Ida-Viru koolilapsed vallutasid neljaks kuuks kohalikud ettevõtted

10 kooli, 54 ettevõtjat, 245 ettevõtlusteadmistest pakatavat noort – selline on Ida-Viru koolide ja ettevõtete koostööprojektis „Üks päev ettevõtjana“ tulemus numbrites. Boonusena veel noorte ettevõtjate omandatud oskused valmistada sisukat reklaamvideot, tutvuda erinevate ametite ja tegevusaladega, müüa võõrastele maha ükskõik milline toode või teenus ja juhtida erinevas vanuses liikmetega meeskonda – need on vaid mõned näited kogemustepagasisse lisandunud oskustest. Lisaks on koolidel loodud kontaktid ettevõtetega, kes iga kell valmis noortele ettevõtlusmaailma tutvustama.

Projektijuht Kerda Eierti (Algus OÜ) sõnul tekkis mõte viia koolid ja ettevõtjad kokku soovist innustada kohalikke asutusi rohkem koostööle, andmaks lastele parimal moel ettekujutust erinevatest ametitest, valdkondadest ja ettevõtluse tahkudest. Ühtlasi sooviti panna alus koostöövõrgustikule, mida edaspidi õppetöös kasutada.

Projektis osales 10 kooli: Kohtla-Järve Järve Gümnaasium, Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasium, Kohtla-Järve Tammiku Põhikool, Kohtla-Järve Maleva põhikool, Kiviõli I keskkool, Iisaku Gümnaasium, Sinimäe Põhikool, Jõhvi Põhikool, Jõhvi Vene Põhikool, Sillamäe Vanalinna Kool. Ettevõtja ametist said aimu 3.-9. klassi õpilased.

„Ettevõtete kaasamiseks tegime neile eraldi üleskutse, samuti soovisime soodustada koolide suhtlust lapsevanemaga, kelle hulgas on ju samuti ettevõtjaid. Paljud ettevõtjad võtsid meiega ise ühendust, kuid väheseid tuli ka veenda,“ tutvustas Kerda Eiert esimesi tegevusi. „Üritusele lisas põnevust seegi, et kui algselt planeerisime kaasata ainult ettevõtteid, siis tegelikult pöördusid osalemise sooviga ka avaliku sektori asutused (nt Viru vangla, maksu- ja tolliamet, Ida prefektuur). Meie projektis osalenud 54 organisatsiooni väga erinev taust ja tegevusvaldkonnad lisasid meie üritusele veelgi väärtust.“

Neli kuud täis ettevõtte külastusi, messe, koos õppimist

Intensiivsed projekti tegevused kestsid septembrist detsembrini. Kui koolid olid leidnud omale koostööpartnerid, anti avapauk seminaridele. Seminarid olid oma olemuselt võimalikult interaktiivsed, vähe juttu ja palju ise tegemist. Seejärel toimus kaks koolitust. Esimeses õpiti esindama oma ettevõtet messil – iga meeskond pidi kujundama stendi, valmistama ette liftikõne ja seda teistele esitlema. Teine koolitus toimus webinar’i vormis – saadi teadmisi, kuidas turundada ettevõtet ja teha reklaamvideot. Kogu projekti üheks tulemuseks olidki meeskondade loodud reklaamvideod oma ettevõttest.

Kõik meeskonnad käisid ka töövarjupäeval ettevõttega tutvumas. Enne suurt ühist lõpumessi toimus igas koolis kohalik mess vastavalt kooli eelistustele – kes korraldas laada, kus olid esindatud ka projektis osalevad ettevõtted, kes viis selle läbi seminari vormis, kus õpilased tutvustasid teistele oma ettevõtet. Ka ettevõtjad olid kenasti kohal.

Projekti lõpuüritusel Jõhvis JEWE kaubanduskeskuses anti õpilastele võimalus panna oma suhtlemisoskus ja –julgus proovile reaalses keskkonnas. Seal oli neil võimalus ka soovi korral oma ettevõtte tooteid müüa, ise kliente meelitades ja rahaga arveldades.

Kerda Eierti hinnangul oli kogu projekti kõige suurem väärtus tugev seos reaalse eluga, mis oli ka üks eesmärke. „ Koolitused olid vajalikel teemadel, valminud reklaammaterjale saavad ettevõtted edaspidi kasutada. Kõikidele üritustele olid kogemusi jagama oodatud ka ettevõtete esindajad ja heameel on tõdeda, et mitmed ettevõtted/ organisatsioonid olidki kõikidel üritustel kohal. Projekti tegevused olid üles ehitatud selliselt, et arendasid igapäevaelus olulisi oskusi. Näiteks pidi lapsed mitmel korral praktiseerima võõrastega suhtlemist (sh võõras keskkonnas) ja avalikku esinemist. Kindlasti toon veel välja oskuse teha head reklaamivideot. Kuigi tundub, et video tegemine on tänapäeval telefonidega kaasnev oskus, selgus üllatuslikult, et tegelikult oli korraliku video tegemine paljudele esmakordne kogemus,“ selgitas Eiert.

