Ülikool sinu ettevõttes

Kas töökohapõhise õppe kaudu saab tulevikus omandada kõrgharidust? Kaubanduskoda osaleb projektis, mis peaks kaasa aitama unistuse poole liikumisel, et poole kõrgharidusest saaks omandada ülikoolis, teise poole aga töökohal töötades ja õppides.

Töö ja õppimise ühendamise mõte pole uus. Küll on uus see, et töökohal õppimine on tulevikus ülikooliõppe osa. Kui varem tähendas õppimine töökohal põhiliselt kutseõpet, siis edaspidi peaks sel moel õppides jõudma ka magistridiplomini. See on hoopis uus tase õpipoisi, selli ja meistri ajaloos.

Kiiresti muutuvas maailmas muutub ka õpe

Tööl on vaja käia pidevalt. See tähendab, et 80% õpitavast omandab inimene kas töö jaoks, töö käigus või töö tulemusel. Nii tuleb õpipoisiõppe ametlikus definitsioonis kutseõppe kontekstis ¾ oskustest omandada töökohal ja vaid veerand koolis õppides.

Mitmed riigid on jõudnud nn õpipoisiõppe seadustamiseni, kuid seni on see puudutanud eelkõige kutseõpet, mis võib alata juba põhikoolis ja läbida järjest kõik haridustasemed. Kõrghariduse tasemel töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe, mis on selle projekti fookuses, on praegu katsetamise faasis.

Projekti „ApprEnt: Refining Higher Education With Enterprises in Europe” eesmärk on ülikoolide ja ettevõtete koostöös arendada töökohapõhist õpet kõrghariduses. Partnerid on kaheksast Euroopa riigist, igast üks kõrgkool ja ettevõtlusorganisatsioon. Eestist osalevad Tallinna Ülikool ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

Töökohapõhise õppe arendamine kõrghariduses

Et mõista, kuidas toimib Eestis töökohapõhine õpe, analüüsiti praktikaid, kus 50% õpet toimub kõrgkoolis ja 50% töökohal. Eestis katsetatakse sellist õppevormi Euroopa Sotsiaalfondi projekti PRÕM raames kolmes kõrgkoolis kokku kolmel erialal. Need on Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tegevusterapeudi õppekava, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainori hotelli- ja majutusteeninduse õppekava ning TalTechi äriinfotehnoloogia magistriõppekava.

Neljas näide, mida samuti toimiva praktikana analüüsiti, on programm „Noored kooli”, mis on üle kümne aasta teinud koostööd Tallinna Ülikooliga, sest õppetegevus käib TLÜ õpetajakoolituse õppekava järgi.

Õpipoisiõppe eest vastutavad koolid: aluseks on kooli õppekava ja töökohal õpitut tunnustatakse õppetöö osana. Põhimõtteliselt võiks õppimine ja töö alata korraga, aga levinud on lähenemine, kus õppima on asunud need, kes juba õpitavas valdkonnas ametis. Tööl käijate õppima asumise motivatsioon on kvalifikatsiooni või taseme tõstmine. Eestis on selline suund levinud töökohapõhise õppe puhul nii kõrg- kui ka kutsehariduses.

Ettevõtjate peamine huvi õpipoisiõppe puhul on võimaldada oma töötajatele ettevõtte vajadustele vastavat tasuta tasemeõpet. Lisaks käib õpipoisiõppe juurde nõudmine, et õppija peab olema ettevõtte töötaja, mitte õpilase/üliõpilase staatuses.

Koolis ja tööl õpitav peavad käima käsikäes

Töökohapõhise õppe juhendaja töökohal ehk mentor peab olema kursis ülikoolis toimuva õppetegevusega, millega tudeng kokku puutub. Juhendaja peab saama aru, mis on õppetöö, millised on õpiväljundid, kuidas õppijat aidata ja toetada.

Esile on kerkinud mitu mõttekohta, näiteks see, mismoodi on praktika juhendamine dokumenteeritud. Milline on töökohal juhendajate kvalifikatsioon, nende staatus? Kas oleks vaja teatud liiki kutsetunnistust? Praegu on juhendajad peamiselt oma ala spetsialistid, kuid tulemuslikuks õppetööks on oluline ka mentorite ettevalmistus.

Küsimusi on tekitanud ka olukord, kus magistriõppes pole juhendaja ise magister või rakenduskõrghariduses pole juhendaja töökohal ise kõrgharidusega. Samas on kõrghariduse tasemel töökohapõhist õpet katsetavad erialad väga praktilised ja seotud töömaailma arenguga. Õpitaksegi praktilist tööd ja juhendajaks ongi praktilist poolt hästi tundev inimene, kelle oskusi ei saa kindlasti alahinnata. Seejuures on ka mentor ise praktika juhendamisel töökohal õppija.

