8 võimalust ettevõtlusõppe rakendamiseks siis, kui see tundub võimatu

Millised on koolide murekohad ettevõtlusõppega seoses ning milliseid lahendusi on haridusasutused ise nende leevendamiseks leidnud?

Häid näiteid ja kogemusi ning ka omapoolseid nõuandeid jagavad ettevõtlusõppe „kõrvad ja silmad“ Eestis, metoodika ja rakendamise eestvedajad Katrin Kivisild ja Erika Veide (SA Innove) ning Kersti Loor (JA Eesti).

Mure 1. Ettevõtlusõpe ei mahu õppekavasse kuidagi sisse

Kersti Loor: See on sagedane ettekääne ja põhikooli III astme puhul ka arusaadav põhjendus. Õppekava on tõesti põhikooli III astmes liiga tihe ja jätab vähe ruumi valikuteks. Siin on abi ainete lõimimisest. Ettevõtlust saab õpetada nii eesti keele, matemaatika, käsitöö, inimeseõpetuse kui ka muudes tundides. Minifirmat on võimalik teha loovtööna. Sageli on asi kooli prioriteetides ja valikutes. Need koolid, kes peavad ettevõtlusõpet oluliseks, enamasti leiavad ka võimaluse. Osades koolides pakutakse ettevõtlusõpet ka ringitunnina, eriti algklassides. Mõnedes noorte- või ettevõtluskeskustes tegutsevad JA koolituse läbinud juhendajad, kes juhendavad õpilasfirmasid. Sellised on näiteks Valga noorsootöökeskus TANKLA, Innovatsioonikeskus INNOKAS Haapsalus, Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus.

Erika Veide: Edu ja Tegu raames on loodud ka materjalid ettevõtluspädevuste lõimimiseks läbi kõikide õppeainete terve kooli lõikes. Et see töötaks, peab kogu kool ja iga õpetaja võtma vastutuse ning siis toimub teadlik suunamine. Kui õppeaine tunniplaani ei mahu, siis ma ei usu, et selline lähenemine oleks kuidagi vähemtähtis või vähem tõhus. Minul on sellesse usku, et selline ühine ning eesmärgistatud töö on tõhus ning tulemislik.

Mure 2. Peame õpetama matemaatikat, emakeelt jne, mitte ettevõtjaks saamist

Katrin Kivisild: Vahel ei näe koolijuhid majanduse- ja ettevõtlusõppe õpetamise vajadust oma koolis. Miks meil veel seda vaja on? Lisatöö! Siinkohal on abiks, kui koolijuht mõistab laiemat pilti. Iga noor osaleb majandus- ja ettevõtluskeskkonnas ning hariduse üks olulisi ülesandeid on noor inimene ette valmistada nii tööturule sisenemiseks, kui ka edukaks hakkamasaamiseks majanduskeskkonnas. Samuti arendab praktiline ettevõtlusõpe õpilastes mitmeid tulevikupädevusi, nagu koostööoskus, võimaluste märkamine ja lahenduste leidmine, kriitilise mõtlemise oskust, suhtlemisoskust, ja veel palju muudki. Kui koolijuht näeb suurt pilti, siis on leitud võimalusi, kuidas rakendada koolis ettevõtlusõpet. Kohe tuleb meelde Võru Gümnaasiumi direktor, kes on eestvedaja ettevõtlusõppe rakendamisel oma koolis.

Mure 3. Majandus ja ettevõtlusõpetaja on koolis üksi ning ta ei jõua ettevõtlusõpet edasi arendada

Katrin: Jah, majandus- ja ettevõtlusõpet ei pea alati üksinda vedama. Edukad on need koolid, kus ettevõtlusõppesse on kaasatud paljud õpetajad. Ettevõtlusõpet saab lõimida nii üldainetega üldhariduses kui ka edukalt erialaainetega kutsekoolis. Üks paremaid näiteid on Kuressaare Ametikool, kus ettevõtlusõpe toimub koostöös terve osakonna õpetajate vahel.

Mure 4. Meil ei ole ettevõtlusõpetajat

Kersti: Esimene asi on ikka vaadata veel kord põhjalikult ringi oma kooli õpetajate hulgas. Kellel on väiksem koormus oma aines ja võiks võtta lisaaine, kes on aktiivne ja tegutsemistahteline, kelle klassi õpilased tahavad õpilasfirmat teha jne. Üldiselt on igas koolis selline õpetaja, kes sobib ettevõtlusõpetajaks ja kes soovib sellega tegeleda. Kui tõesti ei saa kellegagi oma koolist kaubale, siis tasub vaadata koolist väljapoole. Kas jagada õpetajat mõne teise kooliga, kutsuda mõni lapsevanem või kohalik ettevõtja näiteks Edumuse raames ettevõtlustunde andma või miks mitte leida vilistlaste hulgast sobiv inimene.

