Ettevõtlusõpet piloteeritakse ja rakendatakse kõigil haridustasemetel ning -liikides

Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames on valminud ettevõtluspädevuse mudel ja ettevõtlusõppe moodulid nii üld-, kutse- kui ka kõrgkoolidele. Uusi õppe- ja juhendmaterjale piloteeritakse 18 koolis. Ettevõtliku kooli võrgustiku ja/või Junior Achievementi ettevõtlusõppe programmidega on kahe aastaga liitunud 212 uut kooli ning äriideede arendamise programmi STARTER on sama ajaga läbinud ligi 1000 noort.  

 Edu ja Tegu tegevustes on kahe aasta jooksul kaasa löönud pea kolmsada kooli ehk ligikaudu pooled Eesti koolidest. Ettevõtlusõpet rakendab üle veerandi kõigist Eesti koolidest.

Selle lühikokkuvõtte põhjal võib öelda, et programmi lühikese tegutsemisaja jooksul on väga suur hulk Eesti koolidest hakanud senisest rohkem väärtustama ettevõtlusõpet ja ettevõtlikkuse arendamist ning astunud samme selleks, et nende kooli lõpetajatele oleks tööturul rohkem uksi avatud. Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak kommenteeris seda trendi sõnadega, et haridus peabki tööturu ootustega sammu pidama. „Aina olulisemad on ülekantavad pädevused nagu ettevõtlikkus, loovus ja probleemide lahendamise oskus. Ettevõtluse alased teadmised ja oskused koos ettevõtliku hoiakuga aitavad igaühte elus edasi – kas ettevõtja või töötajana. Ettevõtlikele inimestele toetub kogu Eesti edu,” rõhutas Varrak.

Koolid piloteerivad ettevõtlusõppe mooduleid, mis on välja töötatud ettevõtluspädevuse mudeli alusel

Ettevõtlusõppe süsteemne arendamine tähendab seda, et kõikide Edu ja Tegu programmi jooksul väljatöötatud materjalide alustala on ettevõtluspädevuse mudelis kirjeldatud pädevused (pädevus on kogum teadmistest, oskustest, väärtustest ja motivatsioonist), sh ettevõtlikkust toetavad pädevused. Pädevusmudeli põhjal on sõnastatud õpiväljundid, mis sätestavad, millises vanuses õppijatele mida tuleks õpetada. Lähtuvalt pädevusmudeli põhimõtetest ja õpiväljunditest on kõikidele haridustasemetele välja töötatud sobivad ettevõtlusõppe moodulid, koostatud tänapäevased õppematerjalid ja väljatöötamisel on juhendmaterjalid, kuidas toetada õppetöös õppijate ettevõtlikkust ning ettevõtlusalaste teadmiste ja oskuste arengut. Nii ettevõtluspädevuse mudeli kui ka sellega kaasnevate materjalide väljatöötamises osalevad Eesti kõrgkoolide teadlased. Arendusprotsessi käigus on lähtutud teadusuuringutest ja parimatest praktikatest. Põhjalikult on analüüsitud olemasolevaid ettevõtluspädevuse mudeleid (nt Euroopa Komisjoni ettevõtluspädevuste raamistik EntreComp, Taani, Nordic, USA ja UK mudeleid), millede parim osa peegeldub ka Eesti ettevõtluspädevuse mudelis. Ideid, mida õpetada, kuidas õpet kavandada ja läbi viia ning muud tuge ettevõtluse õpetamiseks saavad õpetajad ja õppejõud eri haridustasemetele mõeldud ettevõtluse moodulitest (mis on koos ettevõtluspädevuse mudeliga kättesaadavad ettevõtlusõppe programmi kodulehel). Moodulid hõlmavad õpieesmärke, õpiväljundeid, õppemeetodeid, hindamiskriteeriume, õppematerjale, lähteülesandeid jms. Ettevõtlusõppe moodulitesse koondatud uus ettevõtlusalane teadmine annab hea võimaluse ka olemasolevate ettevõtlusainete ülevaatamiseks ja täiustamiseks. Lisaks valmivad 2018. aastal õppemetoodilised juhendmaterjalid ja enesehindamisvahendid, mis aitavad õpetajal oma õpetamispraktikat kriitiliselt hinnata ja täiustada. Soovi korral saavad õpetajad ja õppejõud oma ettevõtluspädevust edasi arendada ettevõtlusõppe täienduskoolitustel.