Palju oodatavaid tulemusi

Projekti ApprEnt lõppedes peaksid peamisteks väljunditeks olema töökohapõhise õppe juhendaja koolitusmudel ja õppuri-tööandja-ülikooli näidisleping, mis oleks abiks töökohapõhise õppe rakendamisel kõigis kaheksas projektis osalevas riigis. Sellesse panustavad TLÜ poolt avatud akadeemia, näidiskoolide esindajad ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

Valmima peaks ka töökohapõhise õppe soovituste pakett, mis on mõeldud ettevõtetele, hariduse arendajatele ja sellega seotud huvigruppidele, avaliku võimu esindajatele ning praktikajuhendajaile ehk mentoritele.

Töökohapõhise õppe arengu huvides tasuks mõelda regulatiivse poole peale, et ka kõrghariduse tasemel oleks seadusega kehtestatud töökohapõhise õppe rakendamise kord. Projekti tulemused ning rahvusvaheline praktika saavad loodetavasti siinkohal samuti abiks olla.

Alustajatel on leiutamist palju
Anne Roosipõld
Mainori turismi- ja restoraniettevõtluse töökohapõhise õppe erialajuht

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor alustas töökohapõhise õppega 2017. aastal. Leiutamist ja isemõtlemist on olnud palju, sest õppida on mõlemal poolel, nii koolil kui ka töökohal.

Mure on selles, et kõrgkoolil on leping sõlmitud vaid ühe juhendajaga töökohal, kes peab ise hoolitsema selle eest, kuidas teisi juhendajaid kaasata. Kõrgkool on kogu aeg juhendajatega suhelnud, käinud ka kohapeal õpet läbi viimas. Parema tulemuse annaks ka see, kui juhendajaid oleks sama töökoha puhul ka teistest ettevõtetest. See oleks oluline juhtide puhul – ka nemad võivad osaleda õpipoisiõppes. Põhimõtteliselt on teooria ja praktika sidumine väga hea mõte. Lihtsalt asjad tuleks rohkem läbi mõelda.


Kasulik nii õppijale, juhendajale kui ka tööandjale Illi Ojavere
Tallink Spa&Conference Hoteli ja Tallink Express Hoteli juhataja

Tallink on liitunud turismi- ja restoraniettevõtluse erialal töökohapõhise õppega.

Tallink Hotels on juba aastaid toetanud erialast õpet majutus- ja toitlustusvaldkonnas, olles mitmele erialasele koolile koostööpartner – oleme hotellides alati olnud väga avatud kõikide praktikantide vastuvõtmisele. Usume, et see aitab toetada erialast haridust ja motiveerida õpilasi pärast kooli lõpetamist vastavat erialast töökohta valima. Töökohapõhine õpe annab tööandjale väga hea võimaluse oma töötajaid motiveerida ja toetada haridusse panustamisel. Samuti toetab ja suunab selline õpe tudengeid oma igapäevatöös nägema suuremat ja laiemat pilti vastava valdkonna äritegevusest.

Õppevorm, kus umbes 50% õppetööst toimub ettevõttes ja 50% koolis, on ideaalne töötavale inimesele – teooriat saab rakendada kohe ja paralleelselt õpingutega. Juhendaja professionaalne tagasiside tudengile töökeskkonnas on suure väärtusega. Tudengile on sellise õppevormi eelis pidev ja kättesaadav suhtlus oma juhendajaga. Juhendajale omakorda on kasu tudengi vaatenurkade kuulmisest.

Seotud uudised

Selgunud on Eesti õpilasfirmade laada parimad!

20. veebruar 2015

Iga-aastane Junior Achievementi Eesti korraldatud Eesti õpilasfirmade laat tõi seekord Kristiine ja Rocca al Mare keskustesse kokku 160 õpilasfirmat Eestist, Türgist, Gruusiast, Lätist ja Rootsist. Seekordne laat oli…

Konverents “Õpipoisiõpe – õng või kala?”

29. märts 2016

Kutsume ettevõtjaid õpipoisi- ehk töökohapõhist õpet tutvustavale konverentsile. Eestis üha enam populaarsust koguva töökohapõhise õppe põhieesmärk on valmistada ette majanduse, ühiskonna ja ettevõtluse vajadustele vastavat tööjõudu kõige vahetumal viisil…

Töökohapõhine õpe saab hoo sisse!

25. august 2015

5. augustil allkirjastas minister Jürgen Ligi toetuspaketi, millega hakatakse arendama praktikasüsteeme, töökohapõhist ehk õpipoisiõpet ning tegeletakse kutsehariduse maine tõstmisega ühiskonnas. Kaubanduskoda toetab ettevõtjate jaoks nii olulise valdkonna arendamist…