Mida ootavad õpetajad ja õpilased ettevõtlusõppelt?

Praktilisi ja elulisi ettevõtlustunde hindavad ühtviisi nii üldharidus-, kutse- kui ka kõrgkoolideõppurid, selgus hiljuti kaante vahele saanud ettevõtlusõppe moodulite katsetamise uuringust. Kompleksuuringus uuriti kolme haridustaseme – üld-, kutse- ja kõrghariduse – õpetajaid ja õpilasi. Eesmärk oli saada teada, kuivõrd programmis „Edu ja tegu“ väljatöötatud moodulid õpetamiseks sobivad. Katseuuringus osales kuus üldharidus-, 12 kutse- ja kuus kõrgkooli. Õpetajate Lehele andis ülevaate uuringust üks selle läbiviijaist, Eesti ettevõtluskõrgkool Mainor professor Eneken Titov.

Mis teid tulemuste puhul üllatas?

Heas mõttes üllatas see, et ettevõtlusõppes kasutatud metoodika variatiivsus on väga suur. Pisut rohkem võiks olla teadlikku õpetamist – miks valitakse just see meetod või hindamisülesanne.

Mida õpilased ettevõtlusõppelt ootavad? Kuivõrd soovid haridustasemeti erinevad?

Ega väga erinegi. Õpilased ootavad praktilisust, tahavad midagi käega katsutavat teha: oma ettevõtte või algatada äriidee. Nad ootavad ettevõtete külastusi, õppemänge, meeskonnatööd – midagi traditsioonilisest õppest põnevamat. See jäi silma kõigi haridustasemete puhul.

Natuke muutusid fookused sõltuvalt sellest, kas rohkem keskendutakse õppes klassikalisele äriidee arendamisele või toetatakse pigem üldist ettevõtlikkuse arendamist. Looverialade üliõpilased ütlesid, et senisest rohkem võiks keskenduda konkreetselt äriideede arendamisele, aga teiste erialade üliõpilased arvasid, et just ettevõtlikkuse kui üldpädevuse arendamist võiks rohkem olla.

Kõige rohkem rahul on kutsekoolide õpilased. Kutseõppe moodulid ongi kõige selgepiirilisemad ja keskendumine äriideele sobib õpilastele. Õpe on väga praktiline ja õpilased väärtustavad seda.

Kas õpilased saavad ettevõtlusõppelt praegu seda, mida ootavad?

Nendes koolides, kus ettevõtlusõpe on teadlikult õppekavasse võetud, saavad küll. Koolides, kus saadakse aru, et ettevõtluspädevus (sh ettevõtlikkus) on oluline, ongi kõik hästi. Aga seal, kus ettevõtlusõpet võetakse kui kohustust, on palju arenguruumi.

Ettevõtlusõppe ja selle eesmärkide mõtestamine ootab ees veel paljusid koole. Kui traditsiooniline ettevõtluse õpetamine tähendab ärimudeli õpetamist ja äriidee väljatöötamist, siis meie pakume lähenemist, et ettevõtlikkus on midagi laiemat. Et saada ettevõtlikuks ja ettevõtjaks, on vaja enesejuhtimise ja sotsiaalseid oskusi, arendada tuleb loovust ja oskust probleeme lahendada. Oma mudelis põhineme ettevõtlikkusele kui üldpädevusele, mis on uuringute põhjal tööturul toimetulekuks olulisemgi kui erialased pädevused. See mõtteviisi muutus on programmis „Edu ja tegu“ suurim väljakutse.

Et õpilastes ettevõtlikkust arendada, peab õpetaja selle enda jaoks esmalt filosoofiliselt lahti mõtestama.

See ongi filosoofiline lähenemine. Õpetajad esindavad kahte koolkonda. Ühed näevad ettevõtlust traditsioonilise õppeviisina ja õpetavad äriideed välja töötama. Teine osa õpetajaid mõistab, et ettevõtlusprotsessi ellurakendamiseks on äärmiselt olulised ka üldpädevused. Kõigi haridustasemete puhul muutubki järjest olulisemaks, et õppija omandab lisaks erialapädevustele üldpädevused. Nende seost ka ettevõtlusõppega peaks teadvustama iga õpetaja.

Kas uuringust tuli välja, millised metoodikad toimivad, millised mitte?

Me nii detailselt ei uurinud, palusime vaid nii õpetajatel kui ka õppijatel nimetada metoodikaid, mida õppes kasutatakse. Vaatasime, millised õppemeetodid prevaleerivad. Valikute nimekiri oli väga pikk. Polnud ühtegi meetodit, mida ei kasutataks!

Enim levinud olid diskussioon ja arutelu, praktiline töö, tagasisidestamine, rühmatöö, loeng, meeskonnatöö harjutused, probleemõpe. Praegusest enam võiks kasutust leida ideede laat, töövarjuks olemine, pööratud klassiruumi meetodid.

Moodulite raames pakutakse palju mitmesuguseid õpi- ja hindamisülesandeid. Mind üllatas vastuolu, et õpetajad (eriti kõrghariduses) ootasid ühelt poolt suuremat vabadust ettevõtlusõppe kujundamisel, aga teisalt tahtsid saada konkreetsemaid metoodilisi juhendeid, et öeldaks ette, kuidas peab tegema.

Kuidas on „Edu ja tegu“ meetodite laienemisele kaasa aidanud?