Käesoleval aastal toimub ettevõtlusõppe moodulite ulatuslik piloteerimine nii üldharidus-, kutse- kui ka kõrgkoolides, kes on selleks soovi avaldanud. Huvist piloteerida ja rakendada järgmisel õppeaastal ettevõtlusõppe mooduleid oma koolis  saab anda märku aadressidel katrin.kivisild@innove.ee (kutsekoolid), juta.jaani@ut.ee (üldhariduskoolid), aet.kull@eek.ee (rakenduskõrgkoolid ja kõrgkoolid).

Edu ja Tegu metoodika töösuuna juht Marge Täks julgustab ettevõtlusõppe materjalide ja moodulitega tutvuma ning nende rakendamiseks koolitustel osalema. „Kuigi täna oleme veel materjalide piloteerimise etapis, pakume ligipääsu kõikidele valminud materjalidele ning loodud veebikeskkondadele. Tagasiside, mida saame erinevatelt ettevõtlusõppes osalevatelt ekspertidelt, sh koolituste käigus, aitab meil hinnata loodud juhendmaterjalide asjakohasust ja mõista, mida on ettevõtlusõppe takistusteta rakendamiseks veel juurde vaja. Kõrghariduses on lisaks moodulite rakendamisele alustatud arutelu kooliõppe ja vabaõppe tegevuste paremaks sidumiseks, mis toetab omakorda ettevõtlusõppe süsteemset ja kuluefektiivsemat rakendamist.“

Täienduskoolituste rõhk on ettevõtluspädevuse arendamisel  

Kahe aasta jooksul on täienduskoolitustel osalejaid olnud enam kui 1450, sh õpetajad ja ettevõtlusõppe läbiviimisse kaasatud spetsialistid ning ettevõtjad. 2018. aasta koolituste põhirõhk on ettevõtluspädevuste arendamisel. Soovime  kaasata ettevõtlusõppesse palju rohkem õppeasutuste juhte ja koolimeeskondi. Oluline on, et kogu kooli meeskond mõistaks ettevõtlusõppe tähtsust ja toetaks selle rakendamist koolis. Jätkatakse ka populaarsete, mitmesuguseid õppemetoodikaid tutvustavate ja juhendamisoskusi arendavate koolitustega. Koolituskava leiab ettevõtlusõppe programmi kodulehelt  loetelu täieneb pidevalt. Pidevalt saab algavate koolitustega kursis olla ettevõtlusõppe programmi Facebooki lehel

Ettevõtlik hoiak ja ettevõtlusõpe levivad hoogsalt

Avalikkuse tähelepanu enim pälvinud programmi tegevused on Ettevõtliku Kooli algatus, Junior Achievement Eesti (JA) õpilasfirmade programm ning äriideede arendusprogramm STARTER.

2017. aasta lõpu seisuga tegutses Eestis üle 300 õpilasfirma 103 üldharidus- ja kutsekoolis, kogu 2017/18. õppeaastal tegutsevate õpilasfirmade arv läheneb 380-le. Ettevõtlusõppe programm on õpilasfirmade arvu kiirele kasvule kaasa aidanud, kahe aastaga on õpilasfirmad laienenud 88sse uude kooli. Õpilasfirmade programmis osales Eestis kahe möödunud aasta jooksul kokku umbes 2600 õppurit. Paljud õpilasfirma vilistlased on rõhutanud, et see kogemus muutis nende elu, nad õppisid koostööd tegema, aega planeerima, võõrastega suhtlema ja palju muud igapäevaelus tarvilikku. JA erinevate programmidega liitus kahe aastaga 175 kooli.

Ettevõtliku Kooli haridusprogrammiga on kahe aasta jooksul liitunud 73 uut kooli. Kokku on võrgustikus 87 õppeasutust.

Nii JA kui Ettevõtliku kooli programmidesse lisandub üha uusi koole.