Veel tõi ta välja koostöö- ja meeskonnatöö oskuse, mida sai tegevuste käigus pidevalt lihvitud. Õpilased pidid ise ettevõttega suhtlemisel initsiatiivi haarama ning protsessi juhtima. Nagu reaalses elus need asjad käivad – kui midagi tahta, tuleb ise olla algatajaks ja panustajaks.

Kuna projektist võtsid osa ka nooremad õpilased, siis oli kooli koordinaatorite ja lapsevanemate roll väga suur, kogemuse võrra rikkamaks said kõik. Eriti põnev oli projekti eestvedaja sõnul jälgida Kohtla-Järve Järve gümnaasium ühte meeskonda, kuhu kuulusid erineva vanuseastmega õpilased 3.-9. klassist. Tiimi juhtis edukalt 6. klassi tüdruk.

Projekti käigus tekkis õpetajatel ja koordinaatoritel palju uusi ideid edaspidiseks. Koolid saavad jätkata koostööd, sest olemas on ettevõtete kontaktivõrgustik ja ülevaade nende tegevusalade ning koostöövõimaluste osas. Lisaks valmisid õpetajatele kasutamiseks ettevõtete tegevuskaardid, mis on peagi leitavad Algus OÜ ja Ettevõtliku kooli kodulehelt.

Osalejate kommentaarid väljendavad läbi õppe antavate igapäevaoskuste olulisust

Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi huvijuht Vaili Viirlaid:

Projekti suurim väärtus seisneb õpilaste isetegemises ja oskuslikus ajaplaneerimises: igapäevased õppetunnid, huviringid, kodutööd ja veel projektitegevus – kõik tuli oma päevakavva ära paigutada. Need noored suutsid seda, sest kõik tulemused tulenevad ju omaenese tahtest, julgetest otsustest ning vastutuse võtmisest oma tegevustes.

Kogu projekti vältel õpiti üksteist aktsepteerima, pidevalt tuli analüüsida oma tiimi tugevaid ja nõrku külgi. Eriti põneva kogemuse said juhirollis olevad õpilased, kes pidid kogu tiimi tööle panema, sest juht vastutas tegevuskava plaani eest. Tore oli kõrvalt jälgida, kuidas noored toimetasid ja üksteist kujundasid. Nad õppisid ootamatutes olukordades otsima pidevalt uusi lahendusi. Näiteks, mida teha siis, kui keegi haigestub, aga tähtaeg kukub – nii nagu päriseluski. Koos otsiti võimalusi olukorra lahendamiseks ja tööd said tähtaegadeks teostatud. Põhiküsimuseks projekti raames kujunes: “Kuidas edasi?”

Minu kui koordinaatori eesmärk oli saada toimima erivanuselistest õpilastest (3.-9.kl) kokku pandud tiimid ehk nö miniettevõtted ja see õnnestus. Avastati, kuidas nooremad on avatumad ja julgemad suhtlejad, vanematel õpilastel juba kujunenud teadmised ja etteplaneerimisvõime ning selline kooslus lõi põneva sünergia. Õpiti meilitsi ettevõtjatega suhtlema, planeerima kohtumisi töövarjupäevaks, ühisteks seminarideks, vahetati infot ettevõte videoreklaami koostamiseks jne.

Omavahelist töötulemit oli näha koolisisesel messil, kuhu tulid kohale ka ettevõtjad. Saadi esmane kogemus messiboksikujundamisest, oma ettevõte reklaamimisest, kuidas suhelda nii, et sinust ei minda lihtsalt mööda. Pärast koolimessi analüüsiti koos ettevõtjatega, mis läks hästi, mida finaalmessil teisiti teha.

Meil õnnestus meil projektitegevustesse haarata ka lapsevanemad, kes nägid oma lapse kooli ettevõtmisi ehedas keskkonnas, see lõi hea aluse edaspidiseks koostööks.

See kõik oli põnev kogemusõpe nii õpilastele, koolile, kui ettevõtjatele. Igapäevastes koolitundides saadud teadmised rakendusid erinevates tegevustes ja olukordades väljaspool klassiruumi.

Ettevõtja Martin Peetsalu, FIE Taevalink

Ettevõtete osalemine õppetöös ja selle erinevates vormides on igati positiivne, kuna annab lastele aimu neid eesootavast elust, et elus on palju enamat kui nutiseadmetega mängimine. Läbi varajase põgusa ettevõtluskogemuse hakkavad lapsed ka maailma teisiti nägema. Taoliste projektidega tekib kohusetunne, et oled millegi osa ja sinust sõltub kogu tiimile pandud ülesande õnnestumine ning võimalus olla edukaima meeskonna liige. Kindlasti võib läbi taoliste ettevõtmiste nii mõnigi õpilane avastada enda jaoks suuna kuhupoole kooli lõpetades edasi liikuda. Ka Taevalink sai läbi selle projekti päris palju reklaami ja inimesed hakkasid rohkem huvi tundma pakutavate teenuste kohta. Lapsed panustasid ettevõttesse ennekõike seda reklaamides ja tutvustades, reklaam aga on hindamatu väärtusega!

