Haridusinnovatsiooni keskuses tegutseb uuest aastast Õpetajate Akadeemia

Uue aasta algusest tegutseb Haridusinnovatsiooni keskuses Õpetajate Akadeemia, mille peamine eesmärk on luua mitmekülgseid võimalusi õpetajate, õppejõudude ja haridusvaldkonna juhtide professionaalseks arenguks. Kuigi Õpetajate Akadeemia on alles oma tegevuse alguses, siis Tallinna Ülikooli kogemus haridustöötajate koolitamisel on oluliselt pikaajalisem. Tallinna Ülikooli Täiendõppekeskus on pakkunud täiendusõpet õpetajatele ja teistele haridustöötajatele aastast 1976. See, et Õpetajate Akadeemia paikneb Haridusinnovatsiooni keskuses on märgilise tähendusega – uued lähenemised ja innovatsioon on vältimatu osa ka õpetava inimese täiendusõppest.

Elukestva õppe strateegias nähakse õpetajat kui seoste loojat ja väärtushoiakute kujundajat, kelle ülesanne on toetada kriitiliselt mõtlevate, loovate, ettevõtlike noorte kujunemist. Et tänase maailmaga suhestuda ja siin edukalt toime tulla, on oluline, et õppija kujuneks ennastjuhtivaks õppijaks, kes võtab vastutuse oma arengu ja valikute eest. Muutunud õpikäsituse, millest tänases haridusruumis väga palju räägitakse, sisuks ja olemuseks on muutunud arusaam õppimisest, ja see seab fookuse sellele, mida Õpetajate Akadeemia poolt loodavad professionaalse arengu võimalused endas nii sisus kui vormis kätkevad.

Haridusjuht ja õpetav inimene on need subjektid, kes muutunud õpikäsituse ellu rakendavad, seetõttu on määrava tähtsusega, kuidas toetada nende kesksete subjektide õppimist. Täna võib leida palju huvitavaid, avatud ja uudseid lähenemisi, mida tasub katsetada ja proovida. Kaasaegses, pidevalt muutuvas ühiskonnas ei ole ühte „hea õpetaja“ , „hea õppejõu“ või „hea juhi“ identiteeti, millesse kõigil tuleb mahtuda. Vastupidi – oma identiteeti tuleb pidevalt luua, uuesti mõtestada nii individuaalsel kui ka professiooni tasandil. Kaasaegse avatud õppimisruumi loomine on töö inimestega, mis nõuab intensiivset suhtlemist ja see tähendab, et nii juhi kui ka õpetava inimese isiksus kujuneb nende olulisemaks töövahendiks ja ressursiks; ning just seetõttu on identiteeditöö nende subjektide professionaalses arengus fundamentaalne ja läbiv.

Õpetajate Akadeemia on avatud õppimise ruum, kus õpetaval inimesel on võimalik kogeda õppimist, mis on protsessile suunatud, suhetes kujunev, innustav ja piireületav. Oma vormilt mitmekülgsed võimalused – arenguprogrammid, lühemad koolitused, suvekoolid, seminaride ja töötubade sarjad, näidistunnid, supervisioon, Kutseaasta vms – on üles ehitatud kaasaegseid teaduspõhiseid õppimis- ja õpetamisteooriaid aluseks võttes.

Kui soovime muutust hariduses, siis on oluline, et õpetav inimene ise esmalt kogeks ja mõtestaks õppimist uuel viisil, avardaks enda rolle ja leiaks uusi tähendusi suhtlemisel enda kolleegide, õppijate ja kogukonnaga laiemalt. Õpetajate Akadeemia on selleks just loodud.

