Haridus on tugeva ettevõtluskeskkonna alus!

Paralleelselt ettevõtluskeskkonna mõjutamisega panustab Kaubanduskoda tugevalt ka haridusvaldkonda. Aastate jooksul on mitmed kutseharidusvaldkonna seadusemuudatused ning ettevõtlikkust edendavad projektid saanud alguse just siit.

Vestlesime Kaubanduskoja peadirektori Mait Paltsi ja pikaajalise haridusvaldkonna eestvedaja Tiia Randmaga tänasest hariduselust, mis on hästi, mis halvasti ning mis suunas võiksime areneda, et tulevikus meie noortel oleks hea haridus.

1.      Miks peab Kaubanduskoda oluliseks hariduspoliitika teema eestvedamist?

Mait: Me ei saa rääkida targast majandusest ja heast ettevõtluskeskkonnast, kui me ei räägi alustaladest. Haridus ongi see alustala, kõige alus. Ettevõtjatele on just neil põhjustel see teema hästi südamelähedane, kuna kvaliteetsest haridusest tegelikult kõik algabki. Meie jaoks on tugev haridus ja haritud noored hea ettevõtluskeskkonna osa. See on aastaid üks meie sõnumitest olnud.

Tiia: Kaubanduskoja fookus oli algusaastatel põhikoolijärgsel õppel, just kutseõpe oli meie kõige suurem prioriteet. Kaubanduskoda alustas kutsete süsteemi loomisega juba 1997. aastal. Kõigepealt panid ettevõtjad kirja kutseoskuste nõuded, mida neil reaalselt tööturul vaja on, sellest algas kutsesüsteemi väljatöötamine ning teadlik koostöö ettevõtjatega. Tänaseks on sellest välja kasvanud Kutsekoda, mille fookuses nüüd on uue OSKA-süsteemi juurutamine. See tähendab õiget tasakaalu koolituskohtade planeerimisel erinevate haridustasemete ja koolitüüpide vahel. Võiks ju olla nii, et õppima asudes tead, kas õpitava erialaga ka tööturul midagi peale on hakata.

2.      Mis on olnud Kaubanduskoja suurimad saavutused hariduspoliitikas?

Tiia: Haridusvaldkonnas ei tule tulemused kohe, see on pikaajaline protsess. Et sügisel saaki korjata, pead enne terve hooaja vaeva nägema: kevadel seemne külvama, maad hooldama ja alles siis võrsub sellest vili. Nii on ka haridusvaldkonna arengutega. Näiteks kutseõppe arengute üle saab täna ainult uhke olla. Aga „seeme“ nende muutuste toimumiseks külvati juba 90ndate lõpus.

Üks vahva projekt oli saatesari „Ametilood“, mis sündis koostöös ETVga aastatel 2002 kuni 2004. Saadetes tutvustati just neid ameteid, mis ühiskonnas eriti välja ei paista ja mis ei olnud noorte seas populaarsed. Näiteks metallitööstuse valdkond, mehaanika erialad, jne.

Head tagasisidet oleme saanud viimastel aastatel loodud ettevõtlikkuse valdkonna initsiatiividele – ettevõtlusõppe edendamise kava „Olen ettevõtlik“, 2012. aastal loodud ettevõtete koostöövõrgustik „Unistused ellu!“ Lisaks osaleb Kaubanduskoda pea kõikides hariduspoliitikat kujundavates töörühmades ja nõukogudes, kus ta esindab just ettevõtjate nägemust ning seisab nende seisukohtade eest. 

3.      Kuidas saaks tänast haridussüsteemi positiivses suunas mõjutada?

Tiia: Üks ettepanek võiks olla see, et põhikooli lõpus peaks iga noor tõsiselt kaaluma jätkuõpingute suunass kas jätkata gümnaasiumis või hoopis kutsekoolis.  Näiteks Soomes läheb gümnaasiumisse 40% ja kutseõppesse 60% noortest. Eestis aga läheb gümnaasiumisse 70%. See ei taga ühiskonna jätkusuutlikkust. Kutseõppes on viimastel aastatel toimunud positiivseid arenguid, on palju investeeritud, järjest enam kasvab täiskasvanute arv, kes kutseõpet hakkavad omandama, jne. Kuid keskastme spetsialiste ja oskustöötajaid siseneb tööturule liiga vähe. Ja see on majanduse jaoks probleem.

Teine ettepanek on seotud meie gümnaasiumihariduse kvaliteediga. Täna on olukord, kus gümnaasiumi võib lõpetada ühe punktiga. See ei ole mõistlik.

Mait: Järgmise paari aasta jooksul peaks saama selgeks, mis tervikuna meie üldharidusest saab. Gümnaasiumide arv on võrdne täna omavalitsuste arvuga. Kvaliteeti täna kõikides koolides ei taga. 2016. aastal potsatab põhikooli õppijate arv madalaimale tasemele. Sealt edasi järgneb väike tõus.

4.       Mida ettevõtjad haridussüsteemilt ootavad?

Mait: Eks ikka seda, et noortel oleks oskus teooriat, mida nad koolis õpivad, seostada päriseluga. Et neil oleksid esmased tööharjumused, vastutustunne, kohusetundlikkus ning omadused, mida oleme ettevõtlusõppe kavas ka kirjeldanud: loovus, arukus julgus, et ta julgeb ja tahab vastutada ning hoolida.

Ettevõtjatega ootame ka seda, et hariduselu areneks tervikuna kui osa kogu ühiskonnast, et ta oleks rohkem integreeritud erinevatesse sektoritesse, et ta ei oleks midagi eraldiseisvat ega kinnist – struktuur, kuhu väljastpoolt olijaid ei mahu.

Kaubanduskoja näitel saame küll öelda, et on palju tublisid ettevõtjaid, kes teevad koolidega väga tihedat  koostööd ning mitmeid koole, kel on oma ettevõtjate võrgustik.

Seotud uudised

Kaubanduskoda esitas ettepanekud noorte tööhõiveks

31. märts 2016

Kaubanduskoda esitas tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile ettepanekud alaealiste tööd puudutava regulatsiooni kohta. Võrreldes ELi reeglitega on meie seadused liiga ranged, mis takistavad noorte tööturule sisenemist. Koja hinnangul…

UNICEF tunnustas Unistused ellu võrgustikku!

24. november 2014

21. novembril pälvis ettevõtete koostöövõrgustik „Unistused ellu!“ UNICEF Eesti rahvuskomitee Sinilinnu aastapreemia. Igal aastal tunnustab UNICEF organisatsioone, kes on oma tegevusega aidanud kaasa laste ja noorte arengule. Kaubanduskoja…