Noor töötaja kui väärtus!?

2. juunil toimus kaubanduskoja juures tegutseva koostöövõrgustiku „Ettevõtlikkuse edendamiseks“ kevadseminar „Noor töötaja kui väärtus!?“. Seminaril sai kuulda inimkapitali trendidest, miks palgata just noori töötajaid, kuidas neid juhtida ja motiveerida. Lisaks sellele rääkisid noored ise, mida nad oma tulevaselt tööandjalt ootavad ja millist väärtust nad ettevõtetele annaksid.

Seminari avas ettekandega inimkapitali trendidest Deloitte Advisory ASi personalijuht Anu-Kadi Soa. Kuna ühiskond on pidevas muutumises, nõuab see ka uusi reegleid. Selleks, et olla edukas, peab olema kiire ja efektiivne ning muutustega kohanema. Ta ütles, et töötajaid tuleb vaadata kahe eraldiseisva grupina, noored ja vanemad, sest neil võivad olla väga erinevad ootused tööandjale. Võtmesõnaks on nende kahe erineva grupi koostöö saavutamine. Ta lisas, et tulevikuorganisatsioon ei ole enam hierarhilise ülesehitusega, vaid pigem meeskonnapõhine ning üha enam ei peaks me rääkima ametikohast vaid rollist ettevõttes. Oluliseks muutub ka tööandja bränding, mis peab olema nähtav ja atraktiivne. Brändingut aitavad tugevdada sotsiaalmeedia, aga ka iseenda reklaamimine, mis ei ole enam ainult turundusosakonna  pärusmaa, vaid panustama peaksid kõik ettevõttes töötavad inimesed.

Kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras andis seminaril ülevaate sellest, millised on uued paindlikumad võimalused noorte palkamiseks.

Riiklikest toetustest noortele tööd pakkuvatele ettevõtetele rääkis sotsiaalministeeriumist Siiri Otsmann. Statistika näitab, et noorte töötuse protsent on endiselt tõusujoones. Noore töötuse põhjused on üldjoontes kõigile teada – pooleliolevad õpingud; madal haridustase; vähesed oskused ja puuduv töö- või praktikakogemus; töökohti ollakse valmis tihedamalt vahetama; tööõigusliku regulatsiooni piirangud ja ka noorte endi hoiakud. Kahjuks ei ole Eestis ka piisavalt tööandjaid, kes alaealistele tööd pakuksid. Selleks, et suurendada tööandjate julgust ja tahet noortele tööd pakkuda, on sotsiaalministeerium välja töötanud tööandjatele mõeldud toetussüsteemi, millega antakse tööandjatele võimalus taotleda töötukassalt alaealiste tööle võtmiseks toetust.

Seminaril osalejad pandi üheskoos arutlema  selle üle, millised aspektid võivad takistada noore palkamist, millised on noore töötaja tugevused ning kuidas tekkinud kitsaskohti lahendada saaks. Toome  kokkuvõtlikult välja olulisemad tähelepanekud.

Aspekte, mis võivad noore palkamisel takistuseks saada, toodi välja erinevaid. Avaliku sektori esindajad tõid välja selle, et noored hindavad tööelus paindlikkust, mida avalik sektor neile tihti pakkuda ei suuda, seda nii tööaja kui ka töö iseloomu mõttes. Raskusi võib tekkida vanema ja noorema generatsiooni koostöös ning omavahelises integreerumises, sest asjadest arusaamine võib olla vägagi erinev. Lisaks toodi probleemina välja ka noorte vähest töö- ja elukogemust. Noore õpetamine võib olla ettevõtte jaoks liialt suur ajakulu. Toodi välja ka noorte puuduvat püsivust ja omaalgatuslikkust. Ka noorte nõrgemad sotsiaalsed oskused võivad osutuda probleemiks.

Kuigi probleemkohti toodi välja mitmeid, on noortel ette näidata ka palju tugevaid külgi. Mitu gruppi tõid välja selle, et noortel on asjadele värskem vaade ning tänu sellele võivad nad tuua ettevõttesse uut hingamist. Nad on kiired õppijad ning valmis alustama palgaga, millele nende töökogemus vastab. Selle viimase üle võib muidugi vaielda. Plussina toodi välja ka noorte tolerantsust ning seda, et nad on justkui puhtad lehed, mida annab enda järgi vormida. Noore eeliseks peeti ka nende vähest elukogemust, mis ei takista uute asjade õppimist ning nad on seetõttu avatumad. Noortel on kirglik suhtumine oma tegevustesse ning teadmised tehnoloogiast on tihti paremad.