Erika: Kogu ühiskond ägab koostöökriisis, siis nüüd on hea koht, kus leevendada seda probleemi. Leia vastutav õpetaja, kes koordineerib ja loob ainekavale tuginedes tööplaani ja seejärel kaasake palun eelnimetatud võimalikke koostööpartnereid. See on teada, et esimese üleskutse peale pole ilus reageerida. Seda teades ja arvestades oodake vastuseid teisele ja kolmandale üleskutsele panustades.

Mure 5. Õpilased on passiivsed, ei ole ettevõtlusõppest huvitatud

Kersti: Siin võib põhjus peituda mitmes asjas. Esiteks arvestavad tänapäeva noored väga oma koormusega. Kui kool püüab neile peale panna topeltkoormuse, siis sageli huvi lisategevuste vastu kaob. Kui kool suudab ettevõtlusõppe integreerida teistesse ülesannetesse või ainetesse, on tulemused palju paremad ja noored entusiastlikumad. Paljud koolid võimaldavad noortel teha minifirmat loovtööna või õpilasfirmat praktilise tööna, see kindlasti kasvatab noorte valmisolekut ja huvi ettevõtlusõppes osaleda. Kui kool nõuab lisaks õpilasfirma tegemisele ka uurimistöö kirjutamist ja kaitsmist, siis on selge, et enamik noori sellist koormust endale võtta ei soovi ja tagajärjeks ongi huvi langus. Uurimistöö asendamist praktilise tööga ehk õpilasfirmaga ei ole aga vaja karta. Seda rakendavad näiteks Hugo Treffneri Gümnaasium ja Tallinna 21. kool. Esimene neist on õpilased, kes jõuavad Eesti õpilasfirmade võistluse finaali, vabastanud ka kooli kaitsmisest. Teine põhjus võib olla see, et koolis puuduvad head eeskujud. Noored ei ole eriti kursis, mis see õpilasfirma on ja uus asi tundub hirmutav. Alati on lihtsam tõmmata noori kaasa, kui on võtta eelmiste aastate eeskujud ja eriti positiivsed eeskujud. Kui koolis on juba traditsioon tekkinud, siis soovivad uued tegijad eelmisi üle trumbata ja uute ideede ja tulijatega pole probleeme. Kui koolis ei ole ettevõtlusõppega ja õpilasfirmadega kunagi tegeldud, siis tasub kutsuda innustajaid väljastpoolt: õpilasfirma vilistlasi teistest koolidest, kes jagavad oma entusiasmi ja õpikogemust. Abiks võivad olla ka inspireerivad ettevõtjad, kes jagavad oma lugu ja kes on ehk valmis ka mentorina toetama. Loomulikult peab ka õpetaja võtma kogu oma entusiasmi kokku ja olema nii särav ja innustav kui suudab. Siin vajab õpetaja kindlasti kooli toetust!

Erika: Millal me ise millestki vaimustume, kogeme entusiasmi ja sisemist motivatsiooni? Vahel on selleks tungiv vajadus või probleem, kuid samas tunneme seda ka siis, kui meid on inspireeritud. Noori inspireerivad teised noored, kes on ilusad, nutikad ja edukad, uue põlvkonna suunamudijad. Kool saab korraldada ettevalmistusaastal või perioodil inspiratsioonipäevi, mis lihtsalt ei saa kedagi külmaks jätta ja sellele järgnevad tegevused, õpe, kus sul on eelsoojendatud noored, kes on motiveeritud ja täis kirge ka ise midagi teha, kogeda, näidata.

