21. novembril toimus Pärnus seminar, kus kohtusid ettevõtete ja haridusasutuste esindajad. Seminaril jagati kogemuslugusid, mida Eesti koolide ja ettevõtete koostöös juba tehtud on. Kiirkohtingul ja praktilises töötoas vahetasid osapooled kontakte ning arutasid koostöövõimaluste üle.

Tänases muutuva tööturu olukorras on vajalik, et igal noorel oleks juba varakult kokkupuude töömaailmaga ja arusaam mis on ettevõtlus ning oleks kursis erinevate ametikohtade ja valdkondadega ning oskaks seostada õpitut päriseluga. Põhikooli lõpetades võtavad noored vastu esimesi olulisi karjäärialaseid otsuseid ning seetõttu tuleks sellele tähelepanu juba siis pöörata. Selleks, et noored teaksid oma võimalusi ning tegutseksid teadlikult, saavad haridusasutustele appi tulla ettevõtted. Praktiliste ja elulähedaste teadmiste ning oskuste omandamiseks on kõige parem õppida neid praktikutelt.

Kuidas seda teha?
Aitamaks nii ettevõtetel kui koolidel sellele küsimusele vastust leida, korraldas kaubanduskoja poolt koordineeritud koostöövõrgustik „Ettevõtlikkuse edendamiseks“ ja ettevõtlusõppe programm „Edu ja Tegu“ kolmandat korda ettevõtete ja koolide koostöö inspiratsiooniseminari. Seminaril jagasid oma kogemusi mitmed Pärnumaa ettevõtjad ning üldharidus- ja kutsekoolide esindajad. Pärnus toimunud tehnoloogiapäevad olid heaks ja inspireerivaks näiteks tõestamaks, et ühise eesmärgi nimel on erinevate osapoolte koostöö võimalik. Ürituse raames tutvustati noortele erinevaid tehnoloogia erialasid läbi arvukate töötubade ja ettevõtete külastuste. Selle läbiviimiseks olid omavahel jõud ühendanud kohalikud üldhariduskoolid, kutsekool, ettevõtted, maakondlik arenduskeskus ja linnavalitus. Indrek Alekõrs Pärnu Saksa Tehnoloogiakoolist ja Matthias Eichhorst Mativesi OÜst tutvustasid edukat koostööd, läbi mille avati kutsekoolis uus automaatiku eriala. Seda võib pidada edulooks, kus ettevõtjad pöörduvad spetsialistide puudumisel kooli poole ning üheskoos leitakse sobivad lahendused. Pernova Hariduskeskusest Daisi Lorents, koos kohalike ettevõtjate Tiiu Sommeriga Lindi Käsitööaidast ja Taivi Künnapiga Loomisrõõm OÜst jagasid üheskoos projektikogemust, kus noortele tutvustati ettevõtlikuks olemist ja ettevõtluse võimalusi läbi turismi ja käsitöö. Läbi viidud praktilised töötoad ja ülesanded näitasid õpilastele, et turismivaldkond ja loomeettevõtlus võivad olla võimalused läbi mille end tulevikus teostada ning kohaliku elu arendamisse panustada.

Ettevõtlusõpe juba esimesest klassist
Vändra Gümnaasiumis alustatakse ettevõtlikkuse- ja ettevõtlusõppega juba õige varakult – 1. klassist. Kuidas seda tehakse, rääkisid Marget Privits ja Silja Enok, kes usuvad, et koolis antav hea haridus ning tihe koostöö kohalike ja kaugemate ettevõtjatega on aidanud kaasa piirkonna tänasele ettevõtlikule vaimule. Vändras toimub õppetöö nii tundides kui ka õppekäikudel, mille korraldamisse kaasatakse lapsevanemaid, vilistlasi ja ettevõtjaid. Palju õpitakse läbi tegevuse ning õpilased saavad külalisesinejaid ise valida, et esinejad oleks ikka need, keda soovitakse ise kõige rohkem näha ja kuulda.

Tööle Kaasa!
Üheks võimaluseks koolide ja ettevõtete koostööks on osalemine kaubanduskoja algatuses „Tööle kaasa!“. Ettevõttepoolset kogemust oli jagama tulnud Dairi Õun, Trimtex Paltic OÜst. Ettevõttega käis tutvumas 31 töötajate last, kes osalesid maja ekskursioonil, neljas töötoas ja vaatlesid vanemate tööd. Töötoad, kus lapsed kätt said proovida, olid kvaliteedikontrolli tegemine, toodangu pakkimine, kangast helkurite meisterdamine ja disainimine.

Õpilastele tuleks tutvustada erinevaid valdkondi
Seminari teises pooles toimus ettevõtete ja koolide kiirkohting ning sellele järgnes praktiline töötuba. Ettevõtjad tõid töötoas välja, et suureks probleemiks on töötajate leidmine ning noorte vähene huvi teatud erialade või valdkondade vastu. See huvi on ka raske tekkima, kui puudub kogemus. Üheks võimalikuks lahenduseks võiksid olla 45-minutilised praktilised töötoad, kus ettevõtted oma valdkonda koolides õpilastele tutvustavad. Kuna väikeettevõtetel puuduvad tihti selle elluviimiseks vastavad ressursid, siis võiks mõelda jõudude ühendamise peale läbi erialaliitude. Tihti kooliõpilased ei omagi ülevaadet piirkonnas tegutsevatest ettevõtetest, teatakse ainult suuremaid ja tuntumaid. Seejuures võiksid esialgu ka õpetajad käia tutvumas piirkonna erinevate ettevõtete ja nende soovide ja võimalustega.