Ettevõtja Julia Volkova, Honey Wolf Apiterapia keskuse tegevjuht

Minule ettevõtjana on väga oluline rääkida õpilastele, kuidas lemmiktegevus või hobi võib saada põhitööks, mis toob sissetuleku. Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumiga tegime koostööd ka varem. Algkooli õpilased on käinud Sondas asuvas Honey Wolf mesilas õppeekskursioonil. Mulle väga meeldib, et kool aktiivselt kaasab õppetegevusse ka vanemaid: Näiteks olen tutvustanud lastele loodusraviterapeudi eriala, samuti kaaniravi – kõige julgemad said hoida elusat meditsiinilist kaani. Selline praktiline erialaga tutvumine oli neile väga põnev.

„Üks päev ettevõtjana“ projektis osaledes olin meeldivalt üllatunud, kui kvaliteetselt ja professionaalselt olid tehtud reklaammaterjalid. Õpilaste valmistatud videot sain julgelt kasutada firma internetileheküljel ja sotsiaalmeedias.

Ettevõtja saab lastele õpetad paljusid asju. Esiteks, lapsed õpivad, et edukad või tuntud inimesed on palju töötanud selleks, et saavutada oma eesmärgid. Meie näeme vaid tulemust, mille taga on tegelikult pikk teekond. Lapsed saavad aru, et olla ettevõtja ei tähenda paksu rahakoti omamist, vaid ka suurt panust ja igapäevast rasket tööd. Teiseks, lapsed õpivad vastutust. Kolmandaks, nad õpivad ettevõtja vigadest ja saavutustest ning see on väga hea, kuna nii on nende tee eduni lühem ja mõnes mõttes lihtsam, kui see oli näiteks ettevõtjal. Lisaks võivad nad veel ettevõtjalt õppida teadmist, et olla haritud ettevõtte juht on palju kasulikum kui olla harimatu. Teadmistega on parem edu saavutada kui ilma nendeta. Selline järeldus võiks motiveerida lapsi koolis olema parimad ning huviga õppima kõiki aineid.

Õpilane Reimo Nurm

Meie tiimist külastas neli osalejat ettevõtte Korsten Puhtaks OÜ Jõhvi kontorit. Korsten Puhtaks OÜ juhataja Veikko rääkis sellest, mis üldse on ettevõtlus, miks hakata ettevõtjaks ning kuidas olla edukas.

Jõhvi korstnapühkija Ivar, kes on ka ühtlasi päästeametnik, rääkis korstnapühkimisest ja tuleohutusest, tutvustas korstnapühkimise tööriistu ja näitas, kuidas neid kasutada. Saime teada palju uut ja huvitavat. Näiteks, kuidas tulega käituda ja mida teha tulekahju korral.

Kliendihaldur Kristin rääkis, kuidas jõuavad kliendid ettevõtteni ja kui palju peab tegema selleks, et jõuda kliendiga kokkuleppele.

Ettevõtete ja koolide koostööst õppuritele sündivad väärtused osalejate arvates:

  • õppe seos päriseluga – igapäevaelus vajalikud oskused
  • oskus juhtida aega, meeskonnatööd, arvestada tähtaegadega
  • vastutustunne, enda leidmine, maailmapildi avardumine
  • teadlikkus ettevõtja teekonna väljakutsetest, teadmiste väärtustamine
  • sotsiaalne vastutus, teadlikkus erinevatest erialadest, avatus

 

Projekt „Üks päev ettevõtjana“ teostati ESF taotlusvoorust “Koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostöö toetamine ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks” saadud toetuse abil.

Lisainfo:

 

Seotud uudised

140 Ida-Viru noort alustas ingliskeelset ettevõtlusõppe projekti

28. oktoober 2016

JA Eesti alustas 13. oktoobril koostöös Ameerika Ühendriikide suursaatkonnaga ingliskeelset noorte ettevõtlusõppe edendamise projekti Ida-Virumaa koolinoortele. Programmi eesmärgiks on parandada maakonna noorte konkurentsivõimet ning võõrkeelte oskust, projekti raames…

Aasta hariduse sõbra tiitli sai SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus

10. oktoober 2016

8. oktoobril tunnustati Jõhvi Kontserdimajas  hariduselu eestvedajaid  Aasta Õpetaja Galal “Eestimaa õpib ja tänab”. Ettevõtlikkuse edendamiseks võrgustiku asutajaliige Ida-Viru Ettevõtluskeskust,  mis on haridusprogrammi “Ettevõtlik kool” algatajaks ja eestvedajaks,…