Viies riigis läbi viidud uuring näitab ettevõtlushariduse mitmeid positiivseid mõjusid

Kui vähemalt pooltel koolilõpetajatest oleks olemas praktiline kogemus oma ettevõtte loomisest juba koolieas, milline oleks selle sotsiaalne mõju ja mõju noorele endale? See oli vaid üks nendest küsimustest, mida uuriti projekti Innovation Cluster for Entrepreneurship Education (ICEE) käigus.

Selge on, et ettevõtlusõppesse investeerimine kasvatab noorte ettevõtlikkust ja konkurentsivõimet, start-upide arvu ja noorte enda positiivset arenguuskumust. Aga milline on mõju õpilaste õppimisele, kooliskäimisele ja õpimotivatsioonile? Mis on need elemendid, mis aitavad positiivsele mõjule kaasa ja mis hoopis kahandavad seda? Mida arvavad lapsevanemad? Ja kas õpetajad on valmis ja hästi varustatud, et omaks võtta seda uut õppimise viisi?

Arvestades õpilasfirma programmi laialdast kasutatavust Euroopa koolides, kasutas ICEE uuring õpilasfirma programmi testimise alusena ja kaasas laia ringi huvigruppe. Valim suurusega 12000 õpilast, õpetajat, lapsevanemat ja ärimentorit on piisav, et saada tugevad ja võrreldavad andmed ning teha olulisi järeldusi.

Mõju õpilastele

Ettevõtlusõppel pole ainult mõju õpilaste õpitulemustele. Noortel, kes võtavad osa õpilasfirma programmist kooliajal, on kõrgem õpimotivatsioon, nad käivad koolis rõõmsamalt ja puuduvad harva (isegi, kui nad on haiged) ja mis kõige tähtsam, nende õpitulemused paranevad.

Ettevõtlusõppel on positiivne mõju teiste ainete õppimisele ja see toetab kõigi elukestva õppe võtmepädevuste arengut. See tulemus ei muutu ja on sõltumatu sellest, kas õpilane osales õpilasfirma programmis vabatahtlikult või oli see talle kohustuslik õppeprogrammi osa.

Mida kauem õpilane ettevõtlusõppes osales, seda paremad on tulemused. Õpilaste puhul, kes panustasid õpilasfirmasse rohkem kui 100 tundi õppeaasta jooksul, oli programmi mõju märgatavalt suurem, kui nende puhul, kes panustasid vähem või üldse mitte.

Mõju õpetajatele

Õpetajad saavutavad programmi käigus lähedasemad ja rohkem lugupidavad suhted oma õpilastega. Nad hindavad kõrgelt sellise õpetamisviisi pedagoogilisi eeliseid. Siiski on vajalik õpetajate koolitus, eriti alustajatele. Toetus kooli juhtkonna poolt ja võimalus teha koostööd ning jagada oma kogemusi on kaks tähtsaimat elementi, mis võivad kaasa aidata õppe jõudmiseni rohkemate õpilasteni ning ettevõtlusõppe efektiivsuse kasvule.

Ärisektori ja valitsuse toetus

Ettevõtlusõppe riiklik tähtsustamine ja mõlemale poolele kasulike lahenduste loomine ärisektori ja haridussüsteemi omavaheliseks koostööks aitab tõsta teadlikkust ettevõtlusõppe kasulikkusest ja aitab kaasa selle levikule.

Koostööd haridussüsteemi ja tööturu vajaduste vahel tuleb tugevdada. Suurem toetus ja tunnustus ettevõtlushariduse tähtsusele haridusministeeriumite poolt aitab kaasa kiiremale ettevõtlushariduse levikule Euroopas.

Lapsevanemate vaade

Lapsevanemad on rõõmsad, et nende lastel on võimalus omandada erinevaid oskusi ja õppida praktilisemal ning mitte-teoreetilisel viisil. Kui lapsevanemaid paremini kurssi viia õppeprotsessiga, mida ettevõtlusõpe pakub, siis võib vanematest saada väga oluline ettevõtlusõppe taganttõukaja koolis.

ICEE uuring tõi välja elemendid, millega peab tegema rohkem tööd, et laiendada ettevõtlusõppe levikut. Samuti tõi uuring välja, et kui õpilastele antakse piisavalt aega õpilasfirmas töötamiseks, siis see kogemus võib olla väga kasulik nende professionaalsele karjäärile tulevikus nagu ka üldiselt nende õpikogemusele.

Need tulemused on saadud Erasmus + poliitika katsetamise projekti käigus, mida juhtis JA Europe koostöös Eesti, Soome, Itaalia, Läti haridusministeeriumitega ning Flaami Belgia Majandusministeeriumiga; kolme uurimisinstituudiga (Eastern Norway Research Institute, The Foundation for Entrepreneurship – Young Enterprise Denmark, Josip Juraj Strossmayer University Horvaatias), ja viie JA oganisatsiooniga (Belgia, Soome, Itaalia, Eesti ja Läti). Uuringut juhtis Ida-Norra Uurimisinstituut (Eastern Norway Research Institute) ja see hõlmas 25 akadeemilist ja kutsekooli viies osalevas riigis kahe aasta jooksul. 12000 inimest vastasid eel- ja järelküsimustikele ja 150 inimest intervjueeriti.
Eestist osalesid uuringus Tallinna 21. Kool, Võru Gümnaasium, Kuressaare Ametikool, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus ja kontrollkoolina Tallinna Tööstushariduskeskus.

Uuringu lõppraport avaldatakse 2018. a jaanuaris. Esmase raportiga saate tutvuda siin.

 

Seotud uudised

Milleks? Kas ettevõtlusharidusel on mõju?

31. oktoober 2017

JA Eesti koostöös JA Euroopa ning Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumiga korraldab 15.-17. novembril rahvusvahelise ettevõtlushariduse sündmuse „So what? Reflecting on the Impact of Entrepreneurship Education“, mille keskmes on…

Uuring: noorte ettevõtlikkust pärsib väike õppekava maht

4. detsember 2017

Eesti koolides pakutava ettevõtlusõppe mõju jääb kesiseks, kui seda ei suudeta pakkuda vähemalt 100 tunni mahus, sealjuures põhilised takistused piisava hariduse pakkumisel on ebapiisav finantseering ja vähene sidusus…

Varajane töökogemus aitab läbi elu

7. oktoober 2016

Kätte on jõudnud sügis ning nagu varasematel aastatel, on hoo sisse saanud ka ettevõtlusnädal. Nagu igal aastal, alustasid ka sel sügisel kooliteed tuhanded eesti noored. Paljud neist pidid…