Aasta parimad ettevõtlusõppe esindajad ei kohku väljakutsete ees

28. novembril kuulutati ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu tunnustuskonkursil välja parimad ettevõtlusõppe edendajad. Aasta ettevõtlusõppe edendaja tiitli pälvis MTÜ Ettevõtlusküla. Ettevõtlikuks õpetajaks valiti Krista Savitsch. Ettevõtlikud õppijad on Mihkel Mariusz Jezierski ja Sander Aukust Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumist ning mentor Vaido Mikheim Tartu Teaduspargist. Ettevõtlusõppe programmi aasta tegijaks valiti teavitustöö juht Liina Pissarev Tartu Ülikoolist.

Vasakult: MTÜ Ettevõtlusküla tegevjuht Leno Kuura ja tootearendaja-koolitaja Evelin Rätsep, parim mentor Vaido Mikheim, ettevõtlik õppur Sander Aukust, programmi „Edu ja tegu” aasta tegija Liina Pissarev ning ettevõtlik õpetaja Krista Savitsch. Ees haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Ettevõtlusõpe on nii koolides kui ka laiemalt ühiskonnas järjest enam tähelepanu saamas ning areneb jõudsalt. Järjest enam on koole, kus pakutakse ettevõtlusõpet ning järjest enam on õpilasi, kes soovivad ettevõtlikkust arendavat ja ettevõtlusõpet. See aga ei tähenda, et kõik oleks justkui valmis ja tehtud ning arenguruumi enam ei ole. Uurisime tunnustatutelt, millised on suurimad väljakutsed ettevõtlusõppe edendamisel.

Mis on lapsevanema ja kooli väljakutsed lastele ettevõtlusmaailma selgitamisel ja ettevõtlikkuse arendamisel? 

Aasta ettevõtlusõppe edendaja MTÜ Ettevõtlusküla, Evelin Rätsep: Paljudel lapsevanematel ja õpetajatel puudub ettevõtlusalane kogemus. On raske edasi anda midagi, millest puudub ettekujutus. Meil on ühiskonnas ettevõtjatesse suhtumine pigem halvustav olnud ning selle vastu põrkab ikka veel koolis nii õpetaja kui ka meie Ettevõtluskülas. Õnneks on ühiskondlikud suhtumised vaikselt muutumas ja iseenda tööandja olemine on vaikselt au sisse tõusmas. Tulevikku vaadates, tundub see muutuvat trendiks ja seetõttu on oluline nii koolis kui kodus üle vaadata hoiakud nii raha omamise kui kulutamise kohta, sest need mustrid kanduvad ka õpetamata edasi.

Teine väljakutse on huvi puudumine, kuna noorel puudub selle teemaga kogemus ehk huvi tuleb seda alles tekitama hakata. Seisame nii kodus kui koolis silmitsi väga tugeva sooviga lapsi ja nende huvisid kontrollida ning kõiki ühe mõõdupuuga mõõta. Ettevõtluskülas tajume suurima probleemina, et noored pannakse vastu tahtmist ja sunniviisiliselt asju tegema ja see tekitab juba eos noorele tunde, et jälle surutakse midagi peale. Kogu ettevõtlus baseerub usaldusel – millegipärast unustame, et sama kehtib ka koolis ja kodus ning kontrolliga saame küll kuuleka lapse, kuid mitte loovat ja huvitunult rõõmsat õppijat. Tahame oma lastele parimat ja soovime neid kaitsta ebaõnnestumise eest, kuid sellega keelame neil olla loovad, mis tähendab nii julgust katsetada kui ka seista silmitsi eksimustega, ehk saadud kogemusest õppimisega.   

