Noored saavad tulevikus erialavalikul abi OSKA süsteemist

Tuhanded noored valivad igal suvel edasiõppimiseks eriala. Ideaalses maailmas peaks põhikooli ja gümnaasiumi lõpus enne järgmist koolivalikut olema ettekujutus ka sellest, kas õpitav eriala tulevikus ka leiva lauale toob. Uuringutest nähtub aga, et valikute tegemisel arvestatakse enamasti sõprade soovitusi, enda huvisid ja kooli mainet, mitte niivõrd tulevase ameti töövõimalusi.

Kust leiab täna infot milliseid spetsialiste tööturul vajatakse ja millised oskused on kõige hinnatumad?

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostab igal aastal tööjõuvajaduse prognoosi, millest saame teada, et näiteks transpordi sektorisse on vaja juurde kvalifitseeritud spetsialiste. Samas jääb meil teadmata, kas vajatakse lendureid, tüürimehi, vedurijuhte või hoopis autojuhte. Seetõttu jääb selline tööjõuvajaduse prognoos koolivalikute ja hariduspoliitiliste otsuste tegemiseks kahjuks liiga üldsõnaliseks.

Eestis koordineerib Kutsekoda erinevate kutsestandardite välja töötamist. Erinevate tegevusalade eksperdid kirjeldavad tööturul vajaminevaid oskusi ehk kompetentse kutsestandardite vormis. Kutseregistrist võib leida sadu kompetentsikirjeldusi, mis räägivad sellest, mida üks või teine ametimees teha peab oskama. Kuid kahjuks ei leia me täna sealt infot selle kohta, milliste oskustega ametimehi me vajame lähitulevikus.

Seega on nii õpivalikuid tegevad noored, kui ka koolid ja koolitajad täna keerulises olukorras – info tööturu ja majanduse arengute kohta on liiga üldine ja killustunud ning ei ole valdkonniti võrreldav, mistõttu pakutavate õppekohtade erialavalik sõltub ennekõike õppijate valikutest ning õppeasutuste koolitusvõimekusest.

Ilmeka näite õppijate eelistuste põhjal kujunenud õppekohtade haakuvusest ühiskonna ja tööturu vajadustega võib tuua keskkonna valdkonnast. Lõviosa keskkonna valdkonna tudengitest (79%) õpivad erialadel, mis tulevase töö mõttes  seonduvad suuresti keskkonnakaitsega, 9% tudengitest õpivad tehnikaaladel, 10% jagu on bioteadusi- ja 2 % geoteadusi õppivaid tudengeid. Töökohtade vaatenurgast olukorda hinnates saab öelda, et keskkonnatehnika eriala lõpetajaid otsitakse ühiskonnas juba aastaid taga tikutulega, sest uute vee- ja jäätmekäitlusjaamade projekteerimiseks, ehitamiseks ja hooldamiseks ei jätku spetsialiste. Keskkonnakaitsjatel on koolilõpetamisel erialase töökoha leidmine tõenäoliselt väga keeruline, sest võrreldes rakendumisvõimalustega on sarnase haridusega inimesi tööturul palju.

Kõik see kokku on üks põhjustest, miks juba aastaid Eesti ettevõtjad ning välisinvestorid peavad adekvaatse ettevalmistusega töötajaskonna nappust siinse majandusarengu üheks peamiseks piduriks[1].Tööandjate ja haridusteenust pakkuvate osapoolte vaheline dialoog haridusteenuste struktuuri, mahu ja sisu planeerimisel on ebapiisav.

Appi tuleb OSKA süsteem

Eestis on lähiaastatel oodata olukorra paranemist. Valitsus on 2014. aasta veebruaris heaks kiitnud tööturu vajaduste ja koolituspakkumise paremaks haakimiseks loodava tööturu seire ja prognoosi ning oskuste arendamise koordinatsioonisüsteemi loomise. Seda on lühidalt hakatud kutsuma OSKA süsteemiks. OSKA süsteem koondab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Statistikaameti, Sotsiaalministeeriumi ja Töötukassa valduses olevad andmestikud ning analüüsib sellest tegevusala ekspertidele asjakohase alusmaterjali.

Valdkondlikud ekspertkogud hakkavad määratlema tegevusala võtmeameteid ja nende vajadust lähema 3-6 aasta jooksul, õppe- ja koolituse vastavust tööturuvajadustele, õppeasutuste võimekust aga ka töötajate oskuste taset ning täiendkoolituse vajadust. Valdkondlikesse ekspertkogudesse kutsutakse tegevusala asjatundjad nii tööandjate poolelt kui ka kutse- ja kõrgkoolidest.

Eestis hakkab OSKA süsteemi tegevust korraldama Kutsekoda. Esimesi kive uue süsteemi vundamenti juba laotakse. Jaanipäevaks sai valmis mahukas ülevaade Eesti tööturust ja tööjõuvajadusest ning valmimas on ka metoodika, mille toel 2014. aasta sügisest saab Kutsekojas samm-sammult hakata uut süsteemi üles ehitama. Loodetavasti saab esimestest edusammudest rääkida juba aasta pärast.

Ehk saavad siis need noored, kes aasta pärast oma erialavalikuid teevad, enne otsustamist kasutada OSKA süsteemi esimesi vilju ja kasvõi mõnedel elualadel uurida oma erialaeelistuste haakumist tööturu võimalustega. Veel olulisem on ehk see, et OSKA toel saab tulevikus  maksumaksja poolt kinnimakstav kutse- ja kõrgharidus käia ühte jalga tööturu vajadusega ning seeläbi toetada paremini meie majanduse konkurentsivõime kasvu.

 

Tiia Randma
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
haridusnõunik



[1]The Global Competitiveness Report 2011 – 2012. World Economic Forum, 2012.

Seotud uudised

Haridus on tugeva ettevõtluskeskkonna alus!

30. september 2014

Paralleelselt ettevõtluskeskkonna mõjutamisega panustab Kaubanduskoda tugevalt ka haridusvaldkonda. Aastate jooksul on mitmed kutseharidusvaldkonna seadusemuudatused ning ettevõtlikkust edendavad projektid saanud alguse just siit. Vestlesime Kaubanduskoja peadirektori Mait Paltsi ja…

Noored Kooli ootab kandideerima!

1. veebruar 2016

SA Noored Kooli kutsub inimesi üles kandideerima 10. lendu.  Progamm on asutatud Heateo SA ja Swedbanki poolt 2006. aastal eesmärgiga tuua võimekaid inimesi haridusse mitte pedagoogiliselt erialalt, kes…