Reili Pae
Õpetajate Akadeemia arendusjuht

27.02.2015, Tallinna Ülikool, Haridusinnovatsiooni keskus

Uue aasta algusest tegutseb Haridusinnovatsiooni keskuses Õpetajate Akadeemia, mille peamine eesmärk on luua mitmekülgseid võimalusi õpetajate, õppejõudude ja haridusvaldkonna juhtide professionaalseks arenguks. Kuigi Õpetajate Akadeemia on alles oma tegevuse alguses, siis Tallinna Ülikooli kogemus haridustöötajate koolitamisel on oluliselt pikaajalisem. Tallinna Ülikooli Täiendõppekeskus on pakkunud täiendusõpet õpetajatele ja teistele haridustöötajatele aastast 1976. See, et Õpetajate Akadeemia paikneb Haridusinnovatsiooni keskuses on märgilise tähendusega – uued lähenemised ja innovatsioon on vältimatu osa ka õpetava inimese täiendusõppest.

Elukestva õppe strateegias nähakse õpetajat kui seoste loojat ja väärtushoiakute kujundajat, kelle ülesanne on toetada kriitiliselt mõtlevate, loovate, ettevõtlike noorte kujunemist. Et tänase maailmaga suhestuda ja siin edukalt toime tulla, on oluline, et õppija kujuneks ennastjuhtivaks õppijaks, kes võtab vastutuse oma arengu ja valikute eest. Muutunud õpikäsituse, millest tänases haridusruumis väga palju räägitakse, sisuks ja olemuseks on muutunud arusaam õppimisest, ja see seab fookuse sellele, mida Õpetajate Akadeemia poolt loodavad professionaalse arengu võimalused endas nii sisus kui vormis kätkevad.

Haridusjuht ja õpetav inimene on need subjektid, kes muutunud õpikäsituse ellu rakendavad, seetõttu on määrava tähtsusega, kuidas toetada nende kesksete subjektide õppimist. Täna võib leida palju huvitavaid, avatud ja uudseid lähenemisi, mida tasub katsetada ja proovida. Kaasaegses, pidevalt muutuvas ühiskonnas ei ole ühte „hea õpetaja“ , „hea õppejõu“ või „hea juhi“ identiteeti, millesse kõigil tuleb mahtuda. Vastupidi – oma identiteeti tuleb pidevalt luua, uuesti mõtestada nii individuaalsel kui ka professiooni tasandil. Kaasaegse avatud õppimisruumi loomine on töö inimestega, mis nõuab intensiivset suhtlemist ja see tähendab, et nii juhi kui ka õpetava inimese isiksus kujuneb nende olulisemaks töövahendiks ja ressursiks; ning just seetõttu on identiteeditöö nende subjektide professionaalses arengus fundamentaalne ja läbiv.

Õpetajate Akadeemia on avatud õppimise ruum, kus õpetaval inimesel on võimalik kogeda õppimist, mis on protsessile suunatud, suhetes kujunev, innustav ja piireületav. Oma vormilt mitmekülgsed võimalused – arenguprogrammid, lühemad koolitused, suvekoolid, seminaride ja töötubade sarjad, näidistunnid, supervisioon, Kutseaasta vms – on üles ehitatud kaasaegseid teaduspõhiseid õppimis- ja õpetamisteooriaid aluseks võttes.

Kui soovime muutust hariduses, siis on oluline, et õpetav inimene ise esmalt kogeks ja mõtestaks õppimist uuel viisil, avardaks enda rolle ja leiaks uusi tähendusi suhtlemisel enda kolleegide, õppijate ja kogukonnaga laiemalt. Õpetajate Akadeemia on selleks just loodud.

 

Reili Pae

Õpetajate Akadeemia arendusjuht

– See more at: http://www.tlu.ee/et/hik/Uudised/2813/haridusinnovatsiooni-keskuses-tegutseb-uuest-aastast-opetajate-akadeemia#sthash.FxoVyh3q.dpuf

Seotud uudised

Koolipartnerlus parandab õpilaste ja õpetajate oskusi

11. jaanuar 2013

Uus Euroopa Komisjoni uuring eri riikide koolide vaheliste partnerlussuhete mõju kohta näitab, et õpilased – eelkõige keskkooli tasemel – on märkimisväärselt parandanud oma kultuurilisi, sotsiaalseid, IT- ja võõrkeeleoskusi.…