Kuidas ärgitada õpilasi küsimusi esitama?

Olen õpilaste ette kutsunud kõnelema oma ala spetsialisti. Aulas on terve gümnaasium, 200 õpilast. Spetsialist kõneleb oma tööst ja valdkonnast, ta on planeerinud esinemise lõppu kümme minutit õpilaste küsimustele vastamiseks. See aeg on käes. Külaline küsib: „Kas teil on mulle küsimusi?”  Sellel hetkel aeg seiskub õpilaste, minu kui õpetaja ja külalise jaoks. Minut on möödas ja mitte ükski õpilane ei võta sõna. Külalisõpetaja ei saa täpselt aru, kas õpilastele ei lähe teema korda, ta ei olnud piisavalt veenev või ei saanud õpilased tunnist midagi väärtuslikku. Õpilased ei mõista, miks just see spetsialist neile esines ja miks see tund nendele kasulik peaks olema. Mina kui õpetaja tunnen piinlikkust, et õpilased ühtegi küsimust ei esita.

Pärast sellist läbikukkumist tean, et mul õpetajana on suur roll eduka külalistunni ja ka organisatsiooni külastuse ellukutsumisel. Mina kui professionaal saan teha võimalikult palju eeltööd nii õpilaste kui ka külalisõpetajaga, et külalistund oleks väärtuslik kõikidele osalistele. Kui protsessi hästi juhtida, saan tõdeda, et õpilased said inspiratsiooni ja külalisõpetaja jäi oma panusega rahule. Kuidas teha seda kõike nii, et õpilased oleksid huvitatud ja tunneksid siirast huvi külalise vastu?

Uurisin kolleegide kogemusi ja tahan teiega jagada nelja võimalust, kuidas muuta õpilased aktiivsemaks ja ärgitada neid külalistele küsimusi esitama.

Uurin, mis takistab õpilastel küsimusi esitamast

Proovin mõista klassi või konkreetsete õpilaste hirmu või tahtmatust küsimusi esitada. Siin võib olla palju põhjuseid, näiteks  ei soosi klassikultuur küsimuste esitamist; õpilasel on hirm esinemise või võõrastega suhtlemise ees; teema ei kõneta jne. Põhjusele vastavalt saan teha ajurünnaku, et leida parim lahendus edasi tegutsemiseks. Lahendused võivad olla seinast seina: harjutada koos avatud ja piisavalt sügavate küsimuste loomist ja küsimist, arutleda küsimuste olulisuse üle, lasta õpilastel küsimused valmis mõelda.

Lasen õpilastel koostada küsimused enne külalistundi

Et küsimused ja huvi õpilastes tärkaks, edastan õpilastele info, kes tuleb, mis on tunni eesmärk ja mida nad võiksid esinejalt õppida. Ründame õpilastega koos aju, mis küsimusi võiksime külalisõpetajalt küsida. Kui küsimused on pealiskaudsed, annan ülesande uurida teema ja külalise kohta põhjalikumalt. Sorteerime klassiga küsimused alateemade kaupa. Annan õpilastele valida, kes millise teema kohta küsib.

Lasen õpilastel enda huvidest lähtuvalt ise külalisõpetajaid kutsuda

Minu kogemuse põhjal on 9. klass ja gümnaasium võimelised ise külalisi tundi kutsuma. Esiteks tuleb selgitada välja õpilaste huvid lähtuvalt õppe­ainest. Nii moodustuvad huvigrupid, näiteks üks grupp soovib ühiskonnaõpetuse tunnis rohkem teada saada ­NATO-st ja küberkaitsest. Grupid panevad kirja, mida nad huvipakkuval teemal teada ja osata tahavad. Nii tekivad esimesed küsimused. Nüüd suunan õpilasi uurima inimesi ja organisatsioone, kes antud teemasid väga hästi valdavad. Õpilased saavad valida, kelle nad tundi kutsuvad. Minu kui õpetaja roll on olla toetaja ja suunaja.

Ühes tunnis osaleb mitu külalisõpetajat

Õpilased ja ka külalisõpetajad on julgemad ja vahetumad, kui töötavad väiksemates gruppides. Et õpilased saaksid külalisega personaalse kontakti, soovitan kasutada elava raamatukogu meetodit. Siin on oluline kutsuda tundi mitu külalisõpetajat. Õpilased kutsuvad tundi näiteks neli külalist ja iga õpilane saab lähemalt tutvuda kahega. Enda huvidest lähtuvalt valitud külalised ja väiksem grupp ärgitab õpilasi julgemalt küsimusi esitama. Samas saab külaline õpilaste kohta rohkem teada, mis soodustab dialoogi ja koostöö tekkimist.

Miks on küsimuste esitamine nii oluline? Küsimused avavad ukse dialoogile ja koostööle, mis annab võimaluse õppida maailma, teiste inimeste ja iseenda vajadusi mõistma. Mõistmine aitab luua uusi lahendusi tänapäeva probleemidele. Kutsun sind ja su õpilasi julgelt küsimusi esitama, sest eeskuju on nakkav ja sinu küsimus võib olla kasvupinnas uuele ideele, lahendusele ja tegevusele, mis muudab maailma paremaks paigaks.

Kerttu Sepp

ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja,

MTÜ Tagasi Kooli valikkursuse projektijuht

Allikas: Õpetajate Leht 28.10.2016


Artikkel on osa lugude sarjast, milles õpetajad, külalisõpetajad, õpilased ja ettevõtjad arutlevad õpilaste huvidest lähtuva õppimise rolli üle tänases haridus- ning karjäärielus. Arutlustega paralleelselt piloteeritakse terve õppeaasta vältel MTÜ Tagasi Kooli eestvedamisel 12 koolis õpilaste huvidest lähtuvat karjääriõpetuse  ja ettevõtlikkuse valikkursust. Õppeaines toimuvat plaanivad ja selle viivad läbi peamiselt õpilased ise, kaasates külalisõpetajaid ja tehes teisi tegevusi, mis aitavad noortel töömaailma tundma õppida ning arendada oma organiseerimisoskust. Lisainfo kursuse kohta: https://tagasikooli.ee/teoksil/karjaariopetus/.

Seotud uudised

KredEx kutsub õpilasi karjääriretkedele

29. oktoober 2015

KredEx viib noored karjääriretkedele, et tutvustada neile piirkonna tööandjaid. Karjääriretkede raames külastavad ettevõtteid kaheksa maakonna 9.-12. klasside õpilased. KredEx ettevõtlusdivisjoni juht Jarmo Liiver ütles, et algatusega soovib KredEx…