tahame sama asjaga edasi tegelda.

Kas koolist saadud ettevõtlusteadmised on olnud piisavad? Milleks on neid vaja läinud?

Sander Aukust: Mida rohkem ise teed, seda rohkem õpid. Koolis võivad ju tunnid olla, aga kui sa ise ei saa seal midagi teha, siis võid ujuda niisama läbi ja saada selle eest linnukese kirja. Tagasi mõeldes on muidugi tunne, et oleks võinud rohkem teha.

Tänu sellele, et õpilasfirmaga nii palju pingutasime ja katsusime anda endast parima, võtsime seda prioriteetsena, on sellest tegevusest olnud kõige suurem kasu.

Karl Jörgen Lööper: Tunnen, et koolist saadud ettevõtlusteadmised on piisavad, kuna ma pole veel hätta jäänud. Olen neid kasutanud õpilasfirma programmis.

Frank Karro: Tunnustan kooli teadmiste eest, mida olen saanud.

Koolis õpetati rohkem teoreetilist poolt. Et kui tahad tikke toota, on vaja puitu, väävlit, karbimaterjali. Aga see, mida elus vaja läheb, on midagi muud. Kui hakkad ise OÜ-d tegema, siis jääd juba põhikirja lugedes jänni ega saa millestki aru. Selliseid asju ei õpetata. Elulisem võiks see õpe olla. Õpetatakse protsesse, aga ei õpetata, kust raha saada, kuidas tulevad ideed. Ja ega enne ei huvitu ka asjast, kui endal on vaja.

Ütlen ausalt, et ma pole olnud väga hoolas kooliskäija. Olen vajaliku pigem tööl käimise kõrvalt ära teinud.

Sandra Sepp: Olen saanud koolist kinnitust sellele, mida varem ettevõtlusest teadsin ja millega olen kokku puutunud. Meil on perekonnas mõnigi ettevõtja, olen saanud nende tegevust kõrvalt jälgida. Koolis olen saanud sellele teoreetilist kinnitust.

Mis vanuses peaks ettevõtlusteadmisi jagama hakkama?

Karl Jörgen Lööper: Ettevõtlusteadmisi peakski jagama hakkama gümnaasiumis, kuna sel eluperioodil hakkab õpilane üha tihedamalt sellega kokku puutuma ka väljaspool kooli.

Sander Aukust: Gümnaasiumis on hilja, võiks rääkida ikka juba põhikooliõpilastele. Mina sain alles kümnendas klassis teada, et lisaks palgatööle on olemas ettevõtlusmaailm. See on veidi hilja. Ettevõtluse võiks ikka juba põhikooli õppekavasse põimida, see on nii vajalik ja eluline asi. Ma oleks küll selleks varem valmis olnud.

Frank Karro: Juba lasteaias võiks alustada. Kas olete lugenud raamatut „Rikas isa, vaene isa“? Sealt selgub, et teekond saab juba varasemast faasist alguse. Kerge majandusõpe võikski lasteaias alguse saada. Ei pea kohe aktsiatega kauplemisest rääkima, aga põhitõed võiksid selgeks saada. Mida nooremana õpid, seda lihtsam on aru saada. On ju tuntud tõde, et lapsed õpivad väiksena keeli paremini, ilmselt siis ka teisi asju.

Iseasi on see, et kui kõigist saavad ettevõtjad, kes siis tööd tegema hakkab?

Sander Aukust: Ega kõigist peagi ettevõtlusõppe tulemusel ettevõtjaid saama, aga tähtis on teada, et see võimalus on olemas. Elu reguleerib ennast ise. Lasteaias võiks näiteks rahast rääkida.

Frank Karro: Teadlik tööline on väga hea tööline. Mõni inimene teabki, et ta tahab teha palgatööd, aga projektijuhtimisel kuluvad ettevõtlusteadmised ära. On ka neid, kes ei taha üldse midagi teada.

Sandra Sepp: Olen nõus, et lasteaias võiks alustada.

Kes on teie arvates ettevõtlik inimene? Kuidas hindate enda ettevõtlikkust?

Frank Karro: Ettevõtlik inimene tahab midagi korda saata ja plaanid reaalsuseks muuta. Häid ideid võib ju olla, aga tuleb kätte võtta ja ära teha. Kui oled ettevõtlik, leiad ka tee, kuidas takistused ületada.

