Rahatarkuse päev koolides pankade abiga

16. jaanuaril toimunud Pangaliidu poolt korraldatud Rahatarkuse päeva raames jagasid liikmespankade töötajad 9. klassi õpilastele finantsalaseid teadmisi ja kogemusi enam kui sajas eesti- ja venekeelses põhikoolis ning gümnaasiumis kõikides maakondades üle Eesti.

Miks mindi õpetajateks just üheksandikele, sellele on ka selgitus ja põhjus – see on aeg, millal valitakse, kas minna edasi õppima gümnaasiumisse või eriala – igal juhul tuleb teha elus oluline otsus ja hakata oma isiklikku eelarvet planeerima. Ema-isa toetus nõuandjana võib jääda väiksemaks.

Külalisõpetajate hulgas oli Swedbanki, SEB, Danske, Nordea, LHV, Krediidipanga, Citadele, Äripanga, BIGPANGA ning UniCredit Panga töötajad. Tunni pikkuseks oli 45 minutit ja tunni soovitusliku õppematerjali aitas koostada Pangaliidu finantshariduse toimkond, eesotsas SEB eraisikute suuna arendusjuhi Triin Messimasega. 

Noored vastasid algatuseks viktoriiniküsimustele: „Kui palju on Eestis kirjaoskajaid?“; „Kui palju on Eestis finantskirjaoskajaid?“ ning „Kuidas hindad oma finantskirjaoskust ja rahateadmisi?“. Järgnesid küsimused: „Kui palju kulub õppeaasta jooksul raha limonaadi peale (70 eurosenti pudel), kui seda juua alati pärast trenni, mis toimub regulaarselt 3 korda nädalas (kokku 36 nädalat)?“ ja „Kui suur on Eestis keskmine ühe kuu sissetulek, mille töötaja kätte saab?“. Lõpuks tuli koos välja selgitada, milline variant võiks olla kõige sobivam, kui perega otsustatakse osta iPad, mis maksab 400 eurot ja sissetulekust saaks iga kuu kõrvale panna 50 eurot. Kas võtta järelmaks, kiirlaen või koguda? Veidi üllatuslikultki eelistas 73% meile vastanud teismelistest iPadi ostmiseks raha kõrvale panna. Vaid mõni üksik arvas, et ka kiirlaen võiks sobida. Enam kui 50% noortest oskas valida neljast eelvalikust õige keskmise netopalga suuruse, ka arvutamisega saavad õpilased üldiselt hakkama, enam kui 80% oskas öelda palju kuluks aastas trennijärgse limonaadi peale. Elanikkonna finantskirjaoskust aga hindavad noored kergelt üle, üldise kirjaoskuse taseme kohta ollakse aga kergelt alahindaval positsioonil.

Tunni teises osas koostati näidispere (ema-isa ja 2 last) eelarve. Eelarve koostamisel sai selgeks, et paljudel juhtudel hindavad õpilased pere tulude suurust üle ning realistlike suurusjärkude saamiseks oli vaja tutvustada keskmiseid palganumbreid. Hea võimaluse ka kulude poole analüüsiks andis asjaolu, et tihti jäi pere näidiseelarve pärast tulude korrigeerimist miinusesse.

Tunni lõpus anti noortele ülevaade ka peamiste laenu- ning säästu- ja investeerimistoodete erinevustest.

Koolidest, kus rahatarkuse päev toimus saab ülevaate Google kaardirakendusest aadressil: http://goo.gl/maps/ONKQg.

Eestimaalaste finantsteadlikkuse suurendamine on Pangaliidu jaoks lähiaastate üks tähtsamaid eesmärke ja uue algatusena ellu kutsutud rahatarkuse päeva mõte on anda kooliõpilastele alusteadmisi, kuidas arukalt raha-asju korraldada. Sellest ühest päevast on kindlasti vähe, teadmisi peab kooliõpilastele andma, vajalikke oskusi arendama  ja arukaid hoiakuid kujundama pidevalt. Finantskirjaoskuse peab integreerima õppeprogrammidesse ja korraldama veelgi enam ka üksiküritusi. Kõike seda peab tegema koordineeritult riigi toel ja rahandusministeeriumi poolt peagi kinnitatav finantskirjaoskuse programm loob eduks ka eeldused.
 

Katrin Talihärm
Eesti Pangaliidu tegevdirektor

Seotud uudised

Rahatarkus jõuab pankadest koolidesse

4. veebruar 2014

Eelmisel aastal pandi alus traditsioonile, et pankade töötajad käivad aasta alguses ühel nädalal üle Eesti põhikoolide ja gümnaasiumide lõpuklassidele oma teadmisi ja kogemusi jagamas. Tänavu veebruari esimesel nädalal…

Õigusvaldkonna tippspetsialistid annavad koolides ühiskonnaõpetuse tunde

1. oktoober 2013

Tänase 1. oktoobri, õigusemõistmise päeva raames annavad mitmetes Eesti koolides ühiskonnaõpetuse tunde  justiitsminister, kohtute esimehed, kohtunikud ning teised õigusemõistmisega seotud inimesed. Tallinna Saksa Gümnaasiumis ühiskonnaõpetuse tundi andev justiitsminister…