Mure 6. Õpetaja ei ole entusiastlik

Kersti: Õpetaja entusiasmi on tegelikult kerge tappa, kui ta üksi jätta ja tema teele pidevalt takistusi veeretada. Kui õpetaja jääb oma teemaga üksi ja vastutab ainuisikuliselt ettevõtlusõppe eest koolis, siis sageli sellest head nahka ei tule. Esimesel aastal on õpetajal väga raske, ta vajab suurt toetust ja positiivset suhtumist nii kolleegide kui eriti kooli juhtkonna poolt. Kindlasti soovitame leida õpilastele ka ärimentor, kes noortele ärinõu annab ja aitab õpetaja sisemist ebakindlust leevendada. Kooli ülesanne on võimaldada õpetajale soodne keskkond. Palju aitab kaasa, kui koolis organiseeritakse koolisiseseid õpilasfirmade laatu, kui kool toetab õpilaste osalemist Eesti laatadel ja miks mitte võimaluse korral ka välislaatadel, kui kool tõstab tublisid õpilasfirma tegijaid esile oma üritustel ja elab kaasa nende tegevusele. Õpilasfirmad peaksid muutuma õppeprotsessi loomulikuks osaks. Nii on näiteks väga hästi läinud õpilasfirmad käima Kuressaare Ametikoolis. Suure-Jaani koolis toetab ettevõtliku kooli mõtteviis väga hästi minifirmade tekkimist ja tegevust.

Erika: Koolides, kus JA programme ei rakendata, ei ole midagi teisiti koostöö koha pealt. Me oleme sündinud ühiskonda ja üksi olles ja tegutsedes tunneme kindlasti ühel ajahetkel, et see on tühi töö ja vaimu närimine. Seega entusiasm ei ole konstantne nähtus ühegi inimese puhul, see vajab hoolt ja head juhtimist. Siinkohal loodan ja usun, et uue põlvkonna trendid juhtimiskultuuris imbuvad ka koolidesse ning läbi kaasava juhtimise ja märkamise ei jää keegi üksi ega vajaliku toetuseta.

Mure 7. Alustav õpetaja ei julge katsetada praktiliste tegevustega

Kersti: Üks suur probleem, mis tegelikult seondub eelmisega, on ka, et õpetaja lihtsalt tunneb end esimesel aastal nii ebakindlalt, et ei julgegi noori ergutada õpilasfirmat tegema, vaid hoopis loodab, et keegi ei taha teha. Siin saab abi olla mentorist. Samuti on äärmiselt oluline kooli juhtkonna toetus ning julgustus. Kutsume õpetajaid julgelt abi saamiseks pöörduma ka JA Eesti poole. Meil on olnud mitmeid õpetajaid, kes esimesel tegutsemisaastal helistavad pidevalt igasuguste küsimuste ja probleemidega, aga see on ainult hea. Nii nad saavad kindlust, katsetavad ja õpivad ning järgmisel aastal on nad juba hoopis julgemad ning enesekindlamad. Õpetaja jaoks on õpilasfirma juhendamine ka täiesti uus kogemus, mis sunnib teda ka enda piire katsetama.

Erika: Katsetamisega käsikäes käib ebaõnnestumine. See on selle sõna sisse juba peidetud. Me pigem peame õppima ebaõnnestuma. See on niivõrd loomulik osa arenemise protsessist nagu väikelaps õpib kõndima või iseseisvalt sööma, see kõik ei saa toimuda ilma ebaõnnestumiseta ja tagasilöökideta. Selleks, et leida oma edulugu, selleks tuleb ja peab katsetama ja sealjuures kordi ja kordi ebaõnnestuma, et teada, mis tee sihile ei vii.

Mure 8. Õpetaja on liialt ettevõtlik

Kersti: Ka seda muret esineb. Eelkõige on siin mure õpetaja liiga suures valmiduses õpilaste eest kõik ise korda ajada ja ära teha, jättes nii õpilased passiivsesse rolli ning vähendades oluliselt nende enda võimalust katsetada, julgust proovile panna ja õppida. Jah, õpetaja peab end mõnikord tagasi hoidma, laskma mõnel asjal ka metsa minna, sest see on noorte võimalus õppida.

Erika: Eesti vanarahvas konstateeris fakti, et liigne agarus on ogarus, kuid elu näitab, et ka sellised inimesed ei suuda seda pikas perspektiivis. Mina selle pärast ei muretseks.

Edukat ettevõtlusõppe rakendamist ja lahenduste leidmist!

Allikas: ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu uudiskiri

Seotud uudised

Mait Palts: kool ja ettevõtja koos

18. jaanuar 2016

Kelle ülesanne on tagada, et noortel tekiks töömaailmast adekvaatne pilt? Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts kirjutab tänases Postimehes, kuidas võiksid koolid ettevõtjatega koostööd teha. Me räägime palju sellest,…

Vaja on koolide ja ettevõtete koostööpakti

16. juuni 2014

Kuidas saaksid lapsi õpetada lisaks õpetajatele ka koolide partnerfirmade inimesed? Tallinnas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja saalis toimus 22. mail ettevõtete koostöövõrgustiku „Unistused ellu!” kevadseminar pealkirjaga „Kuidas muuta loodus- ja reaalainete…