Ettevõtete ja koolide koostöö tekitab noortes huvi erinevate elualade vastu

„Jäta universumisse oma jälg“ on üks Steve Jobsile edu toonud seitsmest äripõhimõttest. Inspireeriv õpikogemus või käik ettevõttesse võib mõjutada noorte tulevikuotsuseid ja soove. Ettevõtetel ja koolidel tasub teha koostööd, et tagada tulevikutegijatele valikuvõimalused, kasulikud õpikogemused ning praktilised oskused. 16. mail Tallinnas Öpiku Konverentsikeskuses toimunud seminaril “Kooli ja ettevõtte koostööst sünnivad tulevikutegijad” just sellest räägitigi.

Inimene õpib kõige paremini siis, kui õppeprotsess on põnev, väljakutseid pakkuv ning kui ta mõistab, miks midagi on vaja õppida. Selleks, et meie koolides õpetatav oleks võimalikult elulähedane ning et õpilased oskaksid seostada teooriat praktikaga, peaksid koolid tegema tihedat koostööd ettevõtete ja teiste kooliväliste partneritega. Sellist sisulist ja praktilist koostööd näeb juba praegu kõikjal Eestis üsna palju, kuid teha saab veelgi rohkem ja mõtestatumalt, et tekiks harjumus ühiselt tegutseda. 

Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu läbiviidud uuring näitas, et noored soovivad praktilisemat õpet ja selle suuremat seotust päris töömaailmaga. Õpetajate sõnul jääb see sageli ettevõtjate aja- või huvipuuduse taha. Samas on aga ettevõtjad probleemi ees, et tööturul pole piisavalt vajalike oskuste ja teadmistega inimesi. Selleks, et noored oskaksid teadlikumalt oma valikuid teha, on neil vaja kokkupuudet erinevate valdkondade spetsilistidega, kes saaksid õppetööd praktilisel moel rikastada ja tuua elulisi näiteid ning rääkida tööandja ootustest ning tööturu olukorrast.

Häid näiteid Eesti koolidest ja ettevõtetest

Kadrioru Saksa Gümnaasiumis toimub juba viiendat aastat saksakeelse majanduse suunal praktiline õpe koostöös ettevõtetega. Iga  majandussuuna õpilane  peab läbima nädalapikkuse tööpraktika, peale mida tuleb esitada praktikaaruanne. Kooli majandussuuna ja praktika koordinaator Michael Kirschinger selgitas: „Soovime avada maailmapilti nii vara kui võimalik, et noorel tekiks  kiiremini arusaam, kuhu tahan suunduda, mis on minu tugevused, kus võin mina tulevikus kasulik olla. Selleks kutsume ettevõtjad rääkima, mis võimalused on ettevõtetes. Lisaks usun, et kokkupuude ühe ettevõttega võiks olla selline, et kool läheb nö pärisellu, mitte vastupidi.“  Samuti jagas ta oma kogemust, et ettevõtjad teavad, kui raske on head tööjõudu leida ning seetõttu on nad valmis  investeerima tulevikku ja kooliga koostööd tegema.

Kadrina Keskkooli koostöö kohalike ettevõtetega sai alguses juba 14 aastat tagasi, kui kooli vilistlane ja Aru Grupp ASi juhatuse esimees Juhan Viise pöördus kooli poole murega, et tehnoloogia ülikiire arengu tõttu seisame varsti silmitsi kvalifitseeritud tööjõu puudusega ning hariduses tuleks seda probleemi ennetama asuda. Nii sündiski kohaliku ettevõttega koostöös valikaine „Ärijuhtimise ja tehnoloogia alused“. Kooli direktor Arvo Pani lisas: „Motiveerime õpilasi reaalaineid ja tehnoloogilisi erialasid valima ning ettevõtlikud olema. Valla jätkusuutlikkuse tagavad ju inimesed ning meil on juba näiteid noortest, kes on peale hariduse omandamist tulnud meie valda tagasi“. Direktori sõnul tekitas esmane partnerlus Aru Grupiga aluse suuremale koostööle ka teiste ettevõtetega, nii et ettevõtjad osalevad kooli õppetöös erineval moel juba algklassidest alates.  Näiteid Kadrina kooli ja ettevõtete koostööst on palju. Ettevõtja saab pakkuda info ja teabepäevi ettevõtte ja tegevusvaldkondade tutvustamiseks, õppekäike ja praktikad nii Eestis kui välismaal, praktikuid kooli lektoriks ning koostöös kooliga ürituste läbiviimist – Kadrinas toimub näiteks IT ja nutifestival CADrina.  Lisaks saavad tublimad õppijad suvevaheajal asendada ettevõttes puhkusi, sest Kadrina gümnasistid oskavad arvutiprogramme piisavalt hästi. 

