Tööturu vajadused ja koolisüsteemi võimalused – kas kaks paralleelselt kulgevat sirget?

Metafoor „kaks paralleelselt kulgevat sirget“ toob silme ette rööpapaari, mis pealtnäha teineteisest sõltumatult, ent ometi kindlalt teineteise kõrval, aitavad rongil pikki vahemaid võtta. Kumbki omasoodu kulgev rööbas on rongisõidu jaoks võrdselt tähtis. Oluline on nii mõlema rööpa olemasolu kui ka sujuvat sõitu lubav seisukord ja ülesehitus. Kas ka koolisüsteem ja tööturg on kui kõrvuti kulgevad rongirööpad?

Koolisüsteem, see on koolimaja ja koolikell, õpetajad ja õppijad, aga ka õppekavad ja õpikud, hinded ja hindajad ning palju-palju muud. Koolisüsteemil on hulgaliselt teadvustatud ja teadvustamata tegureid, mille koosmõjust sünnib organism, mida ühiskonnas tajume koolina.

Tööturg on tööpakkujate ja –otsijate kohtumispaik. Tööpakkujate „leti taga“ on eripalgelised töökohad kõikvõimalikes organisatsioonides. Tööjõu pakkujate ridades on nii erineva ettevalmistuse kui ka erinevate ootustega inimesed – alates neist, kes otsivad töös põnevaid väljakutseid, võimalusi enesetäiendamiseks ning sisukaks eneseteostuseks, lõpetades nendega, kelle jaoks on töö üksnes vahend igapäevase leiva teenimiseks. Tööturu vajadused sõltuvad majanduse ja tehnoloogiate arengutest ning on pidevas muutumises. Viimase viie aasta muutusi Euroopa majanduses nimetatakse viiekümne aasta võrdluses enneolematult kiireks ja drastiliseks.

Vaatamata tõsiasjale, et tööotsijate üldarv on kasvanud, ei leia Euroopa riikide tööandjad endale sobivate oskustega inimesi. Ligi kolmandik tööandjatest arvab, et töötajate oskuste mittevastavus põhjustab neile ärilisi kahjusid, mis väljendub otseses raha- ja ajakulus või mittekvaliteetsetes toodetes ning teenustes. Ülejäänute arvates ei suuda nad täita olemasolevaid töökohti seetõttu, et ei leia sobivate oskustega inimesi.

Kuigi lõviosa haridusasutustest on veendunud, et nende koolilõpetajad saavad tööturul hästi hakkama, nõustub selle väitega uuringute kohaselt ainult 38 protsenti koolilõpetajatest ja 35 protsenti tööandjatest. Tööandjate hinnangud selles osas, milliseid oskusi tööturule sisenejatel napib, on erinevates riikides sarnased. Nii nimetatakse kõige enam praktiliste eluliste olukordade lahendamise ning kirjaliku väljendusoskuse puudumist. Samuti probleemide lahendamise, koostööoskuse ning suulise eneseväljenduse tagasihoidlikku taset.

Seega võib tõesti väita, et  sõltumata riigist või ühiskonna arengujärgust, eksisteerivad koolisüsteem ning tööturg suhteliselt omaette nagu paralleelselt kulgevad rongirööpad. Turvalise rongisõidu tagamiseks oleks vaja, et rööpapaar moodustaks ühtse terviku. Valitsevat „rööparaginat“ iseloomustab ainuüksi fakt, et Euroopa Liidu tööturul oli eelmisel aastal veerand noortest  töötud.

Viimastel aastatel läbi viidud uuringud näitavad, et vähemalt pooled ettevõtted teevad ise midagi selleks, et ebarahuldavat olukorda lahendada. Senitehtu efektiivsust hindavad ettevõtjad aga üsna madalaks. Sellest võiks järeldada, et tööturu muutuste ja inimeste oskuste ühitamise probleemidele on üksikisiku (ettevõte, koolituspakkuja, indiviid) tasandilt keeruline terviklahendust leida. Vaja on süsteemset ja süsteemipõhist lähenemist.

Haridus- ja koolitusteenuste struktuuri, mahu ja kvaliteedi planeerimise aluseks peaks saama ühtse metoodikaga tööturu seire ja prognoos, mida on omakorda peegeldatud läbi parimate ekspertide hinnangufiltri. Ühise laua taga ühe või teise tegevusala tuleviku üle arutledes paraneb tööandjate  ja õppeasutuste koostöö ning sisulist tuge saavad nii õppekavade arendajad kui ka karjääriteenuste pakkujad.  See ongi lühidalt öeldes oskuste arendamise koordinatsioonisüsteemi OSKA, milles Kutsekojal on rööpaseadja roll, olemus ja eesmärk.

Sedasi „paralleelsete universumite“ erinevaid komponente koondades ja ühiseid mõttemudeleid luues on ehk võimalik tagada kahel rööpapaaril sujuv sõit. See on möödapääsmatu eeldus „ühiskonnarongi“ teel püsimiseks ja edasi liikumiseks.

Tiia Randma
Kutsekoja juhatuse liige

 

Artiklis esitatud väited pärinevad uuringutest:
1. Education to Employment: Getting Europe’s Youth into Work. McKinsey Center for Government. 2013
2. Education to Employment: Designing a System that Works. McKinsey Center for Government, 2012

Seotud uudised

Tudengimess 2015 – võimalused ettevõtjatele

26. jaanuar 2015

Hea ettevõtja, Kutsume Teid 4. märtsil juba teistkordselt Eesti Maaülikooli spordihoones toimuvale ühepäevasele info- ja karjäärimessile „Tudengimess 2015“. Ürituse toimumise aeg on kella 10.00-st kuni 16.00-ni. Eesti Maaülikooli…

Noored saavad tulevikus erialavalikul abi OSKA süsteemist

22. august 2014

Tuhanded noored valivad igal suvel edasiõppimiseks eriala. Ideaalses maailmas peaks põhikooli ja gümnaasiumi lõpus enne järgmist koolivalikut olema ettekujutus ka sellest, kas õpitav eriala tulevikus ka leiva lauale…