Kriidi ja tahvliga tänapäeva noores huvi tekitada on üsna keeruline, seega tuleb huvi tekitamiseks kasutada teisi meetodeid. Kaheksa-aastane kogemus Ettevõtluskülas on kinnitanud mängu, kui meetodi, olulisust huvi tekitamisel. Ettevõtluskülas avastavad noored sageli, et raha kulutada on väga lihtne, juurde teenimine nõuab juba pisut mõtlemist ja katsetamist ja ega polegi ühest reeglit, milline meetod just selle meeskonna õnnestumiseni viib. Tihti leiavad noored endas üles oma võimekuse ja ka rolli meeskonnas. Kes  tunneb end tugevalt numbrite maailmas naudib raamatupidaja tööd, kes tunneb end mugavalt esinejana saab väga hästi hakkama turundajana jne. Noored saavad üsna hästi aru, miks eksimine on oluline, kuid samas on neil olemas mänguline keskkond, kus seda turvaliselt teha.

Kuidas saaksid koolid paremini toetada noori ja nende hakkamasaamist ebaselges tulevikus?

Ettevõtlik õppur Sander Aukust: Mina arvan, et õpilased vajavad koolilt rohkem elulist õpetamist tavapäraste õpikuteadmiste kõrvale. Hetkel on suur osa õppekavast kokku pandud õppeainetest, mis valmistavad õpilasi ette näiteks matemaatiliselt mõtlema, õigesti kirjutama või tundma erinevaid ajaloo sündmusi. See on kõik väga vajalik silmaringi jaoks, kuid see, kuidas neid teadmisi päris elus rakendada on võib-olla jäänud rohkem tahaplaanile. Näiteks võiks olla koolis mõni loeng selle kohta, millised on erinevad valikuvõimalused peale gümnaasiumit ning kutsuda loengut pidama peale lõpetamist erinevaid teid valinud vilistlased.

Lisaks võiks rääkida rohkem rahatarkusest ning tööturust. Näiteks kuidas teenida ülikooli kõrvalt raha või kuidas üldse rahaga ümber käia ehk siis arendada üleüldist finantskirjaoskust. Samuti võiks olla ka tunde elulistel teemadel nagu kuidas rentida korterit, kandideerida töökohale, maksta arveid jne. Mina ise ei teadnud enne õpilasfirma perioodi algust näiteks midagi sellest, et elus on võimalik peale töötaja olemise olla ka ettevõtja. Õpilasfirma periood tõi mind kindlasti elule sammukese lähemale ja õpetas mulle väga palju.

Kuidas õpetajana tulla toime rööprähklemise väljakutsega ehk kuidas olla ettevõtlik õpetaja?

Aasta ettevõtlik õpetaja Krista Savitsch: Õpetajana töötamine nõuabki teatud mõttes suurt pühendumist ja õpetajad kindlasti arevstavad sellega oma igapäevaelus. Öeldakse ju ikka, et kes palju teeb, see palju jõuab. Olen aastakümnetega õppinud aega hästi planeerima ja seetõttu jõuan ka rohkem. Üksinda ei suuda inimene mägesid liigutada, küll aga suudame seda teha koos toetavate kolleegidega, kellega on ühine tee käia.

Mulle väga meeldib mu töö õpetajana, selles on piisavalt võimalusi ise oma tegevusi planeerida ja õpilaste rahulolu on rõõmupakkuv. Koolis ongi kõige toredamad õpilased ja nende säravad silmad, mille nimel tasub töötada. Õpilastel on õigus saada kvaliteetset õpet ning võimalusi tunnivälisteks tegevusteks ja eelkõige saada piisavaid suuniseid, et edaspidi olla edukad ettevõtjad. Isegi kui neist ettevõtjaid ei saa, siis iga majandusalust või ettevõtlusainet õppinud noor peaks olema piisavalt ettevõtlik, et elus hakkama saada. Minu eesmärk on alati olnud õpilastele võimaluste pakkumine ja õppeprotsessi huvitavaks tegemine. Kogemused mini- või õpilasfirmas või siis osalemine erinevatel võistlustel on hindamatu väärtusega. Mul on nii kahju, et minul omal ajal koolis õppides selline kogemus saamata jäi, aga hea meel on seda kõike koos õpilastega hetkel kogeda.