Oma kogemust sisukast koostööst Kadrina Keskkooliga oli seminarile tulnud jagama ka Silberauto AS turundusosakonna juht Jana Ribelis. Üheskoos töötati välja gümnaasiumiastmele valikaine „Turunduse ja müügitöö alused“. Ainekavas ettenähtud tunnid jaotati ettevõtte töötajate vahel ära ning kooli õpilased said kuldaväärt kogemuse õppida tippettevõtte oma ala spetsialistidelt. Koolidele jagas Jana Ribelis aga soovitusi, et koolidel tuleks olla võimalikult paindlik ja vastutulelik ettevõttele ning mitte kohkuda esimestest takistustest. Samuti tuleks julgustada õpilasi kooli külalistundi andma tulnud praktikutelt rohkem küsimusi küsima – sellist võimalust ei avane just iga päev.

Tarkvaraettevõtte Brightspark OÜ juht ja asutaja Kari Maripuu on ettevõtlust õpetanud erinevas vanuses lastele Tabasalu Gümnaasiumis ning panustanud ka õpilasfirmade mentorina. Tema sõnul ei küsi huvi ettevõtluse vastu vanust ning tema on andnud majandustunde ka 1. klassi lastele, mis oli väga positiivne kogemus. Läbi pannkoogikohviku õpiti koostama äriplaani ja mõtestama lahti turunduse alused, vastates küsimusele „Kuidas saada klient ostma“. Vanemates klassides üritab Kari leida ettevõtluse õpetamisel seoseid teiste ainetega, näiteks matemaatika, inglise keele ja miks mitte ka tööõpetusega. „Ainete lõimimine annab võimaluse leida ettevõtlusõppele riikliku õppekava raames rohkem aega. Alati ei pea otsima tihedas ainekavas eraldi ainetunde, vaid tuleb püüda õpetada teineteist toetavaid aineid ühiselt. See muudab ka rutiinsete ainete õppimise lastele huvitavamaks ning annab lastele vihje, kuidas õpitav aine on hiljem reaalselt vajalik.“ rääkis Kari. 

Kari hinnangul ei saa vaatamata ettevõtjate kasvavale huvile ettevõtlusõpet üles ehitada kooli külastavate ettevõtjate najal, kuna see ei ole tema hinnangul jätkusuutlik. On kindel, et tiheda töögraafikuga ettevõtja ei suuda oma põhitöö kõrvalt aastaid missiooni korras õpetamas käia. Küll aga võiks ettevõtlusõppega seotud õpetajad tuua „praktika“ käigus ettevõttesse, lastes neil osaleda juhtkonna koosolekutel, neid võiks kaasata ettevõtte strateegia aruteludesse, müügikoosolekutele jne. See annab praktilise oskuse oma tunde praktiliste näidetega rikastada ning õpetatavat teemat päriseluga siduda. Samuti pannakse selliselt aluse koostööle õpetaja ja ettevõtlusõpet toetava ettevõtte vahel.

Põnevaid ideid, kuidas koolid ja ettevõtted saaksid üksteisele kasulikud olla

Variante, kuidas koolid ja ettevõtted saaksid koostööd teha, on vägagi mitmeid. Neist levinumad on näiteks koolide õppekäigud ettevõttesse, ettevõtjate külalistunnid koolides, praktikakohtade pakkumine ja õpilastest töövarjud ettevõtetes. Võimalusi on aga palju rohkem, kui koostööd hästi planeerida ja eesmärgistada. Seminaril toimunud grupitöödes mõeldi ajurünnaku tulemusel välja mitmeid põnevaid koostööideid. Näiteks võiksid õpilased valmistada ettevõtetele ametijuhenditest humoorikas võtmes videoid. Luua sisu sotsiaalmeedia kanalitesse või korraldada kehalise kasvatuse tunni raames ettevõttele tervisepäeva. Häid võimalusi pakub ka õpilaste kaasamine ettevõtte toote või teenuse arendamisse. Lähenedes aga veidi teise külje alt saaksid õpilased näiteks avalikku esinemist õppida andes neile aluseks ettevõtete erinevaid tooteid ja teenused, mille põhjal noored koostavad ja esitavad pitch’i ehk lifitikõnesid.

Veelgi rohkem inspiratsiooni erinevatest koolide ja ettevõtete koostöövõimalustest leiab heade praktikate kogumikust, mille leiate SIIT.

Seotud uudised

Vaja on koolide ja ettevõtete koostööpakti

16. juuni 2014

Kuidas saaksid lapsi õpetada lisaks õpetajatele ka koolide partnerfirmade inimesed? Tallinnas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja saalis toimus 22. mail ettevõtete koostöövõrgustiku „Unistused ellu!” kevadseminar pealkirjaga „Kuidas muuta loodus- ja reaalainete…

Ida-Viru koolilapsed vallutasid neljaks kuuks kohalikud ettevõtted

26. veebruar 2018

10 kooli, 54 ettevõtjat, 245 ettevõtlusteadmistest pakatavat noort – selline on Ida-Viru koolide ja ettevõtete koostööprojektis „Üks päev ettevõtjana“ tulemus numbrites. Boonusena veel noorte ettevõtjate omandatud oskused valmistada…