STARTERis tekib sünergia koolide ja erialade vahel

Äriideede arenguprogrammi STARTER rakendatakse kolmes juhtkeskuses – Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis, kuid osalema on oodatud õppurid kõigist ülikoolidest, rakenduskõrgkoolidest, kutsekoolidest ja ka üldhariduskoolidest. Kahe aastaga on STARTERi programmides osalenud kokku enam kui kakssada meeskonda 37st koolist, sh 15 üldhariduskoolist, 8 kutsekoolist ja 14 kõrgkoolist. Koostööd tehakse eri piirkondade õppeasutustega, näiteks aasta jooksul toimuvad regionaalsed programmid Ida-Virumaal, Läänemaal ja Pärnumaal. STARTERi programmijuhi Piret Arusaare sõnul näitab praktika, et programmist saadud teadmised ja kogemused oma äriidee arendamisest turul toimivaks tooteks või teenuseks on rakendatavad ka päriselus. „STARTERis on võimalus luua meeskond erinevate teadmiste ja kompetentside baasil, areneda ning toimida programmis ettevõtte minimudelina turvalises õpikeskkonnas. STARTERi toel on võimalik vallutada kasvõi kogu maailm. Loevad idee, meeskond ja tahe,“ julgustab Arusaar noori osalema ja kutsub õpetajaid üles õppureid programmi suunama ning ka ise osalema. „Õpetajad on leidnud võimalusi siduda STARTERit õppetööga, näiteks kombineerides koolipoolsed loengud, seminarid ja juhendamise STARTERi töötubade, mentorürituste ja võistlustega,“ selgitab Arusaar võimalusi.

Rohkem infot STARTERi programmi kohta leiab kodulehelt (aadressile viiv link, aadress säilib) www.starteridea.ee

Inspiratsiooniseminarid ja eurotoetused viivad ettevõtjad ning koolid koostööks kokku

Kahe aasta jooksul peamiselt õpetajatele ja õppuritele korraldatud inspiratsiooni- ja teavitusüritustel on osalenud tuhandeid huvilisi. Eelmisel aastal pandi alus ka ettevõtjate ja õpetajate koostööseminaride sarjale, mille tagasisides tõsteti positiivselt esile saadud uusi kontakte ja ühiselt genereeritud häid koostöövõimalusi. Käesoleval aastal on plaanis läbi viia vähemalt kaks sellist üritust, esimene koostööseminar toimub juba 1. juunil Tartus koostöös kaubanduskoja koordineeritava koostöövõrgustikuga Ettevõtlikkuse edendamiseks .

Samuti tunnustati programmi Edu ja Tegu raames eelmisel aastal esmakordselt parimaid ettevõtlusõppe edendajaid – õpetaja Marje Vaani, Võru Gümnaasiumit, ettevõtjast mentorit Kuldar Leisi, Katrin Kivisilda programmist Edu ja Tegu ning ettevõtlikku õppurit Marten Soesoni. Selle aasta parimate esitamine kategooriate kaupa kuulutatakse välja sügisel.

Teavituse ja tunnuste tegevussuuna juht Liina Pissarev kutsub aga koole üles osalema suurel Edu ja Tegu ettevõtlikkuskonkursil, kuhu saab esitada ettevõtlikke tegusid kahes kategoorias. Konkurss annab võimaluse kandideerida juba õppetöö raames tehtavate eluliste projektidega lisatunnustuse saamiseks, mis on kindlasti hea motivaator õppuritele. Sotsiaalsete ja äriliste tegude osaliseks või täielikuks elluviimiseks on aega 14. septembrini. Täpsem info kodulehel LINK www.ettevõtlusõpe.ee/konkurss

Avatud taotlusvoorus kaudu jagati eelmisel aastal ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks toetust 17-le koolile, suve alguseks selguvad järgmised koolid, kelle taotlus rahuldatakse.

Ettevõtluspädevuse mudel

 

 

 

Seotud uudised

Ettevõtlusõpe jõuab kutse- ja rakenduskõrgkoolidesse

5. jaanuar 2018

Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames on valminud ettevõtlusõppe moodulid nii üld-, kutse- kui kõrgkoolidele. Uusi õppe- ja juhendmaterjale piloteeritakse järgmisel aastal pea kolmekümnes koolis, eelkõige on fookuses…