Mis on noorte ettevõtlusideede arendajate jaoks suurimad väljakutsed ning millist nõuannet noored kõige rohkem mentorilt vajavad?

Aasta mentor Vaido Mikheim: Mentorina väldin sõnade “vajavad” ja “peavad” kasutamist,  kuna harva eksisteerib “õige-vale” stiilis vastuseid. Lõppkokkuvõttes peavad noored alati oma peaga otsused ning valikud langetama. Mentorina on minu eesmärk neile püstitada küsimusi ja näidata võimalusi.

Harva saan “Miks te seda teete?” küsimusele konkreetse usutava vastuse. Noored kipuvad sageli lahendama kas liiga suurt või siis mitut ülesannet ja probleemi üheaegselt. Kui siia lisada eestlaslik täiusliku toote-teenuse arendamise ihalus, siis kiiresti jõutakse ebarealistlike plaanideni ajalises, rahalises või mõlemas mõttes. Ärilises plaanis ei ole üldjuhul mõeldud sellele, kes konkreetselt on nende kliendid.

Suhete hoidmine ja omavahelised kokkulepped on alatihti läbimõtlemata valdkond. Nii tiimisiseselt kui välispartneritega (kliendid, kasutajad, investorid jt). Kuidas käitume ebaedu korral? Veel olulisem, kuidas käitume edu korral? Startupide lagunemise ja läbikukkumise üks peamisi põhjuseid on tiimisisesed tülid. Selle juurpõhjus peitub puudulikus kommunikatsioonis. Sealhulgas on tiimisiseselt omavahel läbirääkimata suurem eesmärk ehk vastus küsimusele “Miks me seda teeme?”. Kokkuvõttes noored vajavad, et mentor juhiks nende tähelepanu asjaoludele, mida nad ise pole osanud või ei taipa märgata ning aitaks seada fookust.

Mis on ettevõtlusõppe vajalikkuse selgitamisel väljakutse?

Ettevõtlusõppe programmi aasta tegija Liina Pissarev: Hoiakute muutmine on ikka aeganõudev. Küll aga on meeldiv näha, et jää on murdumas ja aina rohkem on häid eeskujusid, keda esile tõsta ja läbi selle laieneb ka ettevõtlusõppe rakendajate võrgustik. Teavituses keskendun teemade selgitamisele, mis aitavad õpetajaid ja koole tegevustes, nt ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe kitsaskohtadele ja lahendustele, headele praktikatele ja soovitustele. Teadlikkus ja kogemus ettevõtluse toimimisest aitab ära hoida eksimisi päriselus ja võtta ette ükskõik mida, see ei pea lõppema alati ettevõtjaks hakkamisega. Üks hea näide on ka. Hiljuti Iisraeli kolleege külastades oli kõige emotsionaalsem kogemus araabia tütarlastekooliga tutvumine. Sealsel direktoril on õnnestunud tugevalt juurdunud hoiakutega araabia kultuuriruumis ettevõtlik koolikultuur rakendada. Tüdrukuid julgustatakse unistama ja unistuste poole püüdlema ja tegutsema. Eesmärk on aidata araabiamaade naistel elada enda unistuste elu. Mis saab olla veel parem eesmärk? Minu kooli vilistlaste kokkutulekul ütles üks endine direktor väga tabavalt – ärme elame unistades, vaid unistustes. Unistustes elamine aga eeldabki oma unistuste täideviimist ning selleks ongi vaja noortele julgust ja riskivalmidust, õppimistahet ja enesejuhtimist – ehk ettevõtlikkust ja ettevõtlusõpet!

Seotud uudised

Selgusid Edu ja Tegu tunnustuskonkursi võitjad

30. november 2018

Edu ja Tegu tunnustuskonkursil kuulutati eelmisel nädalal välja välja ettevõtlusõppe parimad, aasta ettevõtlusõppe edendaja tiitli pälvis Põlva Gümnaasium. Aasta ettevõtlikuks õpetajaks valiti Elbe Metsatalu, aasta õppuriks Tallinna 21.…