Kuidas aga tekkinud kitsaskohti lahendada? Üheks võtmesõnaks on kindlasti karjäärinõustamine, mida tuleks teha juba koolides, et anda noorele võimalikult tõetruu aimdus sellest, mis teda tööturul ees ootab. Oluline on pakkuda noortele võimalusi praktikaks, et nad saaksid mingisugusegi reaalse kogemuse. Toodi välja ka töökasvatuse olulisust, mida võiksid juba vanemad kodudes rakendada. Lisaks eelnevale leiti, et ka tööandjate teadlikkust tuleks tõsta. Noorele tuleb tutvustada, kuidas ettevõte toimib, tema sisseelamist tuleks toetada ning kindlasti tutvustada talle võimalusi, kuidas on organisatsioonisiseselt võimalik karjääri teha. See hoiaks noori püsivamalt ühes ettevõttes paigal.

Ott Väli sihtasutusest Õpilasmalev ja Rain Tunger restoranide Rataskaevu 16 ja Pegasus teenindusjuht, rääkisid konkreetselt oma kogemusest noorte töötajate palkamisel. Mõlemad kinnitasid, et noori tuleb tunnustada ja nendest hoolida. See on kindlasti üks oluline noorte motiveerimise võimalus. Raini Sõnul peab noore jaoks töö olema tähendusrikas ning töökeskkond peab motiveerima ja samas ka aitama. Oluline on ka meeskond, sest  meeskonnavaim hoiab meid tegevuses. Ei saa tolereerida seda, et keegi on meeskonnast teistest üle ning ussitab ja kritiseerib. Oluline on, et meeskond oleks seesmiselt terve. Noortele on oluline ka areng. Nende põhisoov on, et nad saaksid areneda.

Seminari lõpus jagasid viis noort oma kogemusi tööelust ning rääkisid sellest, mis neid motiveerib. Paneeli liikmeteks osutunud noored võiksid olla kõigile eeskujuks isegi elukogenud inimestele. Vaatamata oma noorele eale on nende senine töökogemus olnud juba päris korralik. Taaskord sai tõestust ütlus “Kes teeb, see jõuab!”. Kõik vestlusringis osalenud noored on suutnud õpingute kõrvalt teha nii vabatahtlikku kui ka palgalist tööd. Paraku tõdesid nad, et suurem osa nende eakaaslasi ei ole nii tragid. Noored tõid välja, et nende aktiivsus on toonud neile uusi tutvusi, mille kaudu on neile tulnud mitmeid tööpakkumisi. Esimese kogemuse saamine aitab tekitada distsipliini ja arendab suhtlemisoskusi. Nende sõnul peab töö noort motiveerima, sest see paneb nad tegutsema. Asja vastu peab olema ka huvi. Küsimusele, kuidas saaksid riik ja ettevõtjad aidata noori tööle, olid noortel mitmeid ettepanekuid. Näiteks  kardavad noored nende hinnangul põruda, mistõttu peaksid olema tööandjad piisavalt julgustavad ning neid toetama. Koolisüsteem tuleks muuta praktilisemaks ning pakkuda noortele rohkem teadmisi ja võimalusi. Ei saa unustada ka tunnustamist ning eduelamuse pakkumist.

Usume, et kõik seminaril osalejad leidsid sealt enda jaoks midagi. Loodame omalt poolt, et noored muutuvad ise rohkem aktiivseteks ning et ettevõtjate seas elavneks noorte palkamine veelgi, sest nagu tuli välja ühest grupitööst, siis „noored saavad ilma meieta hakkama küll, kuid meie ilma noorteta ei saa“.

Autor: Gerli Ööpik, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, turundukoordinaator

 

Tutvu seminari ettekannetega:

Anu-Kadi Soa esitlus inimkapitali trendidest

Marko Udrase esitlus alaealiste töötamist puudutavast regulatsioonist

Siiri Otsmanni esitlus noortele tööd pakkuvate ettevõtete toetustest

Seotud uudised

Noor töötaja – millega arvestada, kuidas aidata?

29. oktoober 2015

Ilmselt olete kõik ühel hetkel olukorras, mil tuleb töötajaid värbama asuda. Ükskõik, kas ettevõttes töötab 5, 15 või 150 inimest, kas põhjuseks on laienemine või mõne inimese lahkumine…