„Edu ja tegu“ ei tööta välja uut metoodikat, vaid soovitame, millised olemasolevad meetodid võiks ettevõtluse õpetamisse sobida. Oleme soovitanud eeskätt rakendada probleemõpet, meeskondlikku õppimist ja eneserefleksiooni ning projektipõhist õpet.

Milline on ettevõtlusõppe mõju õpilastele õpetajate arvates?

Leiti, et väga hästi aitasid õppijal aine eesmärke saavutada diskussioon, ajurünnak, esitluste tegemine. Oli ka näiteid, kus õppijad on alustanud õpet suure hurraaga ja saanud siis aru, et nii lihtne see ei olegi. Igal juhul saab õppija selgemaks, kas ettevõtja elukutse võiks talle sobida.

Tegite ka silmast silma intervjuusid õpetajate ja õpilastega. Mis jäi meelde?

Õpetajad olid liigutatud, kui õpilased tulid neid pärast kooli ettevõtlusõppe tundide eest tänama ja ütlesid, et need olid koolis kõige toredamad. Mitmes koolis olid ettevõtlusõpetajad valitud aasta parimateks õpetajateks. Üks õpilane, kes muidu ei tahtnud koolis käia, läks ettevõtlustundidesse heal meelel. Selliseid näited teevad südame soojaks, mitte ainult minul uurijana, vaid motiveerivad ka ettevõtlusõpetajaid.

Küsitlesite ka ettevõtjaid. Mida huvitavat kuulsite?

Küsisime ettevõtjailt, mida nemad ettevõtlusõppe moodulitest arvavad ja milline võiks olla ettevõtlusõpe. Suuri üllatusi ei tulnud. Üldjoontes on nad rahul. Ettepanekuid tehti mõne teema väljatoomiseks sõltuvalt enda ettevõtte spetsiifikast.

Ettevõtjad väärtustavad õppes praktilisust, et tunnis arendatud ideest võikski saada tulevikus kellegi leib. Nad avaldasid toetust ettevõtete külastustele ja ettevõtjate koolis käimisele. Eestis on õnneks missioonitundega ettevõtjate kogukondi, kes väärtustavad haridusellu panustamist. Arvan, et läheb järjest paremaks ja tulevikus on õpetajail veelgi kergem kontakte leida. Ka õpetajad tõid välja, et külaskäigud tegutsevatesse (eriti edukatesse ja tuntud) ettevõtetesse on väga olulised. Vaid üks õpilane märkis, et väljaskäimisi ja lõbu on liiga palju!

Mida ja kui palju peaks hariduse eri tasemetel õpetama?

Üldhariduses peaks olema ettevõtlusõpe suunatud pigem ettevõtlikkuse arendamisele. Enesejuhtimise ja sotsiaalsed oskused, loovus ja probleemilahendusoskus peaksid aluse saama juba alg- ja põhikoolis. Gümnaasiumis on õppija siis valmis tegelema konkreetse äriidee, õpilasfirma ja teiste projektidega.

Uuringud näitavad, et need õppijad, kelle üldpädevused on põhihariduses paremini toetatud, saavad paremini hakkama ka traditsioonilises ettevõtlusõppes. Neile ei pea hakkama kõrgkoolis õpetama meeskonnatööd, oskust teistega arvestada ja nende kaasamist oma äriidee arendamisel. Ka olulised enesejuhtimisoskused on neil olemas ning kõrgkool ei pea õpetama kriitilist mõtlemist või eneseväljendusoskusi.

Koolitate ka ettevõtlusõpetajaid. Mis on silma jäänud?

Neil, kes on võtnud ettevõtlusõppe südameasjaks, silm särab. Nad käivad koolitustel, tunnevad huvi teiste kogemuste vastu, arendavad end. Hirmus raske on kaasata aga neid, kes pole kindlad, et ettevõtlusõpe on just see, mida tahavad teha või miks see oluline on.

Väga palju sõltub sellest, milline on kooli ja juhtkonna toetus. See mõjutab õpetaja hoiakuid. Kas ettevõtlusõppest saab asja, sõltubki koolis suuresti ka juhtkonna toetusest.

Ilmunud:
opleht.ee/mida-ootavad-opetajad-ja-opilased-ettevotlusoppelt/

Sirje Pärismaa toimetaja

Seotud uudised

Ettevõtlusõppeks avaldavad survet juba lastevanemadki

6. juuni 2017

Euroopas oluliseks peetud ettevõtlusõpet on juba 25 aastat meie koolides toetanud sihtasutus Junior Achievement Eesti, püsides projektidel-annetustel. Kuidas õpe edeneb ja mis teeb muret, rääkisid intervjuus Õpetajate Lehele…

Ida-Viru koolilapsed vallutasid neljaks kuuks kohalikud ettevõtted

26. veebruar 2018

10 kooli, 54 ettevõtjat, 245 ettevõtlusteadmistest pakatavat noort – selline on Ida-Viru koolide ja ettevõtete koostööprojektis „Üks päev ettevõtjana“ tulemus numbrites. Boonusena veel noorte ettevõtjate omandatud oskused valmistada…

Mait Palts: kool ja ettevõtja koos

18. jaanuar 2016

Kelle ülesanne on tagada, et noortel tekiks töömaailmast adekvaatne pilt? Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts kirjutab tänases Postimehes, kuidas võiksid koolid ettevõtjatega koostööd teha. Me räägime palju sellest,…