Uus video pakub distantsõppe ajal lapsevanematele emotsionaalset tuge

Innove on andnud palju praktilisi nõuandeid nii vanematele kui ka õpetajatele riikliku eriolukorra ajal distantsõppega toimetulekuks. Kuid raske on paljudel peredel praegu ka emotsionaalselt. Vanemate õlul on rohkem ülesandeid kui tavaliselt ja rohkem ärevust, hirmu. Kuid vähem rahu ja vaikust, vähem aega iseenda jaoks.

Innove õppekava- ja metoodikaagentuuril ilmus video, kus meie peaspetsialistid Kristin Veltri ja Anna Golubeva räägivad läbi kõiki lapsevanemaid praegusel ajal vähem või rohkem kimbutavaid muremõtteid alustades süümepiinadest ja ülekoormusest kuni tühja külmkapi ja pidevalt piiksuvate ekraanideni.

Vestlus on salvestatud ka vene keeles.

Ma ei saa ise ka enam aru, kas ma olen ema, õpetaja või tubli kodukontorist töötaja?

Sa ei peagi praegu kõike 100% tegema. Mitte ühelgi institutsioonil ei ole sulle praegu selliseid ootusi. Pane paika prioriteedid ja anna julgelt teada, kui sa ei tule toime – kas lapse koolile või tööandjale. Keegi teine ei näe sinu pähe ega tunne sinu tundeid. Teavita ise, kui sul on raske.

Mida teha, kui internet ei tööta, eKool on jälle maas?

Mõtle nii: mis siis! Kõigepealt rahune, astu korraks kõikidest seadmetest eemale, proovi uuesti ja kui siis ka ei toimi, siis anna telefoni teel koolile teada, et tehnika ei toimi.

Leppige sellega, et te ei ole IT-spetsialist, ja keegi ei saa teilt seda ka oodata!

Lapsed on nüüd terve päeva kodus ja külmkapp on kogu aeg tühi…

Muidugi kulub kodudes praegu toitu palju enam kui tavaliselt. Eriti teismelised poisid võivad käia külmkapi vahet päris tihti. Teavita oma lapsi sellest, millistest toiduainetest plaanid teha lõuna- või õhtusööki ja mida võib süüa vahepalaks, et ei tekiks tühjast tüli.

Kaasa ka lapsed toidutegemisse, las nad hakivad!

Kui söögi tegemisega või söögi varumisega rahaliselt on probleeme, siis ole julge ja aus. Pöördu kohaliku omavalitsuse poole või anna teada koolile ja palu abi. Juba on mitmes omavalitsuses organiseerimisel senise koolitoidu abivajavatele peredele koju toimetamine.

Lapse ülesanded on mulle väljakutseks. Mul on põhikooli lõputunnistus käes ja lapse ees häbi – ma ei oska!

Võta rahulikult. Paljud vanemad, ka algklassilaste vanemad on mures, et nad ei oska lastele antud ülesandeid ise lahendada. Keera õpikus või töövihikus paar lehekülge tagasi – ilmselt on seal lihtne selgitus, õpetus olemas. Ära häbene! Laps õppis antud teemat alles hiljuti, vanemad aga aastakümneid tagasi.

Lapsele võid vabalt tunnistada: “Emme ei oska seda ülesannet.”

Vajadusel teavita kooli. Sinu roll ei ole anda uut sisu lapsele edasi.

24/7 perega, taustaks surisevad ekraanid, suured tahavad abi õppimisel, väiksed tahavad tähelepanu…

Hinga, peatu, mõtle läbi: mis on hetkel prioriteet? Endast väljas olles on alati prioriteet rahuneda. Kõnni teise tuppa, jaluta veidi, kui lapsed on piisavalt suured, siis jaluta 30 minutit õues.

See on erakordne olukord meile kõigile – liiga paljud tahavad korraga meie tähelepanu. Eemaldumine, korraks oma aja võtmine on siin võtmesõnaks.

Mida rohkem ma loen ja vaatan, seda hullemaks tundub, et olukord läheb…

Loobuge raskeks ajaks nõiakunstist ja oraaklitest, usaldage ainult tunnustatud meediaväljaandeid. Ärge minge paanikaga kaasa, ärge jagage sotsiaalmeedias levivaid kontrollimata fakte. Mida suurem on hirm ühiskonnas, seda keerulisem on meil igapäevaselt toimida.

Olen halb ema. Olen juba mitu korda häält tõstnud ja uksi paugutanud…

Sa oled väga hea ema. Su lapsed armastavad sind – tingimusteta. Me oleme inimesed, nii emad kui isad ärrituvad mõnikord. Kui olukord läheb üle piiri, kui sa lihtsalt ei suuda, siis pärast eemaldumist korda endale mantrat: “Ma tulen sellega toime. Kõik saab mööda.”

Usu mind – ühel hetkel, kui see kriis saab läbi, arutad sa sõprade ringis, kuidas need olukorrad lahendatud said.

Vaata sotsiaalmeediat. Kõik teised tulevad toime kümme korda paremini kui mina…

Vaata olukorda kainelt. Sotsiaalmeedias levibki kõiksugu infot. Sina mõtle nii: “Ma annan endast parima. Siin, sellel ajahetkel teen ma täpselt nii, nagu hetkel parimaks pean.”

Kõige olulisem – päeva jooksul tekkinud kriisid tuleb abikaasa, tööandja, kolleegiga läbi arutada. Juba mõne tunni pärast näed ka ise, et midagi hullu ei olnud. See oli vaid hetk, midagi pole hullu, kõik läheb mööda, ka rahu ja vaikuse aeg tuleb tagasi.

Ma lähen hulluks kõikidest nendest piiksudest ja teavitustest. Minul ja minu lapsel on korraga lahti 11 vestlusgruppi…

Stop! Anna teada oma tööandjale või lapse õpetajale, et see pole mõistlik lahendus, töötajad või õpilased ei suuda erinevates selge nimeta gruppides orienteeruda.

See lõputu infomüra – teretamine, laikimine ja pildikeste saatmine – väsitab meid. Mida vähem seda parem. Nii läheb ka oluline info kaotsi. Ole olulise info jaoks saadaval, aga ära ole kogu aeg olemas piiksude ja krõpsude näol.

Kui kaua see veel kestab? Ma enam ei suuda…

Tegelikkuses ei oota keegi meilt imetegusid. Me ise piitsutame ennast liialt. Tahame olla tublid, ootame endast liiga palju. Tegelikult on kõik inimesed vahel ärevad, tõstavad häält.

Jaga:

Seotud uudised

Majandusharidus peaks hakkama peale juba algklassidest

5. mai 2014

Põhikoolis on ettevõtlusõppe hetkeseis kehv, leiab Junior Achievement Eesti direktor ja õpilasfirmade võistluse eestvedaja Epp Vodja. Majandushariduse ja ettevõtluse suhtes positiivset hoiakut tuleks hakata kujundama juba algklassides, saab…