Mina tahan asju ära teha. Kõik, mida seni olen tahtnud, olen ka ära teinud. Plaane on nii palju, et neid kõiki ei jõuagi ära teha, tuleb selekteerida. Praegu üritan kooli ära lõpetada.

Sander Aukust: Ettevõtlikkus varieerub. Ettevõtlik inimene võib olla väga suure firma juht, aga ka see, kes teeb rohkem, kui peaks. Arvan, et ettevõtlikkus algabki sealt, kui teed midagi, mida sul pole otseselt vaja.

Astud mugavustsoonist välja oma eesmärgi nimel. Tahad midagi ära teha. Põhiline on, et sa ei jää stagnatsiooni.

Katsun alati anda endast parima ja võtan ette asjad, mida tahan. Kümnepalliskaalal paneks praegu endale hindeks kaheksa. Alati saab rohkem.

Sandra Sepp: Ettevõtlik inimene seab endale eesmärke ja tegutseb nende nimel ega jää ootama, et keegi teine tuleks tema eest tegema. Ettevõtlik inimene saab üle takistustest. Ise olen enam-vähem keskmine.

Karl Jörgen Lööper: Ettevõtlik inimene on see, kes tahab teha ning on võimeline algatama midagi suurt millestki väikesest. Mina olen üsna ettevõtlik, kuid nagu ikka, alati saab paremini.


Ideid e-ettevõtlusõppeks

Head ettevõtlusõppe õpetajad!

Tekkinud olukorras pakun teile välja mõtted, mida teha e-õppel olevate õpilastega ettevõtlusõppe raames.

  • HITSA Moodle’is on nii põhikooli kui ka gümnaasiumi ettevõtlusõppe kursuste all töölehti ja materjale, kuid eelkõige võiksite alustada ettevõtjate videotest, mida võite leida 20. Iga videot vaadates  saavad õpilased täita individuaalselt töölehte, sellega on 20 tundi juba sisustatud.
  • Programmi „Edu ja tegu“ ettevõtluspädevuste  mudelil on 14 alapädevust, õpilased võivad iga alapädevuse juurde kirjutada, kuidas just see pädevus aitab tekkinud olukorras hakkama saada. Läheneda võib lapsevanema, õpilase, riigijuhi, ärimehe, meditsiinitöötaja jne vaatenurgast.
  • Kutsuge üles lapsi leidma lahendusi pärast kriisi tekkivatele majandusküsimustele: ettevõtete saamata jäänud tulu, tootmise seiskumine, palkade vähenemine ka pere eelarves jne.

www.ettevõtlusõpe.ee/metoodika

https://www.innove.ee/oppevara-ja-metoodikad/

Olge loovad ja tuleme sellest kriisist läbi tugevamana kui sinna minnes!

Erika Veide, SA Innove, programmi „Edu ja tegu“ üldhariduse ettevõtlusõppe koordinaator

Allikas: Õpetajate Leht

Seotud uudised

Aasta parimad ettevõtlusõppe esindajad ei kohku väljakutsete ees

10. jaanuar 2020

28. novembril kuulutati ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu tunnustuskonkursil välja parimad ettevõtlusõppe edendajad. Aasta ettevõtlusõppe edendaja tiitli pälvis MTÜ Ettevõtlusküla. Ettevõtlikuks õpetajaks valiti Krista Savitsch. Ettevõtlikud õppijad on…

Selgusid Eesti esimesed ettevõtlusoskuste kutsemeistrid

12. veebruar 2020

8.–9. veebruaril toimusid Rocca al Mare keskuses Eesti esimesed kutsekoolide ettevõtlusoskuste kutsemeistrivõistlused. Osales 12 võistkonda üle eesti ning võidu viisid koju Sandra Sepp ja Frank Karro Tartu Kutsehariduskeskusest. „On hea meel…

Kas teemegi, nagu zetid tahavad?

5. juuni 2017

Ida-Viru ettevõtluskeskuse „Ettevõtliku kooli” koolitusjuht Kristi Goldberg. Foto: Sirje Pärismaa   „Ei tasu loota, et kõik muutub selliseks, nagu varem oli. Pigem tuleb ise midagi muuta,” ütleb Kristi…