Euroopa Liidu uued õpetajad vajavad suuremat tuge

 

Vastavalt Euroopa Komisjoni uuringule, milles käsitletakse õpetajate ja koolijuhtide töötingimusi 32 riigis, on toetusprogrammid, mille eesmärk on pakkuda tuge ja nõu uutele õpetajatele, praegu kohustuslikud 15 ELi liikmesriigis, sh Eestis.

Lisaks Eestile veel Prantsusmaal, Saksamaal, Iirimaal, Itaalias, Luksemburgis, Maltal, Portugalis, Rumeenias, Slovakkias, Sloveenias, Rootsis ja Ühendkuningriigis ning Horvaatias ja Türgis. Programmid on riigiti erinevalt korraldatud, kuid nende kõigi eesmärk on aidata uutel õpetajatel ametiga kohaneda ja vähendada tõenäosust, et nad valitud elukutsest varakult loobuvad.

„Hea õpetaja võib laste tulevikus paljugi muuta,” ütles hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorte volinik Androulla Vassiliou. „Kutsun kõiki liikmesriike parandama õpetajate ettevalmistust ja neile pakutavat tuge, kindlustamaks, et õpetajad saavad kogu karjääri vältel oma oskusi arendada. See aitab tagada kvaliteetse ja uuenduslikke õppemeetodeid kasutava hariduse, mis annab noortele hakkamasaamiseks ajakohased oskused.”

Enamik ELi riikidest on kindlaks määranud ametioskused, mis õpetajatel töö saamiseks ja erialaseks karjääriks peavad olema. Nende hulka kuuluvad pedagoogilised teadmised, võime meeskonnas töötada ning suhtlemis- ja kutseoskused. Need ametioskused ei ole õpetajate esmase hariduse aluseks ainult kaheksas Euroopa riigis ja piirkonnas: Belgia saksakeelses osas, Bulgaarias, Horvaatias, Tšehhis, Soomes, Islandil, Liechtensteinis ja Slovakkias.

Enamik Euroopa 5 miljonist õpetajast on lepingust tulenevalt kohustatud töötama vähemalt 35–40 tundi nädalas. Nende tööaeg sisaldab nii õpetamiseks kui ka tundide ettevalmistamiseks ja hindamiseks kuluvat aega, kuid ka konsultatsioone ja järeleaitamistunde. Kontakttundide arv on väga erinev: üldiselt on see alushariduse tasemel suurem ning hariduse kõrgematel tasemetel väheneb. Keskmine kontakttundide arv alg- ja keskhariduse tasemel on 20.

Ligikaudu ühes kolmandikus Euroopa riikidest peavad õpetajad umbes 30 tundi nädalas olema kooli territooriumil kättesaadavad. Sellist nõuet ei ole Portugalis, Rootsis, Ühendkuningriigis (Inglismaal, Walesis ja Põhja-Iirimaal) ega Norras, lisaks puudub see Küprosel kesk- ja Islandil alushariduse tasemel. Saksamaal, Kreekas, Hispaanias, Küprosel, Luksemburgis, Maltal, Portugalis, Rumeenias ja Sloveenias vähendatakse kontakttundide arvu pärast teatud arvu tööaastaid.

Euroopas on enamik õpetajaid vanemad kui 40aastased. Bulgaarias, Tšehhis, Saksamaal, Eestis, Itaalias, Hollandis, Austrias, Norras ja Islandil on peaaegu pooled õpetajad üle 50 aasta vanad. Alla 30aastaste õpetajate osakaal on eriti väike Saksamaal, Itaalias ja Rootsis.

Enamikus ELi liikmesriikides on kohustuslikul haridustasemel (alg- ja põhiharidus) õpetavate õpetajate palga alammäär väiksem kui SKP elaniku kohta. Lisatasu, mis võib märkimisväärselt suurendada õpetaja netopalka, makstakse tavaliselt ületunnitöö või täiendavate ülesannete eest. Ainult pooltes uuringus osalenud riikidest makstakse õpetajatele lisatasu heade õpetamis- või õpilaste õppimistulemuste alusel.

Taust

32 riigi (ELi liikmesriikide, Horvaatia, Islandi, Liechtensteini, Norra ja Türgi) õpetajate ja koolijuhtide andmeid käsitleva uuringu on Euroopa Komisjonile koostanud Eurydice’i võrgustik. Uuring koondab viimaseid andmeid õpetajate ja koolijuhtide kohta, kes töötavad alus- kuni keskhariduse järgset haridust andvates õppeasutustes, sealhulgas nende vanust, sugu, tööaega ja palka. Uuring sisaldab andmeid ja teavet, mida on kogunud Eurydice’i võrgustik, Eurostat ning rahvusvahelised uuringud, sealhulgas OECD läbi viidud rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu (TALIS 2008), rahvusvahelise õpilaste õpitulemuslikkuse hindamisprogrammi (PISA 2009) ning Rahvusvahelise Haridusetulemuslikkuse Hindamise Assotsiatsiooni korraldatud rahvusvahelise matemaatika ja loodusainete võrdlusuuringu (TIMSS 2011) tulemusi.

Euroopa Komisjoni rõhutab, et pensionieale lähenevate õpetajate suure arvu tõttu on ametikohtade täitmiseks heade kandidaatide leidmine eriti oluline. Õpetajate ja koolitajate asjakohane esmane haridus ning hilisem kutsealane enesetäiendamine parandavad hariduse kvaliteeti Euroopas: tööjõu kõrge kvalifikatsiooni saavutamiseks on hädavajalik kaasata ja koolitada parimaid haridustöötajaid. 2011. aasta novembris volinik Vassiliou kokkukutsutud kõrgetasemelise kõrghariduse ajakohastamise töörühma üheks eesmärgiks on tipptasemel õpetamise edendamine.

Eurydice

Eurydice'i teabevõrk koosneb 40 riiklikust üksusest, mis tegutsevad 36 riigis (ELi liikmesriikides, Islandil, Liechtensteinis, Norras, Šveitsis, Horvaatias, endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis, Montenegros, Serbias ja Türgis). Teabevõrku koordineerib ELi Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus.

Lisateave Euroopa Komisjoni veebilehel.

Seotud uudised

ELOS – Euroopa kui kooli õppekeskkond – programm koolidele

8. aprill 2014

Elos on hariduskontseptsioon, mis edendab Euroopa ja rahvusvahelist dimensiooni hariduses. Elos programmi õpilastele kehtestatud standardid kirjeldavad õpilaste oskusi (võõrkeelte oskus ja kasutamine, ettevõtlikkus/ ettevõtluse, koostöö- ja suhtlemiskompetentsid Euroopa…